Esileht Koolilaps Artikkel koduõppest

Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )

Teema: Artikkel koduõppest

Postitas:
Kägu

http://www.naine24.ee/730240/kolme-lapse-ema-otsustas-oma-lapsi-saasta-ja-jattis-nad-koduoppele/

Panen selle üles siiras lootuses, et tekib asjalik arutelu. Teema on meie peres kuum kuna laps ei sobi oma ülihapra närvikava tõttu suurde kollektiivi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

Olen ise ka selle peale mõelnud.
Koduõppe plussid minu ja lapse jaoks oleksid:
+ loomulikum reźiim. Emana ma näen, et lapsele valmistab kooliskäimise juures raskusi just talvine reźiim. Ei ole normaalne ärgata pimedas ja kooli jõuda pimedas. Õpetajana ma näen, et suur osa lapsi esimeses tunnis lihtsalt tukub ja ärkab alles. Võid küll üritada lapse kl 9 õhtul voodisse suruda, aga kui ta on õhtu-inimese-tüüpi, siis väga palju kasu see ei anna.
+ vaba liikumine. Saaksime käia reisidel, elada osa aastast oma teises elukohas jne.
+ stressivabam elu. Minu laps elab oma mured sissepoole. Pealtnäha on tal koolis kõik korras, aga siiski ta muretseb igasuguste pisiasjade pärast ja tahab olla kõiges parim. Mõnes mõttes positiivne, aga kooliga seondub paraku ka liigset stressi.

Miinused, ehk milles laps koduõppel olles ilma jääks:
– sotsiaalne külg. Sõbrad, nendega igapäevane suhtlemine, koolirõõm ja -naljad, see mõnus keskkond, mis vähemalt minu lapse klassis ja koolis olemas on
– õpetaja mõju. Kui on väga hea õpetaja (nagu meil, siis tema mõju lapsele on määramatu. Sellest oleks ka kahju loobuda.
– koolikeskkonna ja õppeprogrammi mitmekülgus- ma kindlasti ei suudaks läbi viia nii toredaid kehalise, laulmise, kunsti- ja käsitöötunde nagu minu lapse kõik õpetajad kokku seda suudavad

Ma ei kahtleks, kui meil oleks võimalik nt aastaks kuskile mujale maale elama sõita. Samas ma ei kujutaks ette oma lapsi koduõppel üle 3-4 aasta. Siis võiks juba nad hakata nö ühiskonda sulanduma ja sotsiaalseid ja \”tööalaseid\” kogemusi saama.

Mis mind kõige enam mõtlema paneb– MIKS on meil nii palju koole, kus lapsel on kindlalt halvem olla kui koduõppel / kus lastele ei meeldi käia / kus tekib tohutult stressi ???

Kombinaatkoolid. Suured klassid. Autoritaarsed juhtkonnad. Ületöötanud õpetajad. Kibestunud koolitöötajad. Kahjuks kõik see mõjutab meie lapsi väga palju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

Enamik vanemaid on näinud kuidas lapse koolirõõm ja loomulik uudishimu on koolis kadunud. Juba suhtumine, et kool ja õppimine on raske töö, peabki olema vastik. Elu ongi niisugune. Veri ja pisarad. Ei ole see normaalne. Alles ülikoolis sain aru mis tähendab õppimine selle sõna tegelikus tähenduses.

Igal juhul palju edu neile kes otsustanud lapsi kodus õpetada. Õnnelikud lapsed.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

kelle laps Tartu Waldorfis käib? kuidas olete rahul?
ja miks just selle kooli valisite. vaatan et artiklis sai see kool kiitva hinnangu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

1.-2. klassis vbl jah. Aga kas see ema on tõesti niii võimekas, et suudab anda nii poiste! tööõpetust, muusika-kunstiõpetust,erinevaid võõrkeeli, rääkimata füüsikast-keemiast põhikooli tasemel. Ka nt ajalugu ja geograafia eeldavad siiski natuke põhjalikumaid teadmisi kui ainult õpiku tekst ning on vägagi muutunud võrreldes nt ajaga ca 20 a tagasi kui see ema ise koolis käis. Ja nt kehaline kasvatus ei ole ju ainult rattaga sõitmine või perega metsajooks, vaid ka võistkonnaalad nagu jalgpall või spets vahendeid nõudvad nagu kergejõustik. Ja siis veel igasugu klassiüritused, nagu ekskursioonid, klassiõhtud, kohtumised-võistlused teiste klasside-koolidega, ka nt olümpiaadid jms.
Muidugi on tore selline kodune a la bullerby laste stiilis stressivaba ilus elu, aga paraku praegune reaalne elu ei ole ju selline, ja ühel hetkel saab sellistel noortel ilmselt väga raske olema. Ka stressitaluvus on üks väga oluline omadus, mida sageli töökohale kandideerides hinnatakse, enda kehtestamine, konkureerimine jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

Pean väga oluliseks sotsialiseerumist omaealistega. Ema, isa, õed-vennad ja teised lähisugulased aktsepteerivad ja armastavad last tingimusteta. Elus tuleb enda väärtust tõestada, suhelda ja teha koostööd igasuguste inimestega, ka nendega, kes tavaelus ei meeldigi ning kellega vabal ajal ei suhtlekski.Mina arvn, et seda perekond ei suuda arendada.Mis saab, kui tööle minnes ei mõistetagi, et olen ilus, tark ja hea?
Ja veel:muidugi on armas vaadata, kui väike laps hommikuti magusasti magab, kuid kas sama armas on vaadata ka 45-aastast inimest, kes ju ka tahab magada ning ei taha minna tööle. Aga kust tuleb harjumus pingutada, teha vahel seda mida peab ja mõelda see enda jaoks vajalikuks? Sellised siis minu mõtted.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

No ma ei tea, mul üks laps 3. klassis, teine 1. klassis. Kui ma peaksin neile pakkuma, et jääte koduõppele, nii tore ju, nad vist peaksid mind koputada saanuks… Meie lapstele VÄGA meeldib koolis käia ja nad väljendavad seda ka väga tihti. Ja samuti on neile oluline oma sõpradega kokku saada. Ei kujuta ette, mis nipiga meelitaksin nad iga päev kodus olema. Ja õppimine. See meeldib neile samuti. Nad tahavad näidata, mis nad koolis tegid, mida nad õppima peavad jne. Samas saan ma ka kooliprogrammiväliselt neid suunata ja õpetada. Nt ühel päeval võtsid nad õpilase entsüklopeediast lahti peatüki – inimene. Ole mees ja seleta neile aju tegevust ja mida ja mis kõik läbi aju tööle läheb ja miks ja kuidas… Vaatasid raamatut ja küsisid juurde, vaatasid raamatut ja küsisid juurde. Pärast aga läksid rõõmsalt keksides isa juurde, et emme rääkis meile täna nii palju tarkusi:). Ma siiski kaldun ühesõnaga arvama, et eks suhtumine kooli, ole vanemate peegeldus… Ja kui vanemad on \”öäk\”-suhtumisega, ega siis lapsedki ei taha… Ja see jutt, et lapsed tahavad magada… See on ikka kummaline. Meil lähevad lapsed kell 20 magama, ei mingit küsimust ja hommikul kell 7 ärkavad ise ülesse, ei pea ajama, keegi ei ole unine, keegi ei torise, keegi ei ole üleväsinud. Pigem ikka vanematepoolne saamatus oma lapsi kuidagi suunata. Veidi justkui kahju, usun, et targad ja tublid lapsed, kuid oskusest maailmaga samas rütmis käia, jääb saamata. Hiljem neil, karta on, rtaskem. Aga kes teab, võib-olla tulevad tõelised empaatiavõimega inimesed – humanistlikud ja sõbrad kõigiga…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

Minu poiss kolmandas. Talle senini meeldib koolis väga, sh õppimine, sõbrad, õpetaja, koolitoit, trennid. Isegi nüüd,suurte külmadega, ei suutnud ma teda koju jätta.Tõenäoliselt ei saaks ma teda koduõppele mingi nipiga:)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

kas talle mõnda väiksemat kooli ei saa vaadata?
olen oma lapsi palj ukodus õpetanud, aga ei kujuta ette, et kõike peaksin oskama. üks lastest praegu muide käib erikoolis ja õpib individuaalselt osa tunde (tava õppekava järgi algklassides), osa asju tuleb temaga kodus õppida ja abiks on ka koduõpetaja.
käin seetõttu poole kohaga tööl, mis vähendab ka pere sissetulekut ja minu võimalusi tööalast karjääri teha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

põrsad söövad paremini, kui neid mitmekaupa pidada, sama ka laste õppimisega – mitmekesi õpivad palju rohkem ja paremini.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

Koduõpe on reaalne ju ikka vaid siis, kui üks vanematest kodune.
Teiseks pean ka sotsialiseerumist tähtsaks. Seega , isegi kui vanem kodune ja koduõpe, siis vaid 1.-2.kl, nagu ka keegi eespool arvas.
Hommikuti võiks tunnid tõesti hiljem alata. Meie peres nt isa läheb tööle kella 9-ks ja mina olen läinud 9.30-10 paiku, kuidas just jõuan. Ongi imelik, kui meie veel rahus põõnutame, siis väikesed lapsed tõusevad juba kell 6.45 ja jooksevad 7.20 bussi peale (elame linnas, aga 7.40 bussiga jääksid napilt hiljaks) Meie tõuseme ise 7.45
Mina käisin koolis keskkooli linna, pidin ka tõusma juba 6.45 ja minema 7.20 bussi peale, see oli kole aeg, kolm aastat. Enne käisin kodualevi koolis, tunnid algasid 8.30, tõusin 7.30 koos muu perega. Linnakoolis käies terve ülejäänud pere magas magusasti.
Vähe on neid töökohti, kus töö juba kell 8 algab. Miks siis on tehtud laste elu nii raskeks? Võiks ju koolid ka alata 8.30 ja 9.00

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

\”..tööle minnes ei mõistetagi, et olen ilus, tark ja hea?\”

Kuid ta ju ongi! Talle ei ole pähe trambitud midagi muud.
Õpitahe on olemas, siis mis häda see töö ära õppida.
Eriti, kui ettevõtlik ja loov inimene. Teeb endale ise töökoha.
Pigem mõtleks ise koduõppe all algklasside lapsi. Kuid hea tahtmise juures saab intelligentne lapsevanem ka füüsika imeaine endale selgeks tehtud (miks alati füüsikat esile tuuakse?!)
Samuti kehaline. Paljud meist tulevases elus küünarnukkidega võitlevad?! Jalkat mängivad. Kehalist liikumist saab ka stressivabalt teha ja kui kellelgi on tahtmine, siis on selleks trennid, muude laste eelduste jaoks muusikakoolid, kunstiringid, kui vanemal mahvi või oskusi väheks jääb.
Sotsialiseeruda saab siis huviringides, kodus hoovi peal, kel see olemas. Meil naabrilapsed e lähinaabrid e lapse sõbrad käivad kuues erinevas koolis (ei ela Tln-s).
SÕLTUB LAPSEST.
Samas 4k lapse kõrval kahele lapsele koduõpet teha- see on tubli saavutus!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No ma ei tea, mul üks laps 3. klassis, teine 1. klassis. Kui ma peaksin neile pakkuma, et jääte koduõppele, nii tore ju, nad vist peaksid mind koputada saanuks… Meie lapstele VÄGA meeldib koolis käia ja nad väljendavad seda ka väga tihti. Ja samuti on neile oluline oma sõpradega kokku saada. Ei kujuta ette, mis nipiga meelitaksin nad iga päev kodus olema. Ja õppimine. See meeldib neile samuti. Nad tahavad näidata, mis nad koolis tegid, mida nad õppima peavad jne. Samas saan ma ka kooliprogrammiväliselt neid suunata ja õpetada. Nt ühel päeval võtsid nad õpilase entsüklopeediast lahti peatüki – inimene. Ole mees ja seleta neile aju tegevust ja mida ja mis kõik läbi aju tööle läheb ja miks ja kuidas… Vaatasid raamatut ja küsisid juurde, vaatasid raamatut ja küsisid juurde. Pärast aga läksid rõõmsalt keksides isa juurde, et emme rääkis meile täna nii palju tarkusi:). Ma siiski kaldun ühesõnaga arvama, et eks suhtumine kooli, ole vanemate peegeldus… Ja kui vanemad on \”öäk\”-suhtumisega, ega siis lapsedki ei taha… Ja see jutt, et lapsed tahavad magada… See on ikka kummaline. Meil lähevad lapsed kell 20 magama, ei mingit küsimust ja hommikul kell 7 ärkavad ise ülesse, ei pea ajama, keegi ei ole unine, keegi ei torise, keegi ei ole üleväsinud. Pigem ikka vanematepoolne saamatus oma lapsi kuidagi suunata. Veidi justkui kahju, usun, et targad ja tublid lapsed, kuid oskusest maailmaga samas rütmis käia, jääb saamata. Hiljem neil, karta on, rtaskem. Aga kes teab, võib-olla tulevad tõelised empaatiavõimega inimesed – humanistlikud ja sõbrad kõigiga…[/tsitaat]

Aga lastel polegi ju kodus midagi teha, kui nad juba kell 20.00 magama lähevad, enne õpivad, trennid jne. Loomulikult nad kipuvad kooli, kuna kodune pere(seltsi)elu puudub. See oligi ju artikli kirjutanu üks ja päris tugev argument.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

Ma hea meelega jätaks oma noorema lapse ka koduõppele, aga ei oska kuidagi leida teed, kuidas oleks võimalik mul töölt koju jääda. Kas koduõpet pakkuvatel vanematel on sellised kodused töökohad või teenib siis üks pool nii hästi?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

minu enda jaoks oleks omal ajal koduõpe hea asi olnud, sest vihkasin kooli, ei osanud kuidagi seltskonda sulanduda ega käituda, sellest tulenesid probleemid, mis isegi õppimist segasid. elasin üle ikka.
ja õnneks minu enda lastele meeldib koolis käia, mulle teeb see suurt rõõmu. neile meeldivad isegi kehalise tunnid, mida mina lapsena eriliselt vihkasin. ja see on väga hea, sest ma ei tea, kas ma olen siin ainuke, kelle jaoks on mõte laste kodus õpetamisest täiesti ettekujuteldamatu. eriti kui mul oleks veel kodus 4-kuune laps nagu sellel emal seal artiklis. ma oleks selliseks asjaks liiga süsteemitu ja laisk ja ma ei väsi kuidagi imestamast, kui palju asju koolis tehakse, kasvõi tööõpetuse tunnis juba tehakse sada imet. samuti panin tähele, et artiklis olnud ema ütles, et selle materjali peale, millele koolis kulub terve päev, kulub kodus paar tundi. see on ka kahe otsaga asi, sest näiteks minu lapsi aitab see koolis kulutatud aeg sedavõrd palju, et kõik kulub väga hästi pähe ja kinnistub. üks asi on võtta programm läbi, aga teine küsimus on see, kas laps sellest päev hiljem ikka midagi mäletab ka.
panin ka tähele, et ema ütles pojale, et ütle ikka õpetajale, et tahad koduõpet, muidu õpetaja veel arvab, et minna (st see ema seal) seda peale surun. ja siis poiss ütleski. ma mõtlesin seda lugedes, et vaene poiss, nagu eesel kahe kuhja vahel. kust see ema teab, mida poiss tegelikult tahab kui ta lapsele sõnad suhu paneb. võimalik, et kodus ema ideele kiitis poiss sellepärast kaasa, et mitte ema kurvastada.
ma kohe üldse ei kujuta ette, et minu lapsed oleksid kodus, tõesti see suhtlemine sõpradega, koos kooli minek ja kojutulek, see kõik on väga suur osa päevast.ja vaheldus ka ju.
samas lapsed on erinevad tõesi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

Aga lastel polegi ju kodus midagi teha, kui nad juba kell 20.00 magama lähevad, enne õpivad, trennid jne. Loomulikult nad kipuvad kooli, kuna kodune pere(seltsi)elu puudub. See oligi ju artikli kirjutanu üks ja päris tugev argument. [/tsitaat]

Mulle meeldib Perekooli \”big brother is watching you\” – kõik teavad, kuidas kellelgi kodus on:) Lapsed saavad teadupärast koolist lahti kuskil 13 paiku. Trenn 2 korda nädalas. Kus nad vaesekesed siis vahepeal on, kui 20st magama lähevad, kuid pere(seltsi)elu puudub??? Ise olen ma hetkel nii kui nii kodune 10kuuse lapsega (mida näitab ka võimalus perekoolis aegajalt olla, sest ei kujuta küll ette, kuidas tööinimesed sellist aega leiavad). Seega jääb meil koosolemiseks aega maa ja ilm. Kuid ka isal, kes käib tööl, on aega lastega õhtul mängida, kuulata neid, neile raamatut lugeda. Olgu lisamärkusena mainitud, et telekat meie majas enne kella 21, kui AK hakkab, lahti ei tehta. Seega ajaröövlit teleka näol ei ole. Ma leian pigem, et oleks liialt egoistlik soovida lastelt võtta kõik aeg endale. Neil peab olema miski, mis on nende nö enda loodud. Antud hetkel nende kool ja sõbrad. On jube armas olla oma lastega koos, nad on toredad, nutikad, heatahtlikud ja me kõik hoiame üksteist väga, kuid vanemate kohus on anda neile oskus ka oma enda tegemisteks. Pealegi tunnistan, et koolirõõm, saavutusterõõm, mida nad isekeskis on saavutanud, selle jagamine meiega, on tõeliselt nauditav. Nende õhin, kuidas nad nii väga tahavad nädiata meile, mis nad teinud on, kus nad klassiga käinud on.
Taevake, kas pere(seltsi)elu saab toimida vaid koduõppel olles???

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

Aga lastel polegi ju kodus midagi teha, kui nad juba kell 20.00 magama lähevad, enne õpivad, trennid jne. Loomulikult nad kipuvad kooli, kuna kodune pere(seltsi)elu puudub. See oligi ju artikli kirjutanu üks ja päris tugev argument. [/tsitaat]

Mulle meeldib Perekooli \”big brother is watching you\” – kõik teavad, kuidas kellelgi kodus on:) Lapsed saavad teadupärast koolist lahti kuskil 13 paiku. Trenn 2 korda nädalas. Kus nad vaesekesed siis vahepeal on, kui 20st magama lähevad, kuid pere(seltsi)elu puudub??? Ise olen ma hetkel nii kui nii kodune 10kuuse lapsega (mida näitab ka võimalus perekoolis aegajalt olla, sest ei kujuta küll ette, kuidas tööinimesed sellist aega leiavad). Seega jääb meil koosolemiseks aega maa ja ilm. Kuid ka isal, kes käib tööl, on aega lastega õhtul mängida, kuulata neid, neile raamatut lugeda. Olgu lisamärkusena mainitud, et telekat meie majas enne kella 21, kui AK hakkab, lahti ei tehta. Seega ajaröövlit teleka näol ei ole. Ma leian pigem, et oleks liialt egoistlik soovida lastelt võtta kõik aeg endale. Neil peab olema miski, mis on nende nö enda loodud. Antud hetkel nende kool ja sõbrad. On jube armas olla oma lastega koos, nad on toredad, nutikad, heatahtlikud ja me kõik hoiame üksteist väga, kuid vanemate kohus on anda neile oskus ka oma enda tegemisteks. Pealegi tunnistan, et koolirõõm, saavutusterõõm, mida nad isekeskis on saavutanud, selle jagamine meiega, on tõeliselt nauditav. Nende õhin, kuidas nad nii väga tahavad nädiata meile, mis nad teinud on, kus nad klassiga käinud on.
Taevake, kas pere(seltsi)elu saab toimida vaid koduõppel olles???

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

Minu lastele meeldib kooliskäimise juures eriti sotsiaalne pool. Lapsed vanuses 10-15. Külmapühi ka ei tahtnud kodus pidada, sest koolis oli vahva koos sõpradega olla. Kusjuures suhetes kaaslastega on olnud igasuguseid aegu. Nad on omandanud kogemusi, oskusi, nippe ja suudavad nüüdseks erinevate inimestega, erinevates olukordades, toime tulla.

Maru lihtne oleks probleemide korral koju jääda, aga mida lapsed sellest siis õpiksid? Reaalne elu ei ole roosa või helesinine mull. Pigem toetan ma seda, et vanemad on oma lastele igati toeks, seisavad nende eest ja juhendavad raskustega hakkamasaamisel, nii et laps kujuneb seeläbi tugevamaks ja hakkamasaajaks, tundes vanema toetust.

Kooli koorid, näidendid, ühistegevused; minu laste koolis on tihti huvitavad projektid ja uurimused grupitööna, teemade käsitlemine eakaaslaste grupis – alustades ühiselt kava koostamisest, tehes koostööd uurimustel, kuni ettekandmiseni välja – koduõppel olev laps jääb ju sellistest kogemustest ilma, päris nii ikka ei ole, et tulen 2 korda nädalas üheks tunniks ja sulandun kenasti eakaaslaste sekka.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

Pisut lähemalt asjaga kokkupuutununa võin öelda, et ise koduõppe korraldamine on lapsevanemale tegelikult kõva koormus. Pärisõpetaja läheb kooli nagu töökohale, on seal kindla aja ning sõidab siis koju. Kuid ema, kes oma lapsi kodus õpetab, peab pikkade õppepäevade kõrvalt samaaegselt lisaks veel ka tegema ära kõik majapidamistööd- koristama, süüa keetma, tissitama v-o pere pesamuna jne-jne-jne. Lisaks võivad kodus olevad lapsed emaga rohkem manipuleerida kui võõra õpetajaga. Võidakse rohkem vinguda, et ei taha, ei viitsi ja teeme teine kord!

Mis puutub ülejäänud vastuargumentidesse, siis need ei ole minu kogemustel eriti vettpidavad. Aastasadu on koduõpe olnud nt aadliperekondades ainumõeldav viis lastele haridust anda, ilma et nad seetõttu kohe sotsiaalseks hälvikuks muutuksid. Lapsed mängivad naabri- jt külalastega iga päev palju tunde ning teevad koos igasugu koerusi. Lisaks on lai valik kõiksugu trenne ja ringe, mille rahvaga samuti sotsiaalseid oskusi arendada saab.

Lapsed on erinevad, koolid on erinevad. Mõnele lapsele on kool rõõmu ja lõbusa sigina-sagina allikas, teisele piinapink, kus kuidagimoodi jätkates tekivad vaid psühhotraumad ja muud tõsisemad probleemid kogu eluks; mismoodi saab laps sotsiaalselt areneda, kui ta tegelikult tõrjutuna mööda koridoriseinu hiilib? Samas kodus oskusliku suunamise ja trennides-ringides käimise abil saab ta jõudu koguda ning kasvada terve vaimuga täiskasvanuks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

Super ema siis! Jõuab ja oskab kõike.
MA ei kujutaks ette, et pean päev läbi koos lastega olema, jõudma koristada, tööd teha, värskes õhus käima ja lapsi õpetama. Ainuüksi lastekarja hääled hakkavad lõpuks ajudele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Artikkel koduõppest

Mulle tundub, et selle artikli peres oli esimene koduõppe veerand täiesti ligadi logadi. Kogu koormus lastel. Läbi mõtlemata otsus. Kui kool asuks kaugel, siis oleks ainuke võimalus, et jätaksin lapsed algklassides koduõppele.

Please wait...
Postitas:
mäu

RE: Artikkel koduõppest

Mõtlesin just täna lugedes ühe tulihingelise koduõppe fannist ema sütitavat kõnet ja ei saa ikkagi aru, et palju on selles koduõppega tegelemises emade kontrollivajadust ning kui palju kainet arutlust, et minu kallis laps peab ju täiskasvanuna maailmas toimetades hakkama saama mistahes situatsioonis. Kas ei taheta luua oma lastele maailma mida tegelikkuses ei eksisteeri. Kas lastele antakse koduõppega võimalus või vastupidiselt- võetakse ära võimalus läbi eksimuste ja katsetuste saada täiskasvanuks. Jagan ka kahtlust et neid vanemaid ei saa olla palju, kes kõige muu kõrvalt on kõikide koolis õpetavate ainetega kursis ning suudaksid anda oma lapsele sama mis hea aineõpetaja

Please wait...
Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )


Esileht Koolilaps Artikkel koduõppest

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.