Teema: Armuke andis elukaaslasele teada ja saigi ta endale

#3917956:

#3917773:

Ellu jääb tugevam ehk mina, räpane hoor.

Miks sa endast nii halvasti kirjutad? Või on lauseehituse põhitõed sulle tundmata…

Sa’ jäi vahele panemata. Tänkju.

#3917963:

Ellu jääb tugevam ehk mina, räpane hoor. Miks sa endast nii halvasti kirjutad? Või on lauseehituse põhitõed sulle tundmata… Sa’ jäi vahele panemata. Tänkju.

Ära luiska. Meelega jätsid panemata. Sa vist semantiline masohhist. Ehk siis teatud momendil juhtis Jumala käsi sinu kätt õiges suunas

#3917689:

Siin ühes teemas oli juttu, et üks armuke andis kirja teel oma armsama elukaaslasele teada, et see teda petab. Lootuses muidugi, et need lähvad lahku ja ta saabki oma kallima päriselt endale. Nii loomulikult ei läinud, sest sellisest selja taga teatamisest vihastas selle kirjutaja kallike sedavõrd, et jättis mõlemad maha.

Kas on teada lugusid, et selline teatamine on lõppenud naise ja mehe lahku minemisega ja armuke saabki oma tahetu endale. Ja elavadki õnnelikult juba pikemat aega koos.

PS! Ei kavatse kellelegi mingeid kirju kirjutada. Pole isegi mingit kõrvalsuhet. Lihtsalt huvitab, kas selline lüke on kellelegi üldse õnne ka toonud.

Selliseid kirju ei usu keegi.

#3918208:

Armukese kiri võib kooselu ju lõhki ajada aga ükski normaalne mees sellise naisega kokku kolima ka ei hakka. Küll aga hakatakse hiljem kirja autori üle ilkuma ja irvitama. Ega see saladuseks jää ja ikka ju tore teisi taga klatšida.

See armukese minek mehe või vanemate koju asja klaarima tundub ka pigem soovmõtlemisena. Normaalsed naised ja mehe emad viskavad tavaliselt sellise jutu peale õigluse nõudja ise nattipidi uksest välja, koos sõimu ja pilkega.

Ehk siis skandaali tegema minnes pead olema valmis ka ise korralikult vastu vahtimist saama.

Elu on näidanud, et hea armuke lööb mehe naiselt üle pakkudes mehele just seda mida kodus ei saa mitte kiusu ja riiuga. Seda vingumist ja näägutamist on mehel kodus ka piisavalt.

Kuidas see oligi, hea sõnaga võidab võõra väe. Sealt tulevad ka kõik need teiseringi pikaajalised kooselud, mis kulgevad harmoonias ja teineteise mõistmises.

Ps See eelpool mainitud Ivo Linna näide, on minu arust väga ilus ja tore näide uue kvaliteetse suhte tekke võimalikkusest.

Kuulge olge normaalsed. Mingi pooletoobise kirja peale ei hakka küll keegi kedagi maha jätma ja kellegi teise juurde minema. Pigem pakub see palju nalja ja irvitamist, kui peaks taolise kirja saama.

#3918213:

#3918211:

Pigem pakub see palju nalja ja irvitamist, kui peaks taolise kirja saama.

Esmane reaktsioon on leina faasidele kohane, aga petetud naise südames miski murdub. Pikapeale tuleb teadmine. Armuke on uss mehe magatamisele lisaks murrab südame.

Tean ühte inimest, kes tegi midagi sarnast. Kirjutas mingi tobeda kirja ühe inimese kohta ja saatis selle. Sellest tuli üsna palju jama, aga inimene, kellest kirjutati, ei taha kirja saatjast enam midagi teada peale seda ja katkestas kõik suhted. Inimene, kellele saadeti, tegi saatjaga sama. Pole mõtet arvata, et kiri on mingi imevahend kellegi endale saamiseks. Pigem tõmbab vee korralikult peale igasugusele edasisele suhtlusele. Kindlasti aga oli sellest abi end halvast küljest näitamisele ja ega see hea ei ole ju.

#3918218:

#3918216:

Tean ühte inimest, kes tegi midagi sarnast.

Õnneks mina ei tea, sest ei kuula võõraste muresid ja elusündmusi. Üks asi on lugeda kuskilt internetist anüümseid lugusid, teine asi on teada reaalselt kellegi elukäiku. Jube väsitav: aju pole prügikast. Isegi prügi sorteerimine ei aita kuuldud rämpsust vabaneda.

Selleks pole vaja teada elukäiku, et mitte teha lollusi.

#3918223:

#3918221:

Ahh?

Misasja?

#3917762:

Kui mina armukese rollis rasedaks jäin, marssisin mehe vanematekoju, kus elas ka ta toonane naine nende lapsega ja andsin kõigile teada oma olukorrast. Meest ennast polnudki tol hetkel kodus. Muide, see naine sai lapse nõnda, et jättis pillid ära, seda mehele ütlemata..

Tegin seda seetõttu, et asi oleks aus. Seda meie suhet teati juba niigi: ei olnud välk selgest taevast!

Eelmine naine oli temalt ka nime luninud (eks ma mõistan: et lapsega oleks sama nimi), aga mees keeldus temaga abiellumast. Sest armastust nende vahel polnud. Oli kohusetunne. Vähemalt mitte mehe poolt. Kahjuks või õnneks.

Siis tulin mängu mina ja 7 kuud peale tutvumist abiellusime.. On suur armastus ja mees väga hea: tark, südamlik, kena, rikas 🙂 , töökas, loomi armastav. Viimast pean ka väga oluliseks omaduseks inimeste puhul.

Poeg eelmisest suhtest on igati toredaks ja nägusaks noormeheks sirgunud. Isa koopia.

Kas mees on mind petnud, ma ei tea. Arvan, et pole, sest tunnen hoolimist ja hoidmist. Sõbradki tal ütlesid, et muutus peale minuga kohtumist. Ja seda heas mõttes. Alles hiljuti kostis üks sõber, et meid olevat nii tore koos vaadata…nagu äsja armunud 😀

“Lihtsalt huvitab, kas selline lüke on kellelegi üldse õnne ka toonud.”

Seega kokkuvõtvalt – jah, tõi see justkui jultunud lüke õnne!

Kui ma seda kommentaari lugema hakkasin, siis olin veendunud, et see on iroonia ning lõpus tuleb kogu loole mingi puänt ja asjalik selgitus. Aga selgub, et keegi kirjutas täiesti tõsielulise loo oma elust.

Täiesti uskumatu, kui imelikke ja rumalaid inimesi on olemas!

Kamoon, see “jultunud lyke” on ju selgelt fantaasia, ja teie usute. Mingi tegelane teeb siin enda meelest nalja ja paneb absurdsed komponendid kokku, et te siis vihale laheksite ja kommima kukusite. Sama tyyp tahab ilmselt ka teada, kus kirikus just praadi ja kinke saab, ja muud sarnased teemad siin.

Saan kohe aru, kui see tyyp kirjutab, vahel teeb veel meelega lollakaid kirjavigu stiilis koroonOviirus, jne. Lootuses, et keskmine kagu siis lendab peale, et sa ei oska isegi viiruse nimetust kirjutada, :).

#3918372:

Kas sa ei usu, et selliseid inimesi olemas on? On küll ja mitte vähe.

Sest paha oma naine hoiab ju mees kinni ja see vaene mees tuleb ta käest päästa.

Ma enam ei kirjuta, lihtsalt kahju hakkas, et te iga paev siin mingit troppi lobustate.

#3918257:

#3918253:

Täiesti uskumatu, kui imelikke ja rumalaid inimesi on olemas!

Aga ise on ta jube õnnelik, et saigi mehele.

Jah! Ja veel väga hea mehe!

#3918474:

Yytaja ja mehevaras, õpi kirjutama. Eduka mehe kõrvalt saad vabalt kõrgkooli astuda, kasuta siis seda võimalust.

Sullegi – ilusat 4. adventi!

#3918471:

#3917893:

Issand kui õudne oleks, kui mul oleks selline poeg, kelle armuke julgeb minu koju sisse marssida ja midagi nõudma hakata. Kohutav. Mõtleks küll, et mis ma poja kasvatamisel küll valesti olen teinud. Selliseid päheistujaid ise absoluutselt ei kannata ja oleks vist küll välja visanud koos oma titega.

Ei olnud seal midagi 6udsat. Lugesin nyyd ylejäänud kommentaarid ka läbi.

Marssima oli pigem selline kujundlik väljend ehk minu kindlameelsus plaanitavas teos. Ja läks täpselt vastupidiselt Sinu poolt kirjutatule.. Kutsuti hoopis tuppa ja pakuti kohvi. Täitsa päriselt nii oligi. Kutsujaks oli mehe isa, kelle poolehoiu pälvisin meie esimesest kohtumise hetkest ja hoiab mind väga tänini. Väga huvitav on temaga vestelda. Samas mehe emaga sellist klappi pole, aga saame läbi s6bralikult. On tunda hoolimist ja sama on ka minu poolt.

Vestlus oli igati viisaks ja rahulik. Ema “taandus” kuskile tahatuppa (suur maja ja ruumi palju), naine aga seisis juures, käed puusas. Kuna yhtki s6na ta kaasa rääkida ei osanud, ei liitunud ka vestlusega. Midagi seal nähvas ja ropendas, aga see läks mul yhest k6rvast sisse ja teisest välja = ei mäleta.

Loomulikult olin ma kursis ka selle “pereelu” sisekliimaga ja siin välja toodud “pidev riid, kius, vingumine ja näägutamine” olidki seal igapäevased. Paraku seda justnimelt selle naise poolt; vanad inimesed olid rahulikud ja leplikud. Mehel aga pea laiali otsas ja selline elukorraldus oli neil nagunii ajutine. Kui mees oleks selles suhtes olnud 6nnelik, kas ta oleks siis yldse minuga teemat arendanud..? Kui endal on juba pere olemas. Polnud ta selle naisega tervet päevagi koos veetnud, kui juhtus “ups”. T6eline iseloom ilmnes alles hiljem. Oligi selline visiidikas. Kondoomi kasutamine on tagantjärele tarkus, sest naine väitis end pille kasutavat ja m6lemad olid terved inimesed.

Kui tegu tehtud, olematuks ju ei tee. Toodigi naine tema vanemate juurde (nagu öeldud – suur maja ja ruumi palju), mees ise aga elas praktiliselt kontoris. Diivan, dush olemas, kodus käis vaid riideid vahetamas. Rääkis, et ei taha koju minna…niigi tööpinget palju ja see kodune olukord ka veel lisaks. Ning juhtuski nagu väike “ime”…ja avanes v6imalus mul ise see asi korda ajada 🙂 Selle kohta on ytlus, et “m6ned probleemid lahenevad iseenesest” (seda siis antud juhul mehe jaoks, heh). No ja tegelikult olid mu tulevane ämm ja äi mulle sydamest tänulikud, et ma nende poja ellu tulin. Äi kutsus nende juurde elama, aga minu poolt oli siiski kindel ei: eelistan oma kodu ja oma pere. Nii soetasimegi ise omale kodu.

Eelmisele naisele yyris mees korteri ja poega on ka alati toetanud rohkemaga, kui seadus ette näeb. Seega ei visatud kedagi kuuse alla.

No nüüd keerasid küll vindi üle oma väljamõeldud loos. Hakkab seda pardifilee jura meenutama.

#3917726:

#3917693:

Mina tean sellist lugu küll. Minu mehe armuke andis mulle teada, mina jätsin mehe maha. Mingi aeg mees proovis ära leppida, aga kuna mina palusin tal lahkuda, siis läks armukese juurde. Elavad armukesega koos, aga kahe aasta pärast tekkis mehel uus armuke. Seda käis ka armuke mulle kurtmas, kuigi ma ei tea, mis kaastunnet ta siis lootis minult saada.

Selliseid lugusid mõtlesingi. Aitäh jagamast. Ei tea, kas sellist meest ka on, kes seda armukest ehk nüüd juba uut elukaaslast enam petnud pole? Ma olen kuulnud vaid selliseid lugusid, kus armuke, kellega elama asuti, ikkagi hiljem maha jäeti. Happy endi pole kuulnud.

Minu petjast eksmees on küll oma nö armukesega koos juba 10 aastat. Enne seda pettis kõiki ja kõike. No ma usun, et petab siiani, lihtsalt kas varjab paremini või on naisel ükskõik.