Teema: Arsti jaoks olen paks

Oleneb kontekstist, MIKS arst seda ütles. Kui läksid kurtma, et kõndida ei jaksa ja põlved valutavad, siis oli märkus täitsa asjakohane. Kui läksid köha üle kurtma, siis oli kohatu märkus.

#3255042:

Minu perearstikeskuses on üks noor ja nipsakas pereõde, kes võtab ka endale õiguse vanemat inimest arvustada.

Ma olen 50-aastane ja täiesti teadlik sellest, et mul on väike ülekaal – no umbes 5-7 kg.

Läksin ükskord vereanalüüsi andma ja see pereõde täiesti ei kusagilt tõstatas teema, et kas ma käin regulaarselt trennis. Ütlesin, et ei käi, et pole sellist harjumust. Aga perega ikka ratastega sõidame suviti, käime ujumas ja suusatame omaks lõbuks ja et suur aed on, kus saab nii suure koormuse kehale, et kusagile trenni minna oleks minu meelest küll liigne edevus selle juures.

Ja siis see 20-aastane näitsik viskas pea selga ja teatas mulle, et oma tervisest peab hoolima ja iga inimene peaks päevas paar tundi võtma, et vähemalt üks korralik kõnniring teha ja … “võrrelge ennast kasvõi minuga! mina küll …” ja “aiatöö ei anna kehale mingit koormust” jne.

Ma siis püüdsin vahele öelda, et kulla laps – minul küll seda aega ei ole, et niisama sihitult iga päev paar tundi ringi kõndida. Mulle aitab sellest kõndimisest, mis ma oma kahe-hektarilise krundi peal mitu korda ühest otsast teise kõndides niigi iga päev teen.

Ja kui arvate, et aiatööst koormust ei saa, siis tulge kaevake mul mõned peenrad uueks hooajaks läbi. Siis vaatame seda koormuse asja.

Ja peale selle, meil on rohkem kui kahekordne vanusevahe – ma tõesti ei arva, et ma peaksin oma vanuses 20-aastane välja nägema. Ma arvan, et ma olen täiesti eakohaselt vormis. Ja et kui teie saate 50, siis räägime uuesti.

Oi kui kurjaks läks ta siis.

Ei tea, mis pärast. Mina oleks pidanud kurjaks saama, et mulle ette heideti, et ma näen välja nagu 50-aastane ja mitte nagu 20-aastane.

Aga minu meelest on see ikka äärmiselt inetu niimoodi vanemat inimest hakata õpetama ja tema elustiili halvustama.

Eks ta inetu on jah, aga kui aus olla, siis on alati sellistes sõnavõttudes ka tõde sees. Näiteks see 2ha on meie maa kõrval nagu väike suvilakrunt. Meil 8ha. Saun on majast 400m kaugusel ja köögiviljamaa 300m kaugusel. Sel kevadel hakkasingi peenraid tegema n.ö heinamaale ehk rajasime mehega nullist köögiviljamaa. Traktor tõmbas ainult kartulimaa sisse. Lisaks kaevasin üksi üles terve 24m2 kasvuhoone. Kaevamine on üldse pisiasi. Muu seal kõrval on raske. Lisaks ma niidan käsiniidukiga tervet hektarit. Jah, ma pole ülekaaluline, aga peenike samuti mitte. 171cm ja 70kg. See kõik pole tegelikult mingi eriline trenn kehale. See on n.ö normaalne liikumine. Võhma on ikka vähe ja ma ei suudaks joosta vist ühte kilomeetritki. Sügisel-talvel pole ikka mingit kaevamist ju.
Ma olen 40 ja tunnen, et keha on vanaks jäänud, aga näost olen veel noor. Alaselg annab pidevalt tunda, üritan võimelda, aga puusadest ja jalgadest käivad raksud läbi. Nagu puuhobune.

170/63 (ise tunnen, et 60-61 kaalus oli palju parem), ja 40-42 nr riided seljas.

Mis mõõdustiku järgi sa neid 40 riideid ostad?

Elusees ei kanna sa riideid 40, vaid 44-46.

Alati saab ju ennast petta. Mul on ka kapis riideid, kuhu on suurusnumber M või 40 kirjutatud.
Need on sellised, mis pika kandmise peale on välja veninud. Või mida ma hoolimata suurusnumbrist selga venitan (viiner kiles T-särgid). Teksadega ei saa ennast nii hästi petta kahjuks. Kleitidega aga küll!
Tegelikult läheb mulle selga 44/46 ja olen 162/78.

Teemaalgataja, vastus su küsimusele on, et jah, 84kg kaaluv inimene, kes on sinu pikkune, on juba rasvunud inimene.

Pikkuse ja kaalu suhtega on nii, et ülemine kaasl võiks olla pikkus miinus sada, ehk kui sa oled 167cm pikk, siis max kaal, mille puhul veel ei saa öelda, et sa oled ülekaaluline, on 67 kg. Aga normaalne oleks, kui sa selle pikkuse juures kaaluksid pigem 60 kg. Need, kes räägivad, et võiksid olla 50, need pingutavad ka üle ja see, kes kiidab, et on sama pikk kui sina ja kaalub 51, see on küll juba pigem alakaaluline.

Siiski, sina peaksid alla võtma 17-20 kg, siis oleksid normaalkaalus.

See, et sa ei ole “vaal”, no see ei tähenda midagi. 300-kilostel on olukord juba eluohtlik, aga see ei tähenda seda, et siis kui sul on 20kg ülekaalu, see tervisele ei mõjuks. Kui ikka arst seda juba mainib, siis poe vaja end veenma hakata, et “keha tahabki paks olla”. Keha ei taha midagi, keha on selline nagu sa ta kujundad. Kui sa ei viitsi, siis see on ikka peas kinni mitte mingis keha tahtmises.

Ja sa tõesti arvad, et arsti huvitab su riiete suurus?

Arst ütleb, et sa oled rasvunud ja seega on sul oht varsti saada endale hunnik kroonilisi tõbesid. Millest sa enam kunagi ei taastu. Ja siis sa oled tige arsti ja universumi peale, sööd tablette, torgid näppe, süstid insuliini jne.

#3255251:

Täiesti normaalne ja teretulnud, et arstid ja õed ka hakkavad julgelt inimeste tähelepanu juhtima sellistele asjadele nagu füüsiline aktiivsus ja kehakaal.

Üks asi on tähelepanu juhtimine, viisakas. Teine asi on see, kui mingi 20-aastane läheb 50-aastasele nina peale viskama, et vaata mind, miks sa selline ei ole.

Õde või arst niipalju ikka peaks teadma, et keskealistel ainevahetus muutub ja sellega ongi raske järje peale saada, et selles eas kaalus juurde võtma ei hakkaks. Narr on keskealist võrrelda 20-aastasega.

Ma arvan, et võivad kõll venivad riided nr. 40 selga minna osad asjad. Kui vaadata üldiselt, siis juba aastaid on mood, kus väga paljud inimesed kannavad ülikitsaid riideid seljas, mis on kindlasti liiga ümber. Kuna paljud paksemad ehk suuremad inimesed ei taha aga kitsaid asju kanda, siis suurem inimene tavaliselt ostab laiemad riided, mis ei rõhutaks keha vaid oleks lahedalt ümber. Ütleme keegi kannab nr. 50, ja need on seljas sellised lahedad ja keha ei puutu eriti, hõljuvad ümber. Kuid ta võiks selga saada ka nr. 46 riided, need oleksid siis ümber nagu pitsitavad.

#3255042:

Minu perearstikeskuses on üks noor ja nipsakas pereõde, kes võtab ka endale õiguse vanemat inimest arvustada.

Ma olen 50-aastane ja täiesti teadlik sellest, et mul on väike ülekaal – no umbes 5-7 kg.

Läksin ükskord vereanalüüsi andma ja see pereõde täiesti ei kusagilt tõstatas teema, et kas ma käin regulaarselt trennis. Ütlesin, et ei käi, et pole sellist harjumust. Aga perega ikka ratastega sõidame suviti, käime ujumas ja suusatame omaks lõbuks ja et suur aed on, kus saab nii suure koormuse kehale, et kusagile trenni minna oleks minu meelest küll liigne edevus selle juures.

Ja siis see 20-aastane näitsik viskas pea selga ja teatas mulle, et oma tervisest peab hoolima ja iga inimene peaks päevas paar tundi võtma, et vähemalt üks korralik kõnniring teha ja … “võrrelge ennast kasvõi minuga! mina küll …” ja “aiatöö ei anna kehale mingit koormust” jne.

Ma siis püüdsin vahele öelda, et kulla laps – minul küll seda aega ei ole, et niisama sihitult iga päev paar tundi ringi kõndida. Mulle aitab sellest kõndimisest, mis ma oma kahe-hektarilise krundi peal mitu korda ühest otsast teise kõndides niigi iga päev teen.

Ja kui arvate, et aiatööst koormust ei saa, siis tulge kaevake mul mõned peenrad uueks hooajaks läbi. Siis vaatame seda koormuse asja.

Ja peale selle, meil on rohkem kui kahekordne vanusevahe – ma tõesti ei arva, et ma peaksin oma vanuses 20-aastane välja nägema. Ma arvan, et ma olen täiesti eakohaselt vormis. Ja et kui teie saate 50, siis räägime uuesti.

Oi kui kurjaks läks ta siis.

Ei tea, mis pärast. Mina oleks pidanud kurjaks saama, et mulle ette heideti, et ma näen välja nagu 50-aastane ja mitte nagu 20-aastane.

Aga minu meelest on see ikka äärmiselt inetu niimoodi vanemat inimest hakata õpetama ja tema elustiili halvustama.

Aga oma tervisehädadega jooksed küll kohe sellesama pereõe juurde? Kuigi need on alguse saanud su eluviisidest. Aga kellele meeldiks, et talle tõde öeldakse.
Loomulikult ei ole aiatöö koormus, kaevamine pigem lõhub keskealise keha, mitte ei põleta niivõrd kaloreid. Sinu eas peab trenn olema just kauakestev ja mõõduka tempoga, tunnike jooksu või kaks kõndimist. See, kui sa 10 minutit labidaga vehid oma peenras, põhjustab vaid seljavalu, ei midagi muud. Igasugune raske füüsiline töö, mida ekslikult kõvaks trenniks peetakse, on pigem kahjulik- vaja on venitada, südant treenida, lihasmassi ja võhma kasvatada. Mitte sundasendis koogutada.
50 a on noor inimene tänapäeval, mitte rauk. Kui varem pole trenniharjumust, siis nüüd on tagumine aeg see harjumus tekitada. Sul tuleb selle kehaga veel vähemalt 30-35 a elada. Kaal vaid kasvab ja liikumine jääb järjest vähemaks.

#3255327:

#3255305:

Üks asi on tähelepanu juhtimine, viisakas. Teine asi on see, kui mingi 20-aastane läheb 50-aastasele nina peale viskama, et vaata mind, miks sa selline ei ole.

Õde või arst niipalju ikka peaks teadma, et keskealistel ainevahetus muutub ja sellega ongi raske järje peale saada, et selles eas kaalus juurde võtma ei hakkaks. Narr on keskealist võrrelda 20-aastasega.

Jah, noh, vaevalt küll see õde ütles, et vaata mind, miks sa selline ei ole! Siin Perekoolis kirjutatakse alailma mingit umbluud, poolt sellest usud, siis saad ikka petta.

Hea veel, et polnud kirjas “sain sõimata” või “õde röökis mu peal”. Sellised liialdused on siin tavalised. Ilmselt proual soovitati ennast natuke liigutada ja kuna “solvaja” oli noor ja heas vormis inimene, siis ei ole võimalik sellest üle saada. Lihtsam on endale kinnitada, et korra aastas peenarde kaevamine on piisav füüsiline tegevus.

Mina võtan ka sõna. Ma olen arst, naine, 35-aastane, sale, KMI 21. Ma tegelen igapäevaselt tugi-liikumisaparaadi haigustega inimestega. Ma olen väga viisakas ja peenetundeline, kuid ma pean tegema oma tööd ja ütlema ülekaalulistele tõde. Seda on väga raske ja komplitseeritud teostada. Kui ma ühele prouale üliviisakalt ütlesin, et põlved iseenesest (röntgenipildil) on veel peaaegu terved, aga et need paneb ilmselt valutama ülekoormus ja tasuks püüda kaalu alandada, vaatas ta mind üle laua tapjapilgul ja kähvas: ‘Mis teiesugusel viga rääkida’. No mida – patsient läheb isiklikuks arsti vastu, kas ma solvasin teda? Ma ütlen tõde ja teen seda väga viisakalt, enam viisakamalt ei saagi. Kuid ma teen oma tööd ja ma ei saa ju öelda, et ‘Oi, ma küll ei tea siis, miks teie põlved võiksid valutada, väga kummaline lugu’. Ma pean patsiendile ütlema meditsiiniliselt põhjendatud arvamuse, minu hinnangul tõe, ja kes seda ei ole valmis kuulama, ründab mind.
Veel tavalisem on vastulause ‘Ma ei söö mitte midagi’. No ma ei tea, füüsikaseadused kehtivad ju kõigile?
Teemaalgataja on ülekaalu ja rasvumise piiril, KMI 30, halvasti on asjad. Arstil jälle õigus.

On ju see lohvakas mood ka, kus riided tehaksegi nii 4 suuurust suuremad, siis võib 40 selga mahtuda küll. Ma kannan 40 tavasuurust, aga kapis on ka mõned 36 ja isegi xs, mis on nende õige suuruse kandjale mõeldud seljas lotendama, aga mulle parajad.