Ausalt – vahel kahetsen. Mehel on eelmisest suhtest kaks täiskasvanud last, nende ema elab väga vaba ja muretut elu, reisib ringi (ta on mu mehega FB-s sõber), tegeleb karjääri ja eneseteostusega.
Samas olen mina seotud väikeste lastega ning paraku ka mehe vanematega, kes jäid üsna korraga kuidagi töntsiks ja pean korraldama nende hooldamise (mees on minust 15 aastat vanem ja seetõttu on ka vanemad eakamad). See on väga tüütu lisakohustus, mis tekkinud.
Vahel palun mehe vanematel lastel oma õdedega suhelda ja neid hoida, et saaksime mehega hingata, aga need lapsed on suured ludrid ja ei viitisi isegi oma vanaema ja vanaisa käia vaatamas, rääkimata oma õdedega suhtlemisest.
Korra viitasin mehele, et me võiksime ju ikkagi tema suuremate lastega vanavanemate eest hooldamise kohustusi jagada, sain mehelt üsna imeliku vastuse: “Sa tahtsid nii väga ju minu perekonda tungida, nüüd peadki sellega tegelema.”
Aga mida sa siis ootasid? MIKS peavad mehe lapsed eelmisest elust sinu lapsi vaatama? Ei pea. Mehe vanemad vanad ja töntsid—- edu hooldamisel! Sest. Ise sa ju selle elu omale kokku kerasid, nüüd helbi seda suppi. Lohutuseks sulle— vanad võivad veel eksisteerida aastaid, jäädes järjest kehvemaks. Edu!
Miks peavad vanemad lapsed vanavanemaid hooldama? Nendel on oma elu ja elu rajamine. Ei ole nad sellepärast veel ludrid.
Mehe eksnaine elab muretut elu? Tema on omad lapsed suureks kasvatanud, ja nüüd on vaba proua ja tal on aega enda jaoks.. Kas sa eeldad, et eks tuleb sinu lapsi hoidma? Usun, et tal on targematki teha.
