Teema: Ärritavad anglitsismid

#4153906:

#4153781:

Mina kasutan väga harva ingliskeelseid fraase/sõnu ja kui kasutan, siis sellepärast, et ma ei leia eestikeelest sellist sõna mis sobib ideaalselt. Tihtipeale läheb ka ingliskeelsetel filmidel tõlkes pool kaduma ning nali/iroonia/sõnademäng jääb arusaamatuks.

Ma olen veendunud, et inimestel on lihtsalt eelarvamused ja tegelikult sobivad eestikeelsed sõnad täpselt sama ideaalselt. Lihtsalt snooblus ei lase neid kasutada.

Snooblus ja snobism?? Mis on viga sõnal “peenutsemine”?

#4153961:

#4153926:

#4153918:

#4153787:

Tegelt ei saa me lahti davaist ja pakaast.

põlvkonnavärk. ma olen vabariigi taastamise aegne inimene ja minuvanused ikka naljalt ei “davaita”, nii et see sovjetivärk sureb küll vaikselt aga kindlalt välja. igasugused haltuurad ja defkad unustatakse ka varsti ära.

Jah, davai ja pakaa räägivad küll veel ainult praegused 60+ inimesed, mina tiba noorem ja ei räägi minuealised küll enam nii. Meie generatsioon on vist keeleliselt kõige vähem rikutud – venekeelseid rämpsväljendeid enam ei kasuta ja ingliskeelseid veel ei kasuta. “Tsau” ütleme, aga no see on juba peaaegu eestikeelne sõna, päritolust sõltumata.

“Tsau” on tegelikult itaalia päritolu sõna, kustkohast see siia eestimaale jõudis, seda ei tea. https://en.wikipedia.org/wiki/Ciao

Kuskilt kuulsin, et itaalia diskomuusika kaudu.

#4153999:

päeva lõpuks ja lõpuks ei saa küll üksteist asendada. Küsimus: Millal Sa mulle selle info saadad? Vastus: Lõpuks.

Loomulikult ei mõelnud ma selle sõnapaari otsest tähendust. “Päeva lõpuks” väljendina, mida mina mõtlesin, kasutatakse mingit protsessi või tegevust kokkuvõtvas tähenduses, mitte ajalises mõistes.

#4154004:

#4153999:

päeva lõpuks ja lõpuks ei saa küll üksteist asendada. Küsimus: Millal Sa mulle selle info saadad? Vastus: Lõpuks.

Vale on, kui “päeva lõpuks” kasutatakse “kokkuvõtteks”, “lõpetuseks” või “viima(se)ks” asemel.

https://kultuur.err.ee/314723/keelesauts-paeva-lopuks-me-voidame-niikuinii

sellega olen täiesti nõus.

#4153906:

Lihtsalt snooblus ei lase neid kasutada.

See sõna on snobism, mitte snooblus.

Mina isiklikult kasutan sõna ‘ infrastruktuur ‘, mitte ‘taristu’, kuigi vist peaks seda viimast kasutama?

#4154123:

Aga eks mõni tunneb end rohkem seltsimehena kui kodanikuna…

https://epl.delfi.ee/artikkel/50925192/seltsimees-vana-hea-eesti-sona

#4154025:

“Tsau” on tegelikult itaalia päritolu sõna, kustkohast see siia eestimaale jõudis, seda ei tea.

#4154025:

Kuskilt kuulsin, et itaalia diskomuusika kaudu.

Arvan sama-  Ciao ciao, Bambina Eurovisioon 1959a.

#4154226:

Noored kasutavad küll vene keelseid väljendeid nagu pakaa ja davai, samuti kasutatakse paraadna ja pagaaznik, pardatšok, garaaž jne. Seega russitsism on ikka veel levinud meie sõnavaras, mitte ainult ingliskeelsed väljendid, ometi aga tahaksime ju sellest vabaneda, miks me ei saa siiani?

Mina (50+) ja mu lapsed (20+) kasutame sellest loetelust küll ainult sõna garaaž. Pagasnik ka, aga just pagasnik, mitte pagaaznik. Nii garaaž kui pagasnik on täiesti ametlikult eesti keele seletavas sõnaraamatus olevad sõnad. Jah, algselt vene keelest pärinevad, aga eesti keeles ongi palju võõrsõnu, mis tulnud erinevatest keeltest. Saksa keele mõju on meil ka palju. Ja viimasel ajal siis inglise keele mõju

#4154145:

#4154025:

“Tsau” on tegelikult itaalia päritolu sõna, kustkohast see siia eestimaale jõudis, seda ei tea.

#4154025:

Kuskilt kuulsin, et itaalia diskomuusika kaudu.

Arvan sama- Ciao ciao, Bambina Eurovisioon 1959a.

aastal 59 polnud mingit diskot veel olemaski, oli puhas rokenroll. isegi biitleid polnud veel. teiseks ei saanud sel ajal eestlased näha ka mingit eurovisiooni, juba sel lihtsal põhjusel, et telekaid polnud massiliselt, kui neid üldse oli, ja kolmandaks ei tulnud sealt arusaadavail põhjusil mingisugust lääne jama.

ciao ehk tšau võib olla tulnud küll itaalia diskomuusikast, aga mitukümmend aastat hiljem. mäletan isegi, et olin alles koolilaps, kui tuli sõna pakaa, alles hulga hiljem murdis tšau sisse. kusjuures algselt see tähendaski nägemist, alles veelgi hiljem hakati seda ka tere asemel kasutama, mis tundus eriti võõrik.

Inglise keelest. Jah, kes ikka neid ingliskeelseid sõnu supina kõnes kasutab, ei oska lihtsalt emakeelt, nõus.

Vene keelest. Päris võõrastest muidugi ei tea, miks nad venekeelseid roppusi lausetesse topivad, aga väga mitmel korral on mõni tuttav noor neiu näost kaameks tõmmanud, kui olen talle tema enda pohhi ära tõlkinud. Asi pole selles ju, et nende seltskond koosneks ropendajatest – suur osa neist lihtsalt ei teagi, mida nad ütlesid ja samamoodi ei teadnud seda ka see inimene, kelle kõnepruugist mingi sõna neile külge hakkas. Kuna enamasti noored ise vene keelt ei oska, siis nad ei ole kunagi isegi mõelnud, et see pole eesti keel, kui öelda (muidugi surusin liiga palju sõnu näitlikustamiseks samasse lausesse): mingi jebinn läks katki, siis oli selline kammajjaa ja bardakk, et kõik läks nihu ja oligi krõška. Sõna nihu kasutavad ammust ajast peened preilnad ja rahvaesindajadki, mõtlemata, mis väljendist see algupära ja kas seda pruugib näiteks aastavahetusel aktusekõnes kasutada. Minul hakkavad selle nihu peale kõrvad alati valutama 🙂 Aga ju ta varsti on iga peene daami kõnepruugis ja seda tuleb lihtsalt taluda.

Teisalt aga eesti keeles on kohanenud laensõnu nii meeletult, alates kapsast, keldrist ja kirikust, asi see nihu ja pohh siis ära taluda pole.

Samas näiteks siinsed täiesti venekeelsed noored, kes eesti keelt peaaegu ei oskagi, kasutavad sageli ka eesti laensõnu venekeelses tekstis. Mitte roppusi, ilmselt eestikeelsed roppused ei ole piisavalt mahlakad. Näiteks kasutatakse muidu pea umbkeelsete siinsete vene noorte seas sageli külmovato (külmavõitu), kto maksuet? (kes maksab), kohuke, kaubamaja, magatj (magama), piparkook.

#4154276:

Samas näiteks siinsed täiesti venekeelsed noored, kes eesti keelt peaaegu ei oskagi, kasutavad sageli ka eesti laensõnu venekeelses tekstis. Mitte roppusi, ilmselt eestikeelsed roppused ei ole piisavalt mahlakad. Näiteks kasutatakse muidu pea umbkeelsete siinsete vene noorte seas sageli külmovato (külmavõitu), kto maksuet? (kes maksab), kohuke, kaubamaja, magatj (magama), piparkook.

Siia juurde üks peris naljakas juhtum. Olin mina eelmisel aastal umbes nädalakese Talnas haiglas ja minu kõrvalvoodis lesis üks umbes 80-aastane vene vanamees. Nime järgi oleks peaaegu et võinud arvata, et lausa sugulane, aga olen kindel, et vene nimi ja samane eesti nimi olid erinevat algupära. See selleks, aga tal oli kõhus mingi häda, kõht oli kinni ja siis ta aina omaette soigus ja kurtis, et kurat, kak bolit, kurat, kak bolit. Muidu oli umbvenelane. Ma jäin kohe kuulama, et misasja?! Seda ma olen ennegi kuulnud räägitavat, et venelased ütlevad eesti keeli kurat, ja et eestlased on “kurratõ”. Lihtsalt ise kuuldes oli maru naljakas, kuigi teisel oli ju tõsine häda.

Ja siis üks tuttav ärritudes kasutab lausa parasiitsõnana sellist väljendit nagu tere-pere. See on umbes nagu meie ütleme, et no johhaidii.

#4154294:

Kui vana sa siis oled? Mina olen 35 ja minu põlvkond kasutab nii venekeelseid kui ingliskeelseid sõnu. Venekeelseid kasutavad ka noored palju, ilmselt on vanematelt külge jäänud. On sinu tutvusringkonnas üldse teismelisi?

50 kanti. Mul on 2 sobivas vanuses last, aga venekeelseid väljendeid nende jutus tõesti ei ole, välja arvatud ehk tõesti vahel mõni vandesõna, näiteks “pohh”. Isegi ei suuda ette kujutada, et nad “davai” või “pakaa” ütleks.

#4154304:

Päris kena nostalgiateema kujunes 😀

Vabandust jah, aga ma lisaks ka mõned nostalgilised väljendid. Näiteks lapsepõlves palju kuuldud  sõna paradna on õnneks kasutusest maas ja enamasti öeldakse selle asemel püstik või trepikoda. Sõna prosta, mida minu tuttavad väga palju kasutavad. Arvan, et enamik meist isegi ei mõtle, et see on vene keelest üle võetud. Nii juurdunud tundub see olema.

#4154344:

#4154301:

Siia juurde üks peris naljakas juhtum. Olin mina eelmisel aastal umbes nädalakese Talnas haiglas ja minu kõrvalvoodis lesis üks umbes 80-aastane vene vanamees.

Kitah, sa avardasid minu maailma! Ma sain hiljuti teada, et nüüd on unisex prilliraamid optikapoodides ja täna sinult, et haiglapalatid ka!

See ei olnud tavapalat, vaid intensiiv, seal olidki mehed ja naised segamini, aga kardinad olid vahel.

#4154276:

Sõna nihu kasutavad ammust ajast peened preilnad

Kusjuures mul on mingi nelja-viieaastasena tehtud laululindistus, kus ma teatan lõpuks, et “nihu läks” ja isa naerab niiet vähe pole. Kusjuures luban ennast parandada, ma tõepoolest ei ole mõelnud, kuskohast see sõna pärit on ja et see pole lihtsalt “viltu/pahasti/valesti läks” tähenduses 😀 Ma arvan, et needsamad tohhuijaa ja pohh jne noored ka lihtsalt ei tea sõna otsetõlkelist tähendust.