Esileht Pereelu ja suhted Artikkel eilses Päevalehes – kodus on palju kergem!

Näitan 19 postitust - vahemik 31 kuni 49 (kokku 49 )

Teema: Artikkel eilses Päevalehes – kodus on palju kergem!

Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

kas sa tõesti eelistaksid reaalselt palgatööl ülemust orjata? selle asemel, et teha mõni rutiinne, mõtlemist mitte-vajav liigutus laps-jala-küljes rippumas. ülemusele sa vaevalt et midagi ära teeksid lihtsalt rutiinist, mitte mõeldes…[/tsitaat]

Minu palgatöö näiteks pole ülemuse orjamine ja minu palgatööl on see eelis, et ta ei muutu rutiinseks. Mina küll lastega kodus olles mingi hetk igatsen tööle. Samas ma ei ütle et lastega kodus olek oleks raske. Minu jaoks ongi rutiin see raske pool. Iga päev samad kohustused ja iga päev ei suuda ka midagi väga rabavat-põnevat söögiks välja mõelda.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.04 14:48; 04.04 10:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

eks see ongi igipõline vaidluskoht. sinu töö on puhas rutiin. see ei nõua isegi mitte põhikooli tasemel mõtlemisoskust. mees ilmselt, kui ta toob perele raha koju, teeb tööd, mis eeldab rohkemat põhikooli tasemest (sama siis, kui sina käiksid tööl ja mees istuks lapsega kodus).

mind tegelikult väga häirib see mõte, et kodune ema teeb samapalju tööd kui täiskohaga tööinimene. tase on ju absoluutselt erinev! jah, kõik saavad tõesti oma aja tegevustega täidetud, aga sõltub, mis tasemel… kamoon, mis töötamisest sa räägid sellise rutiinse graafiku juures? see ei saa ju olla sisuline ega analüüsiv töö, mis arvestatavat kopikat sisse toob. [/tsitaat]

Aga rutiinne töö ongi ju mõnes mõttes raskem kui analüüsimist ja mõtlemist nõudev! Ka palgatöö puhul, kui võrrelda, kumb viskaks sul kiiremini kopa ette, kas olla arst, arhitekt, õpetaja või siis teha päev läbi sama sisuga müügikõnesid või sorteerida posti. Jah loomulikult on esimese kategooria tööd vaimselt väsitavamad ja nõuavad rohkem pingutust, aga ma ei ütleks, et teise kategooria töid lihtsam pikalt teha on.
Olen ise teinud kooli kõrvalt väga rutiinset lihttööd ja peale seda huvitavat erialast tööd – ja no ausalt, esimeseks oli end palju raskem motiveerida!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tahaks ka jubedalt vinguda, et hirmus raske on ning miks kõik kodused tööd minu kanda on. Aga kuna ma istun hetkel koristamise asemel siin foorumis, siis jah, ei saa siiski vinguda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma olen isa ja mulle jubedalt meeldib lastega kodus olla. Seda aastaid järjest teha muutuks kindlasti surmigavaks, aga… Õnneks me ei õmble ega triigi midagi, seda ma ei oskaks, aga pole nagu vaja ka.

Lapsed on meil \”lihtsad\”, iseseisvad, magavad öösel hästi ja mängivad põhiliselt omavahel ja jala küljes ei ripu. Vabalt saab nii, et annan aastasele supikausi & lusika ja tulen loen ise perekooli. 🙂 Probleemsete jõnglastega oleks ilmselt raskem.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Poes käimine, lapsele varustuse \”muretsemine\”, arsti juures käimine jne – need ei ole ju mingid tööd. Need on head kerged tegevused.
Söögitegemine on ju ka lihtne. Lapsega õues käimine – puhas rõõm.
Kodus olen olnud kahe lapsega ja väidan, et väga mõnus oli. Raskust küll ei olnud kuskilt otsast. Ise planeerid, millal midagi teed ja oled oma elu peremees.
[/tsitaat]

No sõltub ju kõik lapsest. Mul esimene oli kohutavate gaasivaludega, mis kestsid kaks kuud, iga päev kaks tundi. Ei olnud ei mõnus ega puhkus.

Teine sündis masu ajal, olime kahekesi kodus, st neljakesi, hea lihtne hõlpelu.

Nüüd olen kolmandaga kodus, naudin seda, et ei pea tööl käima, tunnen rõõmu teadmisest, et mul on kolm toredat põnni, ja graafik on libisev tõesti. Samas ma seda nüüd täisvereliseks puhkuseks ka ei nimetaks. Maja on peetud, lihtsamat sorti toit on alati valmis tehtud, imik on imetatud ja mehega mõistlikku juttu ajan ka, aga mingiks kohvitamiseks ja niisama olemiseks päriselt ka aega ei jää. Kuidas saakski kolme väikese lapse kõrvalt mingit erilist aega jääda.

Tööl olen elu jooksul nii palju ja nii intensiivselt käinud, et tunnen väikesest vaheajast ainult rõõmu. Pealegi on beebid tõesti armsad. Samas – mingit tunnustust, tänu ja vaimset arengut ikka supipoti taga seistes ja mähkmeid vahetades ei saa. Seevastu tööl saab küll.

Inimeste elud on muidugi erinevad. Kellel on lapsega õues käimine puhas rõõm, kellele päris raske. Kes käib arsti juures ainult rutiinses kontrollis, kes haiguste pärast. Kes muretseb beebikraami mõnuga, kes veeretab veeringuid. Päris nii ei saa ju üldistada keegi oma paari-kolme lapse järgi, et kas kodus on mõnus või on väsitav. Sõltub lapsest, sõltub emast ja tihti veel ka mehest, teistest lastest ja asjadest, mis alati meie kontrolli all pole (töökaotused, lähedaste haigused) jne.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui kodus on kergem, siis miks neid mehi kodus nii vähe on!!!! Seega tegelikult ei ole see ikka nii lihtne. Kui saaks samamoodi kodus vegeteerida, siis see elu ju lausa lill.

Meie lapsega tänane jt päevad kulgevad selliselt – ärkamine, riietumine, enda söömine, kerge köögi koristus jm (laps samal ajal tegeleb põrandal), lapse söötmine, tegelemine sh süles tassimine (ei taha pikalt maas olla jm), magamine (jalutamine väljas vanaemaga), töötamine, söötmine peale ärkamist, võimlema-ujuma minek, lapse magamine, töötamine samal ajal, ärkamine, söötmine, poes käimine (vanaema hoiab ca 45min), pesu kuivama riputamine, jalutamine õues (ca 1,5h), söögi valmistamine, hilisem kerge koristamine, lapsega tegelemine, söötmine, vannitamine, õhtune magama panek (magama panek üldiselt võtab aega 30-1h ajani), enda pesemine, öised söötmised (3 vähemalt). Toidu valmistamine lapsele. Kõik see kokku võtab ajaliselt palju palju aega ning magamata ööd ei ole mingi lust. Vahel ka tervis ei ole kiita, aga ikkagi pead tegelema. Mehed seevastu on kohe nii-nii haiged. Nähtud värk.

Isiklikult nõus tegema selle vahetuse ja minema tööle. Aga ei, kus sa sellega. [/tsitaat]

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma olen kahe järjestikuse lapsega kodune.
Ega see kodumajapidamine midagi rasket ega keerulist tõesti ole, selle teeb nagu muu seas vasaku käega ära.
Aga lapsed on kogu aeg haiged, nad ei maga.
Majapidamistööd on kökimöki võrreldes vaimu nüristumisega.
Loen päevi, millal tagasi tööle saaks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.04 17:27; 05.04 14:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui kodus on kergem, siis miks neid mehi kodus nii vähe on!!!! Seega tegelikult ei ole see ikka nii lihtne. Kui saaks samamoodi kodus vegeteerida, siis see elu ju lausa lill.

[/tsitaat]

Igaüks teeb oma elu just nii raskeks, kui tahab. Ma ei saa selllest küsimusest või võrdlusest aru, et kui kodus on kerge, siis miks mehed kodus pole… Ma ei taha üldse väita, et laste kasvatamine on vaid puhkus, aga mingit tohutut rutiini ka mitte või et pole aega kohvigi juua. Toon siis siia näiteks enda päevad nii enne lapsi tööl käies kui ka praegu kodus.

Tööl: Hommikul kell 07 ülesse, kähku söögid, dushid, nägu pähe ja enne kontorisse jõudmist pool h ummikus närveldamist. Töö oli iseenesest huvitav ja loov, aga kiire ja väga närvesööv (et müügiplaanid täis teha, et kampaaniad toimiksid jne). Punkt kell 17 kukkus pastakas lauale ja siis poodi, heal juhul 18 olime mehega kodus, siis hakkasime süüa tegema, kell 20 oli söödud ja enamus kordadest vajusime teleka ees suurest väsimusest magama. No tõesti silmad ei seisnud enam lahti ja isegi telekapulti ei jaksanud käes hoida. Vahel külla ikka jaksasime minna, elu käis siiski vaid nädalavahetusi ja puhkuseid oodates.

Kodus: Ärkasin täna kell 10.30 kui 10k laps voodis mulle nalja hakkas tegema, tema lõkerdamise peale ärkas ka vanem laps (3a). Kõik koos läksime hommikusele pesule. Edasi hakkasid lapsed omavahel mängima, mina tegin samal ajal kohvi ja võileibu, putru. Senikaua kuniks minu leib pannil juustu sulatas, andsin väiksemale püreed (jaa, purgi oma), suurem hakkas putru sööma. Lapsed söönud, oli minul hommikusöögu aeg, kell võis siis umbes 11 olla, sest sain kohvitamise kõrval veel Terevisiooni uudiseid vaadata. Lapsed mängisid samal ajal ja nosisid küpsiseid. Kell 12 oli mul kohvitatud ja hakkasime õue sättima. Kuna põrand oli küpsisepuru täis, tõmbasin veel enne toad ka üle. Enne 14 olime toas tagasi, tegin pannil eilse pasta ja kana soojaks, suurem laps tahtis veel pannkooke, tegin neid ka. Suurem hakkas söögi kõrvale multikaid vaatama. Väiksem läks kell 14 magama, pudelitäie piima jõi ka enne ära. Kui magamistoast tagasi jõudsin, oli suurem ka end diivanil magama sättinud, kõht pannkooke täis. Sõin ise pastat ja koristasin laua, nüüd on mul kuni 17-ni vaba aeg, ei viitsi lillegi liigutada, vaatan Vapraid ja Ilusaid. Tööl käies võisin kolmetunnisest lõunast vaid unistada! Enne 17 panen 3 kartulit ja paar porgandit keema, määrin liha ära ja panen potti. Kell 17 on mul uudised ja siis Õnne 13, samal ajal söövad ka lapsed. Ja siis mängime. Suurem laps hakkab kell 18 lastesaateid vaatama, mina vist panen pesu pesema ja tõstan liha ahju. Väiksem toimetab minu sabas või mürab kojutulnud isaga. Koos mehega katame laua. Kell 19 on õhtusöök, vahel ka varem, oleneb. Edasi on vaba aeg, räägime, mängime, viskame nalja jne. Pool üheksa hakkan koristama, mehe ülesanne on lapsi ühes kohas ja tegevuses hoida. Suuremale annan ka tavaliselt mingi ülesande, kas klotsid kokku panna vms. Ma ise teen tolmuimejaga korterile tiiru peale. Siis viin mina väiksema pessu-magama ja mees suurema, kell 21.30 on igatahes vaikus majas ja meil mehega oma aeg. Mulle meeldib siis rahulikult kuuma dushi alla minna, näomaski teha jne. Mees loeb või hakkame koos filmi vaatama. Vajadusel on ja põrandapesuks siis kõige parem aeg, mees ajab vahel veel mingeid tööasju. Kell 00-01 paiku läheme magama. Mul tegelikult polegi alati und siis veel, aga kuna mees hakkab juba diivanil tukkuma jääma, siis lähen hea meelega kaissu 🙂 No ei ole millegi üle kurta! Mulle meeldib see, et mulle pole vahet, kas homme on neljapäev või reede, mul pole kuskile kiiret 🙂 Tööle minna, igal hommikul kell 07 ärgata? Ei aitäh. Mehega kohad vahetada? Hulluks läinud! Ma ei vahetaks sellist \”lille elu\” hetkel millegi vastu.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.04 15:20; 04.04 17:28;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Noh, minu elu:
Äratus: ajavahemikus kell 6.30-7, lapsed ärkavad ja padistavad multikaid vaatama, kell 7.20 tõusen ja riietan suurema, ning saadan ta mehega lasteaeda. Siis väiksemaga (2a) sööme (sinna juurde käib hirmus kemplemine, mida tema tema kõike tahab ISE teha ja mida tema EI TAHA teha). Koristan köögi, potitan lapse, teen kohvi, jõllitan veidi Perekooli või Terevisiooni. Kogun end, et elada üle tüli \”paneme nüüd riidesse ja läheme õue\”. heal päeval õues ei tülitse ja on normaalne. Täna ei olnud hea päev (ka mitte eile), siis toome vanema lapse lasteaiast, too on kah halvas tujus. Lapsed tülitsevad, mina teen süüa. Sööme. Noorem mäkerdab, lükkab tassi ümber, pillab 2x kahvli maha, tahab võileiba-ei taha võileiba. Siis lapsed magama ja minu puhkus, 1,5-2h. Loen raamatut, joon kohvi, vaatan õudusega, et varsti vaja lapsed üles ajada.
Noja nii edasi, rohkem ei viitsi kirjutada. Mees õhtul ka eitab, sööme, kraamime, peseme ja magama. Üksluine on. Ma juba pikalt kodus ka muidugi. sügisest saab õnneks tööle.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 03.04 15:02; 04.04 22:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Üksikult võetuna ei ole ju ükski majapidamistöö eriti aeganõudev ega raske, point selles, et seda peab tegema iga päev ja pidevalt samal ajal lapsel silma peal hoides. No vot ei suuda samal ajal kotlette teha ja praadida, kui 8-kuune jala küljes ripub, püsti tirib, sahtleid kisub, pliidi nuppe üritab näppida jne jne jne.[/tsitaat]

Ei tasu ise oma elu raskeks teha. See kotletinäide on hea: soovitan teha hoopis pikkpoissi!
Mina olen nüüdseks titaga pool aastat kodus olnud ja naudin iga päeva. Võrreldes vanemate laste titeajaga, kui igal vabal hetkel tööd pidin tegema (vanemahüvitist siis veel polnud), on elu täielik lust ja lillepidu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lapsega kodus olemine on palju rutiinivabam kui tööl käimine. Lapsega tegeledes saab palju paindlikum olla. Tööl on hommikust õhtuni üks ja sama asi. Mis siis, et tegevused vahelduvad, ikkagi sarnane kontorivärk. Lastega on kõik palju mitmekesisem.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lapsega kodus olemine on palju rutiinivabam kui tööl käimine. Lapsega tegeledes saab palju paindlikum olla. Tööl on hommikust õhtuni üks ja sama asi. Mis siis, et tegevused vahelduvad, ikkagi sarnane kontorivärk. Lastega on kõik palju mitmekesisem.[/tsitaat]
Kodus on ka hommikust õhtuni sama asi, samad tegevused päevast päeva. Kõik ei tööta kontoris ja töö juures on tohutult mitmekesist tegevust.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 04.04 17:27; 05.04 14:36;
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Mis asjad on \”kõik majapidamistööd\”? Meil on nii, et kui midagi on vaja teha kodus, siis see teeb, kes hetkel saab. Teine tegeleb sel ajal lapsega. Mees teeb süüa ja käib ka enamasti poes. Mina käin siis, kui midagi nipet-näpet head tahan. Tööl ei käi, lebotan lapsega kodus. Laps 9-kuune, elu on täielik puhkus.[/tsitaat]

Ei puutu teemasse üldse, aga kas eile saadet Avameelselt vaatasid? Seal oli ehe näide mehelikust mõtteviisist jumala kaasaegse mehe suust selle kohta, et on meeste ja naiste tööd. Ja veel umbes nii, et kui naine ei jõua, tuleb võtta koduabiline. Ja kui pole raha koduabilise jaoks, siis teeb ikkagi naine. Kusjuures korteris pole teha mingeid meestetöid, kui aus olla. Selle peale öeldi, et noh, mina siis lähen tangin ja pesen auto. Mugav lugu küll, aga kõik need \”meeste tööd\” nagu tankimine ja autopesu või prügi väljaviimine on sellised, mille teeb iga naine lõdvalt ära. Mina küll vähemalt.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Anonymous

Toon ka oma võrdluse:
tööl:
hommikul 8:30 tööle, kohvitan seal, vajun vaikselt oma laua taha, loen postimeest ja muud huvitavat, siis teen tööd, vahepeal käin töökaaslastega lõunal, siis kohvitame, lobiseme, teeme tööd. Kell 17:00 hakkame koju sättima. Kodus teeme mehega süüa, käime suveõhtuti tennist mängimas, rullamas jne… Nädalavahetustel väiksemad reisid ja sõpradel külas…

Lapsega kodus:
Äratus 6-6:30 – kisaga. Üritad kiirelt end pesta niikaua, kui mees lapsega tegeleb, siis tema kord. Mees läheb tööle, mina hakkan tegelema lapse söötmise-potitamise-mängimisega. Sinna vahele saab kiirkorras ühe kohvi ära juua, vahest jõuan pool kruusi. Vahest läheb hästi ja jõuab ka süüa midagi. Siis läheme lapsega õue, tassin teda ära autoteelt, võõraste autode alla ronimisest, liivakastis koerte junnide suhu toppimisest jne. SIis tuppa, lapsele midagi süüa, mida ta loomulikult ei söö ja põrandale kogu toidu ajab. Vahepeal tõmbaks ka tolmukaga, aga keegi lihtsalt lülitab iga sekund tolmuka välja. Üritan nõusid pesta, üks karjub teisest toast emmeee-emmeeeee-emmmeee, jätan pooleli jne.. iga asjaga.
Siis lõunauinak, algab sellega, et üks jonnib, et tema ei taha magama, lõpuks uninub. Mina hakkan tööd tegema. Magab tunnikese, ärkab kisaga, saan ta uuesti magama, jälle tööd tegema. Siis ärkab uuesti, sööme, potitame jne. Lähme jälle õue või poodi. Poes tahab ise käia ja kõik asjad poe riiulitelt alla kiskuda, topin ta karjudes käru istumisosasse ja kiirelt piimad-asjad korvi ja kassasse. Ja siis koju, autos nõutakse mahla ja muud ja siis kallatakse taha istmele. Siis tegeleme koos veel mõned tunnid kuni saabub issi ja mina saan hakata koristama, süüa tegema jne. Õhtul kui lapse magama panen, siis ärkab ka alguses iga poole tunni või tunni tagant. Öösel pole järjest ei mäletagi millal magada saanud.
Küsisin mehelt ka, et äkki vahetame, siis tal tuli magus nägu pähe ja ütles, et noh sa saad siin kodus paremini hakkama:)
Laps on aga kallis ja tore, aga kas tahaksin tööle…ojaaa…

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

paljudel on koduabilised ja koristajad. toit tellitakse koju vajadusel käiakse 1 kord nädalas poes. see on harjumatu algul aga väga mõnus tegelikult.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kõik oleneb tööst. Kui tööl ainult kolleegidega kohvitamas ja pläkutamas käiakse, siis on loomulikult päev otsa lapse või lastega kodus raskem. Kuid on töökohti, mis ei ole ükskõik mitme lapsega tegelemisega/koristamise-triikimisega lihtsalt võrreldavad.
Naised, kes arvavad, et kontoritöö on vaid 8 tundi arvuti taga jalakõlgutamist, ilmselt ei ole sedasorti tööd lihtsalt tunda saanud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]ajatusaK kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Selle peale öeldi, et noh, mina siis lähen tangin ja pesen auto. Mugav lugu küll, aga kõik need \”meeste tööd\” nagu tankimine ja autopesu või prügi väljaviimine on sellised, mille teeb iga naine lõdvalt ära. Mina küll vähemalt. [/tsitaat]

lisaks veel tuleb nn \”naistetöid\” teha pidevalt, mitmeid mitu korda päevas. Mitu korda sa seda üht-kaht autot ikka pesed ja tangid?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Töötasin enne lapse saamist juhtival kohal. Töö oli pingeline ja ootasin lapsega koju jäämist, et saaks kergemalt hingata. Kui laps sündinud, siis tõdesin aga et käes on mu elu raskeim periood. Kui ma öösiti seda tööd ei peaks tegema, saaksin magada ja oleks aega, et normaalselt süüa, siis ehk räägiksin natuke teist juttu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma imestan siiralt, kuidas täiskasvanud inimesed pole kuulnud või ei oska ette kujutada, et lapsed on oi kui erinevad. Võib muidugi olla lihtsam kui lihtne laps, see pole ju mingi uudis. Aga täpselt samamoodi ei tohiks olla uudis see, et väga keerulise lapsega kodus olemine on võrreldamatult keerulisem. Mul isiklikult mõlemad eksemplarid kodus olemas, aga juba enne isikliku kogemuse omamist polnud mul piisavalt lollust või ülbust arvamaks, et on ainult mingi üks stampmuster või et kui kungi lapsed sünnivad ja nende näitel on minul ühtmoodi, siis on kindlasti kõigil teistel samuti nii. Mu mees siiani vahel imestab, kuidas ma selle keerulise lapsega kodus olles ellu ja terve mõistuse juurde jäin.

Palun, rahvas, kellel on lihtne olnud ja te siin pasundate, et nendel, kellel keeruline, on virisejad ja/või ei oska absoluutselt oma aega planeerida- öelge ausalt, kas te tõesti suudategi selliseid olukordi analüüsida ainult konkreetselt oma isiklike kogemuste varal? Et lihtsalt ei usu, et on võimalik, et kellelgi on teisiti? Või tegelikult pole lihtsalt vaevunud selle peale mõtlemagi, aga sõna tahaks jubedalt võtta? Või on halb päev olnud ja tahaks lihtsalt halvasti öelda?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 19 postitust - vahemik 31 kuni 49 (kokku 49 )


Esileht Pereelu ja suhted Artikkel eilses Päevalehes – kodus on palju kergem!

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.