Teema: Artikkel Eesti Ekspressis – mees võitles ja sai oma lapse endale

#3242244:

Kui isa raha jagunemine erinevate laste vahel tundub ebaõiglane, saab ju kohtu poole pöörduda.

Asi ei pruugi olla isa rahas, vaid võib olla uue naise rahas. Kas isa peab oma uut naist kuidagi kohustama ka enda lapsele samalaadseid kulutusi tegema, nagu tehakse ühisele lapsele. Noh et võimaldada ka isakodus samasid hüvesid, nagu naine ühisele lapsele võimaldab. Et kui uus naine saadab ühise lapse kinno, siis peab ta ka mehe lapse kinno saatma, mis siis, et mehe lapse kinoraha on elatise näol juba mehe eksile ära makstud. Või täpselt see kuskil siin toodud loomaaias jäätise ostmise rida. Mehel on raha, et viia oma lapsed loomaaeda. Üritab neid võrdselt kohelda. Aga ei ole raha, et mõlemale jäätist osta. Mehe oma lapse meelelahutuse ja maiustuste raha on eksile elatise näol ära makstud. Muidugi ta midagi ikkagi üritab veel täiendavalt lubada, kõike aga ei saa. Mehe uus naine aga oma lapsele tahab jäätist osta. Kes nüüd keda keelama või käskima peab, või lastele võrdset kohtlemist nõudma, või tuleb mõningast ebavõrdset kohtlemist mõista. Või peaks hoopis eks ise taipama tähele panna ja lapsele lustimiseks ette nähtud raha ka mehe juurde saates kaasa panna.

Või vastupidine olukord: Lahuselav laps saab oma elatise kätte. Uue lapse saamine on teadlikult võetud ette vaatamata sellele, et temale sama palju raha ei jagu. Olemasoleva lapse elatist ei ole vähendama hakatud, sest tema ei ole mingit pidi selles süüdi, et uus laps on lastud sündida. Nüüd paneb eks oma lapsele lustimise raha kaasa, ühisele lapsele aga sellist luksust lubada ei saa. Kuidas nüüd seda laste võrdset kohtlemist tagada? Kas ja keda lubada kinno, loomaaeda ja jäätist ostma. Kes ja mille eest selle külla tulnud lapsega kaasa läheb.

Must-valgeid deklaratsioone on kerge loopida, tegelik elu on aga hall või kirju. Tihti kipute te naiste omavahelistes läbi laste üksteisele ärapanemistes aga meest süüdlaseks pidama. Miks ta siis krt oli kunagi aastaid tagasi vot selline. Kutsugu nüüd see teine nõid korrale.

Kui isa on nii viletsal järjel, et ta pärast elatise maksmist ei jaksa oma mõlemale lapsele jäätist osta, oleks ta pidanud mõtlema, enne kui veel ühe lapse endale teeb. Oletagem nüüd, et eksnaine saab surma, siis peab ju lapse isa mõlemad lapsed niikuinii suutma üles kasvatada, kusjuures vaatamata toetustele läheb see siiski kallimaks kui elatis ja toetus kokku. Kui raha on vähe, siis sa ei lähegi mõlema lapsega koos olles jäätist sööma, vaid sööd kõhu kodus täis odavat kartulit-kastet ja lähed mängid hoopis tasuta jalkat lastega.

Kui ühel lapsel on lustimise raha kaasas aga ühine laps ei saa seda lubada, paned kohe algul mängureeglid paika. Lapsed ei ole lollid, kui neid ei kohtle lollina. Lepid kokku, et selle lustimisraha jätab ta pärastiseks, kogub või ostab hiljem midagi suuremat või ägedamat kui emaga kusagile läheb. “Meil ei ole nii palju raha ja seega oleks ju kõigile ebamugav, kui üks lustib ja teised vaatavad pealt. Teeme parem midagi lõbusat, mis ei vaja raha.” Lapsed saavad jutust aru küll. Keegi ei pea üle võimete elama ja rikkam pool ei sure, kui ta oma raha millalgi hiljem kulutama peab. Kui magusaisu näpistab, saab kodus kasvõi kaneelisaiu nendega koos küpsetada, need ei maksa ise tehes peaaegu midagi.

#3232164:

Aga nii on- kelle kodu, selle reeglid. On mehe koduks saanud tema uue naise kodu, siis uue naise reeglid on seal mehe omadest valjemad. Aga samas tänu sellele uuele naisele mees kuigipalju lastega suhtleb ja tegeleb. Loomulikult tahaksid poisid seal olles niisama molutamise asemel isaga koos midagi teha, aga taas- kelle kodu, selle reeglid. Sinu lapsed käivad seal lihtsalt külas.

Vaata, kui on põhimõte “kelle kodu, selle reeglid”, siis need reeglid peavad kehtima kõigile seal viibivatele lastele eakohaselt võrdselt. Ja kui isa oma lastega, keda ta niigi harva näeb, ei tegele vaid ainult uue naise lapsega, siis see isa sisuliselt väärkohtleb oma lapsi.