Esileht Lapse ootamine Arsa

Näitan 4 postitust - vahemik 1 kuni 4 (kokku 4 )

Teema: Arsa

Postitas:
Kägu

Tere.

Käisin 33ndal rasedusnädalal lisa UHs (enda soovil, et veenduda kas kõik endiselt korras) ja arst avastas südames arsa. Kuna Oscar ja LA olid korras ja riskid madalad, siis ta ei näinud muretsemiseks põhjust. Mina loomulikult muretsen siiski. Kas kellelgi on olnud samamoodi? Lõpuks on beebiga ikka kõik korras olnud?

 

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu praeguseks 5 a lapsel on diagnoositud sama defekt või anatoomiline eripära, kuidas öeldagi. Probleeme pole sellega seoses olnud. Teoreetiliselt võib olla vahel harva imikueas hingamisprobleeme või vanurina neelamisprobleeme, kui valesti paiknev arter peaks suruma hinge- või söögitorule. Samuti võib olla verevool aordikaare ja aberrantse subklavikukaararteri vahel turbulentsem kui muidu, mis minu mõistust pidi (olen ise arst, aga mitte laste- või südameveresoonkonna arst) võiks tähendada veidi suurenenud soodumust trombi tekkeks, samas ma ei mäleta, et oleksin raseduse ajal, kui selle teema pärast muretsesin, otseselt lugenud, et ARSAga inimestel oleks tavalisest suurem arteriaalse tromboosi oht. Ka aneurüsme võib neis aberrantsetes ühendustes tekkida, aga jällegi, see ei ole mingi tohutu sage probleem ja suur risk. Üldiselt esinemus peaks olema umbes 0,5–2% rahvastikust ja ARSAga inimestest vähemalt 90%-l pole sellega elu jooksul mingeid probleeme. Enamik niisuguse defektiga inimestest ei saa selle olemasolust kunagi teada (eluajal avastamiseks oleks vaja KT-angiograafiat, mida ju niisama ilma põhjuseta ei tehta), ka sünnieelselt jääb see enamasti diagnoosimata. Samas ei ole paha, et teada said — kui lapsel peaks kunagi elus olema vaja suuri veresooni haaravaid invasiivseid protseduure, on see teadmine vajalik.

 

Minu lapsele tehti ITKs mõned tunnid pärast sündi südame ultraheliuuring (ehhoKG). Seal midagi patoloogilist näha polnud, ka defekt ise jäi rangluu varju ega olnud seega visualiseeritav. Rohkem lapsel selle ARSAga midagi tavalisest erinevat tehtud ega probleemiks olnud pole. Üldiselt ma ise olen selle asja juba peaaegu unustanud. Ainuke tervisemure, mis last kimbutab, on migreen, aga sellel ei tohiks küll ARSAga mingit pistmist olla.

 

Soovin Sulle südamest rõõmu ja rahulikku meelt ning et kõik läheks niisama libedalt kui meil ja enamikul sarnase diagnoosiga inimestel!

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

PS. Minu arust võiksid postitada pigem terviserubriiki. Mina sattusin sellele teemale väga juhuslikult (vaatasin viimase 24 tunni jooksul Perekoolis kommenteeritud teemasid), sünnitanud naised, kes Sinuga kogemust jagada saaksid, vist enamasti lapseootuse rubriiki väga ei tule enam.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu praeguseks 5 a lapsel on diagnoositud sama defekt või anatoomiline eripära, kuidas öeldagi. Probleeme pole sellega seoses olnud. Teoreetiliselt võib olla vahel harva imikueas hingamisprobleeme või vanurina neelamisprobleeme, kui valesti paiknev arter peaks suruma hinge- või söögitorule. Samuti võib olla verevool aordikaare ja aberrantse subklavikukaararteri vahel turbulentsem kui muidu, mis minu mõistust pidi (olen ise arst, aga mitte laste- või südameveresoonkonna arst) võiks tähendada veidi suurenenud soodumust trombi tekkeks, samas ma ei mäleta, et oleksin raseduse ajal, kui selle teema pärast muretsesin, otseselt lugenud, et ARSAga inimestel oleks tavalisest suurem arteriaalse tromboosi oht. Ka aneurüsme võib neis aberrantsetes ühendustes tekkida, aga jällegi, see ei ole mingi tohutu sage probleem ja suur risk. Üldiselt esinemus peaks olema umbes 0,5–2% rahvastikust ja ARSAga inimestest vähemalt 90%-l pole sellega elu jooksul mingeid probleeme. Enamik niisuguse defektiga inimestest ei saa selle olemasolust kunagi teada (eluajal avastamiseks oleks vaja KT-angiograafiat, mida ju niisama ilma põhjuseta ei tehta), ka sünnieelselt jääb see enamasti diagnoosimata. Samas ei ole paha, et teada said — kui lapsel peaks kunagi elus olema vaja suuri veresooni haaravaid invasiivseid protseduure, on see teadmine vajalik.

Minu lapsele tehti ITKs mõned tunnid pärast sündi südame ultraheliuuring (ehhoKG). Seal midagi patoloogilist näha polnud, ka defekt ise jäi rangluu varju ega olnud seega visualiseeritav. Rohkem lapsel selle ARSAga midagi tavalisest erinevat tehtud ega probleemiks olnud pole. Üldiselt ma ise olen selle asja juba peaaegu unustanud. Ainuke tervisemure, mis last kimbutab, on migreen, aga sellel ei tohiks küll ARSAga mingit pistmist olla.

Soovin Sulle südamest rõõmu ja rahulikku meelt ning et kõik läheks niisama libedalt kui meil ja enamikul sarnase diagnoosiga inimestel!

Aitäh jagamast. Ma südamest loodan, et läheb sama hästi nagu Sinu lapsel. Eks ma pean ilmselt järgmisel kohtumisel ämmaemandaga oma mure jagama ka. Samas ma mõtlen nüüd, et kui poleks seda lisa UH teinud ja kuna mu rasedus muidu hästi kulgenud ja riskid madalad siis ma polekski teada saanud sellest “olukorrast”.  Postitan selle teema terviserubriiki nagu soovitasid.

Suur tänu Sulle ja kõike paremat.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 4 postitust - vahemik 1 kuni 4 (kokku 4 )


Esileht Lapse ootamine Arsa