Ma olen palju näinud igasuguseid suhteid, lahutamisi ja armukesi. Minul mitte ühtki positiivset kogemust armukeste iluelust tuua ei ole. On olnud juhuseid, kus paar kasvab lahku, siis minnakse lahku ja leitakse uus ja elatakse edasi õnnelikult uuega. Aga sellist juhust, et mees petab aasta aega ja siis abiellub oma armukesega ja on surmani õnnelik, mina ei tea. Petja on petja. Küll võin tuua näite, kus mees pettis, abiellus armukesega, elas 20 aastat ja siis leidis uue armukese ja lahutas oma eelmisest armukesest. Mina olen jätkuvalt veendunud, et normaalne mees, kui tal kooselu ei suju, ei pea armukesi, vaid lahutab. Neid, kes peavad armukesi, neid ei saa kunagi usaldada, see on puhas enesepettus.
Aga ma ei süüdista kunagi kõrvaltvaatajana neid armukesi, kes enamasti tõesti sinisilmselt usuvad, et petja elu on kurb, teda ei mõisteta kodus, ja suur õnn saabub armukese õuele kui petetud kaasa lõpuks lahutusega nõustub. See ei ole kunagi nii, et armuke on süüdi (kuigi ta on osaline, on ta siiski heausklik, ta tõesti usub, et petetu on paha ja sobimatu kaaslane, sest et talle seda iga päev korrutatakse). Süüdi on ikka petja, alati ja 100 %.
Kui elu on sitt, kaaslane sobimatu ja tulehark, lahuta siis ja ehita endale uus elu. Aga ära peta lollikesi ja kasuta neid ära. Mehe jaoks, ebameeldiva, alatu ja libeda mehe jaoks, ei ole muidugi paremat elu kui see, kus üks naine kannab kõik argimured, kasvatab lapsed, peseb pesud, teeb söögid ja hoiab kodu ideaalses korras, ja teine loll aina kiidab ja kuulab muresid ja osutab seksteenust iga kord kui mees seda soovib – külla läheb.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.08 13:35; 09.08 11:07;