Esileht Ajaviite- ja muud jutud Ärritavad anglitsismid

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 144 )

Teema: Ärritavad anglitsismid

Postitas:
Agathe

Jälle see nihu vaidlus, et nagu oleks see venekeelne nahui? Ei ole ju.

See pole nahhui, see on päritolult nihuija. Ära parem vaidle.

+6
-5
Please wait...

Postitas:
Apunane

Mulle tuli teema pealkirja lugedes esimesena pähe: “niii fääänsi!”

+6
0
Please wait...

Postitas:
elenna

Jälle see nihu vaidlus, et nagu oleks see venekeelne nahui? Ei ole ju. https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/nihu/1 – “Päritolu etnihu Sõnast nihkuma

Etümoloogiasõnastik arvab teisiti. Järelikult pole ka teadlased päris ühel meelel.

nihunii nagu ei peaks olema v ei tohiks olla

vene kõnek ni hujámitte midagi

Eesti Etümoloogiasõnaraamat

Sõnaveebi ei tasu eeskujuks võtta, sest sinna on korjatud igasugust teksti veebist, kõike, mida keegi on kirjutanud ja arvanud, sealhulgas ka noorema põlvkonna või kontrollimata valearvamused.

+9
-5
Please wait...

Postitas:
Coraline

Kui vana sa siis oled? Mina olen 35 ja minu põlvkond kasutab nii venekeelseid kui ingliskeelseid sõnu. Venekeelseid kasutavad ka noored palju, ilmselt on vanematelt külge jäänud. On sinu tutvusringkonnas üldse teismelisi?

50 kanti. Mul on 2 sobivas vanuses last, aga venekeelseid väljendeid nende jutus tõesti ei ole, välja arvatud ehk tõesti vahel mõni vandesõna, näiteks “pohh”. Isegi ei suuda ette kujutada, et nad “davai” või “pakaa” ütleks.

Mu 22- aastane poeg kasutab palju “davai” või “dav” okei asemel.  Muidu vene keelt ei oska ega venelastega ei suhtle.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kati

Tunnistan, et minagi arvasin, et nihu on mugand sõnast nihkes.

Aga su siinne kasutajanimi, Jops, millest see tuli?

0
-1
Please wait...

Postitas:
unetu

Mulle ei meeldi ka otsetõlked: sa tegid mu päeva, nuta mulle jõgi jms.

Mu enda hilisteismeline räägib ka kohutavat eesti-inglise keele segu, loodan, et see on vanusega kaasnev nähtus, mis hiljem taandub.

+12
0
Please wait...

Postitas:
tedret2pid

“Päeva lõpuks” ja “Pole minu tassike teed” näiteks. Eesti keeles saaks öelda vastavalt lõppude lõpuks või siis pole mokka mööda. Samas pole kuulnud, et viimast enam väga kasutatakse. Siis sõnad trippima, häshtääg, body positivity, faitima, treidima, kale jms.

+10
0
Please wait...

Postitas:
billa

“Kuuni ja tagasi” paneb mind alati silmi pööritama.

+16
0
Please wait...

Postitas:
kolja

“Päeva lõpuks” ja “Pole minu tassike teed” näiteks. Eesti keeles saaks öelda vastavalt lõppude lõpuks või siis pole mokka mööda. Samas pole kuulnud, et viimast enam väga kasutatakse. Siis sõnad trippima, häshtääg, body positivity, faitima, treidima, kale jms.

olen kuulnud, kui ettevõtet tutvustav inimene väitis, et nad on fleksibiilsed

+7
0
Please wait...

Postitas:
Coraline

Üks mu lemmikuid, mis paneb silmi pööritama, on ka hüpokriitiline. Ja need noored, kes seda kasutavad,  tõsimeeli ei suuda meenutada, kuidas seda eesti keeles öelda.

+6
0
Please wait...

Postitas:
kata85

Üks mu lemmikuid, mis paneb silmi pööritama, on ka hüpokriitiline. Ja need noored, kes seda kasutavad, tõsimeeli ei suuda meenutada, kuidas seda eesti keeles öelda.

Ma guugeldasin, et saada teada mida tähendab “hüpokriitiline”. Silmakirjalik on oluliselt lihtsam öelda.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Jops

Aga su siinne kasutajanimi, Jops, millest see tuli?

Minu jaoks sõnast jobu või jopski. Ma kasutan venekeelseid roppusi ilmselt liiga vähe, et paljusid sõnu ja lühendeid nende muganditeks pidada. Naiivne ilmselt takkapihta.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Coraline

Üks mu lemmikuid, mis paneb silmi pööritama, on ka hüpokriitiline. Ja need noored, kes seda kasutavad, tõsimeeli ei suuda meenutada, kuidas seda eesti keeles öelda.

Ma guugeldasin, et saada teada mida tähendab “hüpokriitiline”. Silmakirjalik on oluliselt lihtsam öelda.

Jah, sellist sõna eesti keeles ei ole olemas.  Kuigi googeldades leiab, et kasutatakse.

+2
0
Please wait...

Postitas:
nodzu2007

Just lugesin Kroonikast lugu Grete Paia kodust ja seal ta räägib kellegi väliseestlase townhouse’i kaminatoast – no ma veel usun, et Paia ei tea, et townhouse on kõige tavalisem ridaelamu, aga kuidas ajakirjanik ei tea? See oli küll sõnakasutus, mida ei ole millegagi vabandada.

Mis see ajakirjaniku teadmine siia puutub? Ajakirjanik kirjutab nii, nagu vastaja ütleb, mitte ei tee omaloomingut.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
temake

Eestlased on tegelikult ikkagi väga alandlikud ja orjandlik rahvas, kuigi oleme uhked ja hääd oma laulujorudes, kes ei kummarda saksa ees ega küüru tõmba selga-siis meist on üle käinud igasugu rahvused,  ja oleme omaks võtnud igasugu keeleprahi, kas teie olete kuulnud et soomlased, venelased või inglased kasutaksid võõrkeelseid väljendeid-ei, ainult meie, eestlased kasutame värdsõnu ja mul on häbi, sest oleme ju nii uhked muidu, aga keeleliselt kanged, pole meil ühtegi oma sõna, ikka puha kõik laenatet-eesti rahvus hääbub niikuinii kunagi, sest kellel meid vaja, isegi ei toeta me oma naabrit ega teineteist üldse.

Estonian, my ass! öeldakse meie kohta

0
-15
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
kitah

oi, kasutavad küll 🙂

venelastel on sõnad vaksal (vauxhall, selle kohta oli kunagi suur pikk artikkel, kas Imelises Ajaloos või kuskil sarnases kohas), buterbrot, pomidor, futbol, bjustgalter ja krossvord, kui esiteks meenuvad. soomlastel on ka, kuigi hetkel ei meenu, aga meenub, et kui neid kuulsin, siis imestasin, et kuidas nad neid ringi on keeranud 🙂 samuti on nii inglased kui sakslased võtnud hulga sõnu üle prantsuse keelest.

Kes siin ütles, et aidaa tuleb prantsuse adjööst, aga ma pigem arvan, et see tuleb saksakeelsest sõnast ade, mis tähendab sama, aga mis samuti võis NEILE prantsuse keelest tulla. aidaa on nii vana sõna, et tollal meil prantsuse keelega vist kokkupuuteid polnud, küll aga saksa keelega.

+6
0
Please wait...

Postitas:
dee dee

Jälle see nihu vaidlus, et nagu oleks see venekeelne nahui? Ei ole ju.

See pole nahhui, see on päritolult nihuija. Ära parem vaidle.

Nihu minema tähendabki ju viltu ehk nihkesse minema. Ei?

Nihuja (ehk ne huja) on otsetõlkes mitte m.nnigi ehk teisisõnu mitte midagi.

Iga algtasemelgi eesti ja vene keelt valdav (või minimaalsegi keelevaistuga) inimene saab aru, kumb kahest mõistest on sõnaga nihu rohkem seotud.

Mis puutub veebis olevasse ja siin lõimeski tsiteeritud etümoloogiasõnastikku, siis seda haldab-valdab Eesti Keele Instituut. Vaadates nende seniseid keeletegusid ja väljaütlemisi on üsna tõenäoline, et äsja kuulsaks saanud keeleteaduste – liiderlik/osavõtlik – doktorant saab tulevikus tööd just seal. Nii palju nende usaldusväärsusest.

 

+10
-5
Please wait...

Postitas:
kata85

Ringvaates mingi keeletädi ütles, et keele muutumine ajas on täiesti normaalne. Tõi seal välja sõnu, millel kunagi on teine tähendus olnud või mitu tähendust olnud.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Agathe

Nihuja (ehk ne huja) on otsetõlkes mitte m.nnigi ehk teisisõnu mitte midagi.

Jah, nihu minema ongi väljendist, et ne huja ei tulnud välja. Tahtsin ehitada maja aga ne huja ei tulnud välja, asi läks nihu.

Paul Ariste oli see mees, kes sellest sõnast ja päritolust oma loengutes rääkis. Kui seda nime ei tea, viska googlesse, palun.

/lisaks minu poolt venekeelne kooliharidus ja peaaegu kogu kodune keel. Seda kesk venemaa suurlinnu, kolkaid ja ropendavaid traktoriste kuni 15. eluaastani.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
dee dee

Nihuja (ehk ne huja) on otsetõlkes mitte m.nnigi ehk teisisõnu mitte midagi.

Jah, nihu minema ongi väljendist, et ne huja ei tulnud välja. Tahtsin ehitada maja aga ne huja ei tulnud välja, asi läks nihu.

Paul Ariste oli see mees, kes sellest sõnast ja päritolust oma loengutes rääkis. Kui seda nime ei tea, viska googlesse, palun.

/lisaks minu poolt venekeelne kooliharidus ja peaaegu kogu kodune keel. Seda kesk venemaa suurlinnu, kolkaid ja ropendavaid traktoriste kuni 15. eluaastani.

Sa oled tõeliselt vahva! “Ära parem vaidle” ja “kui Paul Aristet ei tea”  :).

Aga – annan alla – vene kodukeelele ja kogu lapsepõlve saatvatele ropendavatele traktoristidele pole mul tõesti midagi võrdväärset vastu panna. Tunnistan, et väljendi “nihuja” kohta on su teadmised laialdased ja ainuõiged!

+7
-6
Please wait...

Postitas:
maarjaline

Eestlased on tegelikult ikkagi väga alandlikud ja orjandlik rahvas, kuigi oleme uhked ja hääd oma laulujorudes, kes ei kummarda saksa ees ega küüru tõmba selga-siis meist on üle käinud igasugu rahvused, ja oleme omaks võtnud igasugu keeleprahi, kas teie olete kuulnud et soomlased, venelased või inglased kasutaksid võõrkeelseid väljendeid-ei, ainult meie, eestlased kasutame värdsõnu ja mul on häbi, sest oleme ju nii uhked muidu, aga keeleliselt kanged, pole meil ühtegi oma sõna, ikka puha kõik laenatet-eesti rahvus hääbub niikuinii kunagi, sest kellel meid vaja, isegi ei toeta me oma naabrit ega teineteist üldse.

Estonian, my ass! öeldakse meie kohta

ma pean ühte teist rahvust siin lähedal rohkem nagu orjarahvaks, aga eks igaüks tunneb ise, kes ta on

+4
0
Please wait...

Postitas:
Agathe

Nihuja (ehk ne huja) on otsetõlkes mitte m.nnigi ehk teisisõnu mitte midagi.

Jah, nihu minema ongi väljendist, et ne huja ei tulnud välja. Tahtsin ehitada maja aga ne huja ei tulnud välja, asi läks nihu.

Paul Ariste oli see mees, kes sellest sõnast ja päritolust oma loengutes rääkis. Kui seda nime ei tea, viska googlesse, palun.

/lisaks minu poolt venekeelne kooliharidus ja peaaegu kogu kodune keel. Seda kesk venemaa suurlinnu, kolkaid ja ropendavaid traktoriste kuni 15. eluaastani.

Sa oled tõeliselt vahva! “Ära parem vaidle” ja “kui Paul Aristet ei tea” :).

Aga – annan alla – vene kodukeelele ja kogu lapsepõlve saatvatele ropendavatele traktoristidele pole mul tõesti midagi võrdväärset vastu panna. Tunnistan, et väljendi “nihuja” kohta on su teadmised laialdased ja ainuõiged!

Tore 🙂

+3
-1
Please wait...

Postitas:
kasutajanimi12

Kui küsida kellegi käest, milline on õige eesti keel, kipub vastaja kõige õigemaks pidama just seda keelt, mida räägiti kuni tema 50ndaks saamiseni. Et vot, see on see õige. Kõik muutused, mis tulevad pärast vastaja 50ndat eluaastat, ehk see, mida räägivad noored, on kohmakaid võõrlaene täis. Ja kõik, mis oli 50 aastat enne vastaja sündi – no see on ju mingi vanainimeste keel! Aga vot kui mina olin 30 või 40, siis oli eesti keel valmis.

Lähme ajas aga samm-sammult tagasi.

50 aastat tagasi tungisid vene keelest eesti keelde sõnad ”maika” ja ”kissell” ja ”morss” ja ”sardell”. Täna on need aga täiesti igapäevased tavalised sõnad. Võeti vene keelest, mugandati suupäraseks.

Kuni 20nda sajandi keskpaigani tähendas sõna „pardel“ hoopis „pantrit“. Kas peaks trampima jalgu ja pööritama silmi iga kord, kui töökaaslane ütleb, et tema pardlil sai aku tühjaks?

19. sajandil rääkis Koidula „lehkavast isamaast“, millegipärast tema eesti keel meile enam ei sobi ja „lehkavast isamaast” keegi ei räägi.

Lähme ajas veel 200 aastat tagasi ning leiame eesti keele, kus ”küpsis” tähendas ”küpsetatud toitu, praadi” ning ”söögiaeg” asemel öeldi kohmakas “söömenaig”.

Nii see keel kõigub ja moondub. Vahepeal lausa nii, et läheb ühes suunas ja siis jälle tagurpidi tagasi: sõnad ”peale” ja ”pärast” olid aastakümneid samatähenduslikud, 70ndatel löödi need tähendused lahku, 2009. aasta ÕSist alates on need aga jälle sünonüümid. Keel muutub vastavalt sellele, mida ja kuidas rahvas räägib.

Need suured barrikaadidele viskuvad keele kaitsjad vaatavad keelt ainult oma mätta otsast ning keele kuldstandard on nende jaoks justkui juhuslikult täpselt see, mis nende enda ajal kehtis. Täpselt sellisena tuleb keel nende meelest mumifitseerida.

Lõpetuseks tsitaat kirjanikult ja keele-huviliselt Stephen Frylt:

People who think they’re the ones who care about language, the kind who write letters to newspapers, moaning about a confusion of “disinterested” and “uninterested” or “less” and “fewer”… That’s not being a guardian of language. Being a guardian of language is enjoying language, if people understood the history of language, they’d realize that it’s changing all the time.

The English language is like London: every time we speak it is a mongrel mouthful – whether we know it or not – of Chaucer and Milton, Dryden and Pope, Shakespeare and Dickens and American South-Central and ghetto rap, Chicago and Australian convict talk and legal and naval and military. It’s both vulgar and processional, it’s both grand and squalid – and that is exactly what human beings are, animal and noble. People who try and aggrandize language into something that is right or wrong… you might just as well say a person is right or wrong just for existing.

+7
-3
Please wait...

Postitas:
K4gu

Need suured barrikaadidele viskuvad keele kaitsjad vaatavad keelt ainult oma mätta otsast ning keele kuldstandard on nende jaoks justkui juhuslikult täpselt see, mis nende enda ajal kehtis. Täpselt sellisena tuleb keel nende meelest mumifitseerida.

Seleta palun ära, oo uuendusmeelne, moodne, vananematu vaim, kuidas SEE on eesti keel?

https://twitter.com/anne_mari123/status/1637435092191567875/photo/1

+3
-5
Please wait...

Postitas:
linake

Aga koots ja kootsima seostub mul kaatsade ja kaatsamisega. Üks on jalavarjud (kotakad püksid või saapad), teine selline lohisev-koperdav kõnnak. Selline poolmurdeline veidi halvamaiguline sõna. Kui keegi ütleb, et näe, see mees kootsib seal, siis mulle alati heiastub kotakates riietes ja ehk ka purjus asotsiaal.

Mul seostub see köötsimisega (http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?F=M&C06=et&Q=k%C3%B6%C3%B6tsima). Mitte, et ma selle sõna tähendust muidu teaks, aga Gerald Durrelli “Minu pere ja muude loomade” tõlkija oli geniaalne 🙂

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Agathe

Aga koots ja kootsima seostub mul kaatsade ja kaatsamisega. Üks on jalavarjud (kotakad püksid või saapad), teine selline lohisev-koperdav kõnnak. Selline poolmurdeline veidi halvamaiguline sõna. Kui keegi ütleb, et näe, see mees kootsib seal, siis mulle alati heiastub kotakates riietes ja ehk ka purjus asotsiaal.

Mul seostub see köötsimisega (http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?F=M&C06=et&Q=k%C3%B6%C3%B6tsima). Mitte, et ma selle sõna tähendust muidu teaks, aga Gerald Durrelli “Minu pere ja muude loomade” tõlkija oli geniaalne 🙂

See köötsima on eesti keeles ka öökima. Lihtsalt meeldivam sõna silmale ja kõrvale. No see hääl, mida enne oksendamist tehakse või mis sellega kaasneb. Ka lihtsalt oksendama. Punks ja Kööts ehk Puuks ja Öök(s) viitavad kahele kutsikate teguviisile, mis paljudele koeraomanikele tuttavad – kutsikal tingimata vaja püüda vaiba peale oksendada ja kuskile käidavasse kohta kakada.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
JoshuaTree

Gerald Durrelli “Minu pere ja muude loomade” tõlkija oli geniaalne

Tegelikult siiski tõlkijad: Piret ja Rein Saluri.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
linnuvaatleja

Ega mullegi anglitsismid ei meeldi. Aga mingitel sõnadel meil ei ole ka head vastet. No nt seesama “coaching” ja “treening” on minu jaoks erinev sõna. Treening on eelkõige füüsiline treening. Üksi või grupiga tehakse mingi sagedusega trenni, tegeletakse treeninguga.

Coaching on mingi käitumuslik või toetav või .. (ei leia siin head sõna) juhendamine. See toimub pidevalt igapäevase töö kõrvalt. Meeskonna juht (või sõltuvalt töökorraldusest mõni teises rollis olev inimene, agiilses maailmas on selle tegelase nimi näiteks “scrum master”) siis tegeleb meeskonna mingil moel juhendamisega, suunamisega jne. Igapäevaselt ja pidevalt. Väljendile “scrum master” ei ole ka paraku eestikeelset vastet.

Scrum master kõlab nagu tegelane, kes pärast BDSM sessiooni ruumi korralikult puhtaks küürib.

0
0
Please wait...

Postitas:
AmandaRosaalie

Scrum master kõlab nagu tegelane, kes pärast BDSM sessiooni ruumi korralikult puhtaks küürib.

Ei, küürib ikka ori. Slave. Scrum master muidugi ka teenindab oma tiimi, aga päris ori ta ei ole. Tema on Servant leader.. Eee kui BDSM-maailma paralleel tõmmata, siis läheb see pigem sinna mingisuguse Dominandi poolele. Ehk siis inimene, kes mängu juhib, aga teeb seda nii, et alluv rahuldet saaks, et alluval hea oleks.

0
0
Please wait...

Postitas:
K4gu

Ma vist juba ütlesin, et see tüütu ja nõme “aaagaa eesti keeles ei ole sellele sõnale õiget vastet!” on enamasti vale, halvimal juhul isegi alatu vale. Needsamad sõnad, mida te nüüd üritate keelde sisse tuua, tähendasid algselt inglise keeles ka hoopis midagi muud ja neile on nüüd antud uus tähendus; täpselt samamoodi võib laiendada sõnade “juhendamine” ja “treenimine” tähendust kehaliselt vaimsele või oskuslikule treenimisele ja juhendamisele. Saage üle oma alaväärsustundest! Enamik sõnu on eesti keeles olemas ja nende unardumine ei aita keele rikastumisele kaasa.

+8
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 144 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Ärritavad anglitsismid