Teema: Ärritavad anglitsismid

#4154339:

Huvi pärast ja päriselt ilma mingi kriitikata küsin, kas nad teavad, mida nad tegelikult ütlevad, kui ütlevad, et neil on millestki pohh? Kas ehk oled kaalunud tüdrukutele tõlkida, et noored neiud tegelikult ütlevad “sellest on mulle piki t*ra”. Kuigi jah, ilmselt neil on sellest tähendusest diipli pohhui, ses sõbrad ka räägivad nii.

Tegemist ei ole neiudega :). Ja teavad küll.

#4154393:

Selle peale otsisin “nihu minema” fraseoloogiasõnaraamatust ja leidsin:

nihu minema

äparduma, ebaõnnestuma, luhtuma

♦ Äri läks täitsa nihu, teine pool osutus petiseks.

♦ Asi läks nii nihu, et hullemini enam ei saagi minna.

nihu ‘nii nagu ei peaks olema v ei tohiks olla‘
← vene kõnek ni hujá ‘mitte midagi‘

Jah, algupära on häälduspäraselt nihujaa ei tulnud välja. “Mitte m***igi ei tulnud välja”, asi läks untsu, asi läks nihu. Eks jah, see juba ongi kohanenud ka peente prouade ja riigimeeste sõnavaras.

Mitte küll roppus, aga vanemate inimeste sõnavaras on ka kammajaa. Kuskil toimus ilge kammajja – müra, kisa, tants ja tagaajamine, lärm. Mulle meeldib eriti selle päritolu ja kuidas see sisenes eesti keelde.

Ja vene keelt oskavad inimesed ümisevad nüüd peas Kalinkat. Kõik kooris 🙂

Ka-lin-ka-ka-lin-ka-ka-lin-kammajaa!

(Калинка, калинка, калинка моя! В саду ягода малинка, малинка моя!)

Ei ole patust puhas. Avastan ennastki (60+ vanuses) aegajalt ütlemas midagi sellist, et “õu mai faking gaad, ta äpruuviski meie propõusali, pärast lantši ma panen kohe kokku briifi ja sendin tu ool”

Just lugesin Kroonikast lugu Grete Paia kodust ja seal ta räägib kellegi väliseestlase townhouse’i kaminatoast – no ma veel usun, et Paia ei tea, et townhouse on kõige tavalisem ridaelamu, aga kuidas ajakirjanik ei tea? See oli küll sõnakasutus, mida ei ole millegagi vabandada. Coaching on minu jaoks hoopis teise kategooria teema ja sellele sõnale ma isegi ei otsiks enam eestikeelset vastet, see on juba nii juurdunud.

#4154555:

Couching on minu jaoks hoopis teise kategooria teema ja sellele sõnale ma isegi ei otsiks enam eestikeelset vastet, see on juba nii juurdunud.

Ja nii see läheb… COAching. Coaching on see sõna.

Väga piinlik. Inglise filoloogina ma ilmselgelt tean, kuidas seda sõna kirjutatakse ja mida tähendab couch.

Jah, kurat on VÄGA VÄEGA sõna. Seda teadis Vigala Sasski. Ja unustage ära see ristiusu saatan, see mehike oli hale slikerdaja.

#4154468:

Mitte küll roppus, aga vanemate inimeste sõnavaras on ka kammajaa. Kuskil toimus ilge kammajja – müra, kisa, tants ja tagaajamine, lärm. Mulle meeldib eriti selle päritolu ja kuidas see sisenes eesti keelde.

Noorematel inimestel on sellest kammajaast tuletatud “kamm”.

“Mingi kamm käib kogu aeg.”

“Mis kamm on?”

#4154591:

Ma olen nõus, et sõna coaching on juba üsna juurdunud ja ega sellest vist enam lahti ei saa. Ootan huviga aega, mil sõna kõuts ei tähenda mitte ainult isast kassi, aga ka treenerit. 🙂 Huvitav, kui me oma lastelt küsime mida tähendab kõuts (suuliselt, nii et kirjapilti ei näe), mis nad vastavad?

Hääldus on ju veidi erinev siiski. Ka jutu kontektis saab aru, kummast juttu käib. Sama hästi võiks öelda, et kui sa loed sõna “palk”, siis kas laps saab kohe kenasti aru, kas mõeldi puust palki või seda palka, mis töö eest antakse…

Sõna “kootsing” on täitsa olemas, kuulutatud muuhulgas 2016.a kolesõnaks. Ja vastavalt on olemas ka sõna “koots”. Kui ma seda kunagi esimest korda kuulsin, arvasin, et see on nali, aga võta näpust, ei olegi. Ja natuke rohkem selle peale mõeldes hakkab päris toreda sõnana tunduma. Kahjuks mul ei ole veel oma kootsi, keda niimoodi kutsuda saaks.

(miskipärast seostub see mul Muumitrollidega, seal oli keegi sellesarnane tegelane, Kõõts ehk?)

Kõõts oli seal jah sihuke peenutsev prouhen, sõbrustas Filifjonkaga.

Aga koots ja kootsima seostub mul kaatsade ja kaatsamisega. Üks on jalavarjud (kotakad püksid või saapad), teine selline lohisev-koperdav kõnnak. Selline poolmurdeline veidi halvamaiguline sõna. Kui keegi ütleb, et näe, see mees kootsib seal, siis mulle alati heiastub kotakates riietes ja ehk ka purjus asotsiaal.

Liiderlik juhiomaduste tähenduses peaks olema hoopiski kolmandas vältes, kuna amoraalne on teises vältes. Jällegi on see vahe nähtav, õieti kuuldav vaid suulises tekstis, mitte kirjapildis. Naljakaid seoseid tekitavad veel kunagine asutus Balti jaamas – Wagon Lits 🙂 ja Hell Hunt. No keegi vist siin ei mõelnud, et lähme põrgujahti, ikka sinna õrna susisse, ja vastavalt sellele ka hääldas.

#4154860:

Liiderlik juhiomaduste tähenduses peaks olema hoopiski kolmandas vältes, kuna amoraalne on teises vältes. Jällegi on see vahe nähtav, õieti kuuldav vaid suulises tekstis, mitte kirjapildis.

Tegelikult enamasti pannakse see -lik lõpp ju omastava käände otsa. Kassilik, koeralik jne. Nii et siis võiks hoopis liidrilik olla.

https://elu24.postimees.ee/7735700/elu25-juku-kalle-raid-kas-lolle-toodab-kool-voi-tulevad-nad-ise-nagu-lutikad-seinapragudest?

Kusjuures päris mitmed noored, kellelt küsisin, arvasid samuti, et liiderlik tähendab juhi omadustega. Nii et varem või hiljem võib ka see sõna selles tähenduses meie ametlikku sõnavarasse jõuda.

#4154391:

#4154369:

#4154276:

Sõna nihu kasutavad ammust ajast peened preilnad

Kusjuures mul on mingi nelja-viieaastasena tehtud laululindistus, kus ma teatan lõpuks, et “nihu läks” ja isa naerab niiet vähe pole. Kusjuures luban ennast parandada, ma tõepoolest ei ole mõelnud, kuskohast see sõna pärit on ja et see pole lihtsalt “viltu/pahasti/valesti läks” tähenduses 😀 Ma arvan, et needsamad tohhuijaa ja pohh jne noored ka lihtsalt ei tea sõna otsetõlkelist tähendust.

Appi. Ma olen terve elu elanud teadmisega, et sõna ”nihu” on pesueht eestikeelne ja -meelne ning väljendab millegi mitte täppi minemist ja tuleneb nihkes olemisest. No stiilis, et õmblus läks nihu, detailid olid nihkes.

Varases nooruses kasutasin teadmatusest pohhui sõna, tähenduses ”ükskõik”, kuni algupära ha otsetõlke teada sain.

Aga see nihu jääb nüüd küll vaevama.

Jälle see nihu vaidlus, et nagu oleks see venekeelne nahui? Ei ole ju. https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/nihu/1 – “Päritolu

“

#4155130:

See arutelu tuleb meelde, kuidas üks tuttav hiljuti rääkis, kuidas ta luges mingit artiklit, kus mainiti Eesti Konjunktuuriinstituuti. Tuttav mõtles, et huvitav, mida sõna konjunktuur võiks õigupoolest tähendada. Guugeldas siis selle konjunktuuriinstituudi kodulehele, vajutas linki In English ja luges: Estonian Institute of Economic Research. Kohe oli selgus käes. Miks selle nimi ei või eesti keeles olla majandusuuringute instituut, ei tea.

Oi, ära seda ideed küll levita!

Nimevahetused ajavad riigi pankrotti

https://www.err.ee/847448/haigekassast-tervisekassaks-ja-tootukassast-tookassaks-865-000-euroga

Ahjaa, seoses nende liiderdavate kõutsidega tuleb meelde vanameister Enn Vetemaa ja tema Eesti näkiliste välimääraja. Seal oli selline näkkide grupp nagu liidrikud, eriti sihuke markantne näkk nagu Priske liidrik. Ja no kindel, et tegemist polnud Veeameti korpulentse naisjuhiga, vaid pigem vesise “võrgutusvõimlemise” alal tegutseva ning sealjuures lahkesti oma ihuvõlusid demonstreeriva daamiga 😛