Teema: Arvete jagamine peres

Mõtlesin olukorda, et kui mõlemad teenivad enam-vähem samapalju, jagavad kodutöid, kuid üks maksab peres aastaid, peaaegu kõik suuremad kulud ja teine kulutab raha ainult enda peale, siis võib see tekitada ebavõrdustunde. Eriti veel, kui varasemalt tarbiti mõistlikult, kuid kui teine maksab, siis muututakse laristajaks. Ma räägin üldiselt, et see võib tekitada peres probleeme, nagu kurtis ka teemaalgataja, et mees nähvas, et tema enamuse arveid peab maksma.

Teemaalgataja puhul ei ole ju olukord kus “mõlemad teenivad enam-vähem samapalju”, ühtlasi ei ole infot kodutööde jagunemisest.
Ma arvan, et teemaalgataja mees ei vaeva üldse oma pead selle üle, et või kuidas kulusid ümber peaks jagama. Ta on nõus (rohkem) maksma, aga tema veidi šovinistlike põhimõtete järgi omandab ta sellega ka õiguse naisega sel teemal norida, teda veidi alandada, paha tuju päeval sellele teemale viidata.
Rahadega on peres kombes, välja tulevad kenasti, mees on pisut kehva iseloomuga.
Küsimus ei ole arvete jagamises.

#2936821:

Ei saa aru probleemist, et kes maksab. No mis vahet seal on? Kui me mehega koos hakkasime elama, siis ostsin mina korteri tänu oma vanemate paksule rahakotile ja mehe küllaltki majanduslikult vaesemale taustale, tasusin arveid, ostsin söögi ja kõik muu. Nüüd teenib mees kordades rohkem kui mina ja maksab ka enamus kulusid. Küsimus pole rikkuses ega vaesuses, vaid selles, kas inimesed suudavad üksteisega arvestada. Tean peresid, kus on väga range kord, kes ostab söögi ja kui söögiostajal raha ühel hetkel otsas, siis teine oma rahast süüa ei osta koju ja sööb üksinda väljas. Eriti kahju on selliste lastest, sest nende kõht võib tühjaks jääda ja mis väärtused nad eluks kaasa saavad?

Issand…