Teema: Arutlus suhtest

Ei ole olemas sellist asja nagu “lihtsalt sõbrad”. Sellest on lausa raamatuid kirjutatud.

#3597780:

Mul on ausalt öeldes kõrini, mind häirib. Aga sellest ei saa ei mu mees, ega see naine aru, et mind tõesti häirib.

Sa eksid. Nii sinu mees kui see naine saavad suurepäraselt aru. Väga hästi saavad aru. Nad lihtsalt ajavad sulle puru silma. ( https://en.wikipedia.org/wiki/Gaslighting )

Sina oled ammu juba mängust väljas. Su “mees” on lojaalne sellele naisele, mitte sinule. See on ka teie suhte lõpp. Lojaalsus ja lugupidamine on sellised asjad, et kui nad kord on kaotatud, siis enam uuesti ei teki. Ilma nendeta ei ole aga suhet.

Lahkuminekut ei pea sa “paluma”, sa saad enda osas täiesti vabalt otsustada, ja kui üks pooltest soovib lahku minna, siis ongi asi lahus. Selline “palumine” näitab, et sa teed seda ainult jõuetult ähvardamiseks, ega vii oma ähvardust täide. Viimast asjaolu teab sinu mees suurepäraselt, ning tegelikult lisab see ainult õli tulle. Praegu oled sina “mamma”, kes keelab “pojakesel” suhelda “paha tüdrukuga” – ja mis õhutaks elevil noorpaarikest veel rohkem suhtesse kui keelavad lapsevanemad. See on muide ka põhjus, miks selle naise mees on täiesti vait ja kommentaarideta. Tema ilmselt soovib oma suhet jätkata isegi niivõrd alandavates tingimustes, ja seetõttu teeb ainukese valiku mis tal üldse on: vaikida ja oodata.

Ärka üles. Pese silmad ära ja vaata oma olukorda uue pilguga. Sellest ei tule enam kunagi midagi head, sest lugupidamine ja lojaalsus on kadunud. Su mees on oma mõtetes ja südames ja püksis juba kellegi teisega. Lisaks veel on mees korralik alkohoolik, mis lisab 100% argumenti loobuda sellest suhtest.

Lahkuminekuks ei pea sa paluma ega esitama mingeid argumente, mis manipulaatorite poolt kohe kõveraks keeratakse ja naeruvääristatakse. Õpi meestelt, kuidas nemad käituvad. Tee lahkuminekuotsus oma südames ära, nii et sa enam hiljem meelt ei muudaks. Siis teata mehele täiesti rahulikult ja sihikindlalt: “MINA olen OTSUSTANUD (NB!), et ma ei soovi sinuga enam suhtes olla. Põhjused pole tähtsad, nii lihtsalt on. Ma ei armasta sind enam, sa ei meeldi mulle enam, ma ei pea sinust enam lugu ja ma ei soovi sinuga koos olla. Sellest ei ole mõtet rohkem rääkida, sest ma olen teinud OTSUSE ja ma EI MUUDA seda enam. Korter on minu oma, ma olen pakkinud sinu asjad, palun lahku 3 päeva jooksul, mind ei huvita kuhu.” Edasi korda talle ainult roboti kombel neidsamu sõnu, ükskõik mida ta rääkima hakkab.

Aga teha võid sa seda ainult siis, kui sa oled tõepoolest kindel, et suudad selle ka lõpuni läbi viia, mitte ei lange mingil hetkel jälle nuuksudes tema käte vahele. Sest selle “magusa” hetkega, mida manipulaatorid suurepäraselt esile kutsuda oskavad, kaotad sa viimase lugupidamise tema poolt ja asjad eskaleeruvad varsti oluliselt karmimateks. Parandada pole siin enam midagi, see suhe on kahjuks oma väärtuse minetanud, ja mida varem sa seda endale tunnistad, seda pikem on sinu ülejäänud elu vabana inimesest, kelle jaoks oled sa lihtsalt vahend mugavama elu elamiseks. Film on lõppenud, lõputiitrid ära jooksnud, saalis tuled põlema pandud ja nüüd tõusevad kõik püsti, viskavad popkornitopsid ja muu prügi ära ning lähevad igaüks oma koju.

Paraku ei saa mees su probleemi lahendada ja lahkuminek ei oleks ka lahendus.

Mis mõttes, muidugi peitub mehe käitumises lahendus. Kui mees peaks naisest lugu, siis ta ju arvestaks tema soovidega. Lahkuminek on küll lahendus, äkki leiab inimene endale sobiva partneri, ei pea suhtes partneri tiivaripsutamist taluma. Võib-olla see naine proovib sulle kätte maksta, et tema mees sind taga ajas, mine sa tea.

On olemas meeste ja naiste vaheline sõprus. Minu parim sõber on näiteks mees. Ise olen naine. Temaga suhtlen ka kaks-kolm korda nädalas. Vahel käime koos poes, enne koroonat ka käisime väljas tihedalt. Oleme käinud koos reisil. Temaga saab luurele minna. Sõbrad oleme vist juba 5 aastat vähemalt. Tihtipeale küsitakse, kas oleme paar. Ei ole, lihtsalt head sõbrad. Sina näed tonti seal kus seda ei ole.

#3597834:

Tenal on ju kõrvalsuhe, miks ta ei ole siis nõus minema? Sellest ma aru ei saa.

No sa ju tead seda naist. Ja seda ka, miks ta ei ole nõus oma olemasolevat selle sinu oma vastu vahetama.
Ilmselt elab samuti ome mehe (selle, kes vait on) pinnal ja sealt (koos lastega???) lahkumine ja sinu tuvikesega kahekesi kuskil mujal uue elu alustamine on liiga suur mugavstsoonist väljaastumine.

Aga üldiselt on kogu see asi muidugi sinu ja sinu otsustamatuse probleem. Kui sa elad koos inimesega, kes sulle emotsionaalselt midagi ei paku, ju siis aitab majanduslikult?
Ma oleks selllise ammu minema saatnud. Ja isegi ei pea mingeid “naissõpru” vms vabanduseks tooma, lihtsalt anna teada, et sa enam ei taha ja palun lahku.
Las siis sõbrustab, kellega tahab. Kui vabatahtlikult ei ole nõus välja kolima, siis läjevad kõik tavalised asjad käiku, riided mustadesse kilekottidesse, lukud vahetada jne kuni politseni välja. Kui eesti keelest aru ei saa ja ukse taga laamendama hakkab.

Miks peavad suhted inetult lõppema? – Sest üks suhte osapooltest ei võta enam seda tõsiselt ning sigatseb. Selle pärast.

#3597934:

Hetkega oli ka minu mehel jube väsimus kallal ja oli rahulikult nõus koju jääma, tühja neist lubadustest.. no kas pole läbinähtav või?

Veelkord: see EI OLE nende tuvikeste probleem, see on SINU probleem.
Kui see olukord jätkuvalt sulle meeldib ja piisab vaid auru väljalaskmiseks vahel perekoolis teematada, siis lase rahulikult edasi.

Ju siis sulle samuti miskipärast meeldib.
Tavainimesel ei meeldi kaka sees talluda, ta astub kõrvale ja saab puhtad jalanõud.
Sina seda ei tee. Aga milleks halada?

#3597947:

Jah, meeldib loota, et kõik muutub endiseks.  Enda elu oleks lihtne juhtida, kui see hõlmaks ainult nind, siin on aga terve posu inimesi, kes ei saaks üldse aru mis juhtus ja milleks. Lapsed, vanemad, ämm-äi.. võib-olla mõtlengi liiga palju teistele?

Need on vabandused, ikka enda peale mõtled. Et lahkuminek on stress, palju jama, tülisid, jääd üksi jne. Aga see hoolimatu kaaslasega koos olemine ei tee õnnelikuks, iga päev on närvid püsti ja halb on olla.

Lahkuminekiga on nii, et see “elame minu pinnal, ma ei saa siit ära minna”, on mugavusest selles suhtes olemine. See vabandus ei kao mitte kuhugi, kui ta ka petmisega vahele jääks.

Ta teeb praegu midagi, mis sind häirib ja sa ei saa lahku minna. Siis teeb midagi, mis härib natuke rohkem ja ikka ei saa lahku minna. Ja siis veel natuke rohkem… Saad aru küll. Kui on plaan lahku minna, siis lähete lahku. Kui pole, siis niisama ähvardada pole mõtet – see on toksiline suhtemuster. Ehk otsusta ära, mida sa elult tahad ja lõpeta enda jaoks vabanduste otsimine.

Sinu pind, paki tüübi asjad ja algata lahutus!

#3598210:

Ma ei tea, äkki mul on mingi autismispektri häire vms. Nüüd on jälle armastuse jutud. Ainult sina, igavesti jne. Miks inimene ometi räägib nii, kui teod räägivad hoopis midagi muud?

Ma mõtlen, et kui mina olen armunud, siis ma lähengi lahku jne austan ka seda oma eelmist kaaslast. Ma ei saa vist väga hästi maailmast aru ????

Räägib seepärast, et ennast veenda. Ega need petturid olegi alati pahatahtlikud. Neil lihtsalt juhtub, noh. Ega nad ju plaaninud, aga saavad aru, et nüüd on puhta jama – uus naissõber kõik meeled hõivanud. Tahaks kuidagi välja vingerdada, sest no ebaeetiline on, ja siis läheb oma naise moosimiseks. Tuuakse lilli, räägitakse armastusest ja lubatakse maad-ilmad kokku. Ikka lootuses, et äkki hakkab ise uskuma. Tavaliselt ei hakka. Naine on aga veelgi enam segaduses ja kehvemal juhul kaotab valvsuse. Eriti küünilised on mehikesed, kellel sellised ilukõnena avalduvad süümekad tekivad pärast esmakordset petmist. Kuna nende sees toimub võitlus n-ö hea ja kurja vahel ning tahaks ju olla ikka hea inimene, siis tuleb ju kuidagi proovida oma enesetunnet parandada. Ja mehe loogika ütleb, et kui nüüd rääkida oma naisele armutõotusi, siis see kompenseerib emotsionaalset matemaatikat – no nagu piisavalt palju plusse kompenseerib miinuse arvutustehtes.

Ühesõnaga kui on kahtlus, siis on see tavaliselt õige. Mehed võivad oma matemaatikat teha, aga naiste intuitsioon ei peta. Lõpetagu sõprus ära ja siis räägime armastusest.

On ikka võimalik sõprus mehe ja naise vahel. Inimene on ikka rohkemat kui hormoonid. Aga kui see sõprus segab abikaasat, siis tuleks tagasi tõmmata sealtpoolt, mis vähem tähtis. Valik on siin inimese enda teha.

#3598438:

On muidugi võimalik sõprus mehe ja naise vahel. Mõned inimesed lihtsalt sobivad tüübilt, klapivad omavahel hästi, aga mitte mingit sädet kunagi ei teki, ongi algusest peale lihtsalt suurepärane klapp. Minul on selline sõber, aastaid. Kõik maailma asjad inimsuhetest tööasjadeni läbi arutatud, vaielnud ja kakelnud oleme, aga sõprus püsib. Jama on sellest muidugi igasugust ja kuulujutte on võimatu peatada. ikka on neid tarku, kes räägivad: no miks peavad kaks inimest nädalast nädalasse koos lõunal käima, kui neid omavahel midagi ei ole. Muidugi on meil omavahel midagi – me oleme sõbrad. Kui naisterahvaga nädalast nädalasse söömas käiksin, siis ei huvitaks see kedagi (ehkki võiks ju ometi lesbisuhe olla!), aga mehega – võimatu! Mu sõbral on ka umbes teemaalgataja moodi naine: nagunii midagi on, täiesti kindel, miks muidu nii ja miks muidu naa. Alguses ikka proovisin selgitada, me pole selle naisega mingid head tuttavad, aga ikka siin-seal kokku puutunud ja kui nägin, et juba väga vaenuliku pilguga kõõritab, siis võtsin ise jutuks. Muidugi mulle ütles: eiei, mis sa nüüd, ma saan ju hästi aru, kui midagi oleks, siis te oleksite selle aja peale ammu juba koos – ja mees sai siis kodus sellise stseeni et vähe polnud. Ma imestasin, et kas päriselt arvas siis, et sõber ei räägi mulle. Me oleme igasuguseid asju arutanud, mis olukorda normaalseks võiks muuta, minu välja otsitud terapeudi juureski on nad käinud. Siis justkui oli natuke aega pisut parem, aga hakkas jälle otsast peale mõne aja pärast. Minul ja mu mehel on lapsed, neil on lapsed – milleks seda kahtlustamist vaja on, ei saa aru. Mu sõber ei ole mehena absoluutselt minu tüüp, aga sõbrana sobib ülihästi, kaine mehelik mõistus, aitab mul alati asjade teist poolt näha, annab head nõu, oleks imelik ikka sõbrast loobuda ainult sellepärast, et naisel on kinnisidee, et meil nagunii on suhe. Nii kaua tõesti ei viitsiks keegi suhet varjata või tuleks see paratamatult välja. Ei saa aru, kuidas see ei veena. Minu mehel samas pole mingit probleemi.

ausalt öeldes tundub su jutt küll sedamoodi, et susid teiste pereelus. võiksid tagasi tõmmata

#3598438:

Mu sõber ei ole mehena absoluutselt minu tüüp, aga sõbrana sobib ülihästi, kaine mehelik mõistus, aitab mul alati asjade teist poolt näha, annab head nõu, oleks imelik ikka sõbrast loobuda ainult sellepärast, et naisel on kinnisidee, et meil nagunii on suhe. Nii kaua tõesti ei viitsiks keegi suhet varjata või tuleks see paratamatult välja. Ei saa aru, kuidas see ei veena. Minu mehel samas pole mingit probleemi.

Su mehel pole probleemi, sest tal on ka sõbranna, kellega “asjade teist poolt” vaadata. Ongi parem kui sul oma sõbraga tegemist. 😀