Teema: Arvete poolitamine

#2853179:

No kui keegi teine on toonud koju kartulit või riisi või suhkrut või võid või midagi muud taolist, siis seda ehk toidu sisse kasutada oskad?

Kui on vale kartul (näiteks Laheotsa poolakas), siis ei oska. Mul on keskturul üks kindel tegelane juba mitu aastat, kelle kartul ka poissmehekaid tehes ära ei pudise.
Riisi ja suhkruga saan enam vähem suvalisega hakkama.
Aga selliste asjade “laoseisu” hoian samuti ise korras ja neid tuua vaja ei ole. Ja toit ei koosne ainult lisandist.

Normaalne mees.
Kui mees tahaks ise naise arvet ära maksta, siis selline šovinistlik ja naist alavääristav käitumine on seksuaalne (soopõhine) ahistamine.

Tänu valitsusele ja Euroliidule on meil naised ja mehed võrdsed.

Ega see sendisaagimine normaalne pole, aga kui enda peale mõtlen, siis mina hakkasin mehe lahkust kuidagi iseeneslikult lõpuks ära kasutama ehk pidasin väga normaalseks, et mees maksabki automaatselt kõige eest, kui me koos väljas käime ja need minu poolt välja valitud restoranid ja lõunasöögid läksid järjest luksuslikumaks. Vbl sinu mees tunnetas, et sa hakkasid väikest viisi puugiks muutuma ja tal tekkis tõrge. Selliseid naisi on päris palju.
Minu mees on sellega leppinud, et ma olengi paras puuk, meil on muidugi ühised lapsed ka ja nende peale kulutan praktiliselt ainult enda teenitud raha, mees küll maksab laste huviringid. Mina teenin kõvasti üle Eesti keskmise, aga mees teenib minust veel oluliselt rohkem.

PKs oli ju alles mõni kuu tagasi teema, kus ei saaduski kokkuleppele. See, mida keegi pidas ühiseks rahakotiks, oli teise jaoks lauseraldi rahakotimajandus.

Teemasse – mees, kes niimoodi senti saagib, võib vabalt endale uue naise valida. Ei, ma ei liialda. Kui oleme psühhiaatri juures käinud ja asi ikka kestab. Tadaaa ja laste arvetest saab ta poole ja andku siis rahakotiraudadele tuld.

#2853259:

Saan teemaalgatajast aru, tõesti alandav, aga samsa, kui omavahel lapsi ei ole, siis võibki selline tunne tekkida, et kaks inimest lihtsalt veedavad aega ja miks peaks üks rohkem maksma. Isikikult sellist suhtumist ei poolda, aga no kui mõnel on nii, siis soovitan ühist arveldusarvet koos panga kaardiga, kuhu koos kannate kuu alguses kokku lepitud summa – olete välja arvutanud palju on püsikulud, kulu toidule on ju ka ilmselt kuust kuusse sarnane, lisaks siis kokkulepitud summa, mida saate väljas käimiseks kulutada ja siis suhtute sellesse, kui pele eelarvesse, kui raha seal peal on, saate välja sööa minna, kui ei ole ei saa. Ülejäänud sissetulek on mõlema eraasi. Nii moodi jääb igakordne alnadus ja stress ära, et sa jäid mulle 3 eurot kohvi eest välgu viimati….

Isiklikult soovitaksin siiski uus mees otsida seda enam, et teil ühiseid lapsi ei ole, on võimalik rõõmsamalt elada. Uue mehega räägi kohe läbi, kuidas rahaga toimetate.

Seda teemat saab hästi tulevikus viitena kasutada, kui kägudel kisub jutt mingi võrdsuse ja tänapäeva naise iseseisvuse peale või siis isegi teemades, kus naised arutavad, kuhu “väärt” mehed kõik kadunud on…

Olukorras, kus mees, kes soovib lihtsalt, et naine oma osa maksaks, tuleb psühhiaatri juurde saata või siis soovitatakse naisel uus mees otsida, kes “rõõmsamalt” elada lubab, paneb see küll muigama.

no kui teemaalgatajale ei meeldi väikeste arvete poolitamine, siis võib ju teha nagu meie peres, me poolitame ka arveid, aga ainult suuri:
korteri ostsime nii, maja, auto. ka katusevahetuse finantseerisime niimodi. põhjus selles, et kuna abielu jooksul soetatud vara on nagunii ühisvara, siis olgu igaks juhuks kõik suuremad asjad nii muretsetud, et mõlemad on sinna võrdselt panustanud.

#2852897:

Mulle hakkas tunduma, et ka naine võiks mõnikord, kordan, mõnikord poes söögi eest maksta.

Kas naine siis üksi üldse poes ei käinud, ainult koos sinuga?

#2853563:

#2853411:

Mina niimoodi ei viitsiks, st ma ei kujutaks tegelikult ette kah sellist sendisaagimisega elu. Õnneks meil on abikaasaga ühine suhtumine rahasse ja algusest peale täiesti loomulikult ka ühine rahakott. Ei ole ka kunagi raha teemal ühtegi tüli olnud. Teenime laias laastus võrdselt, mina maksan kõik arved ja ostan ka enamuse vajalikku koju, loomadele, lapsele. Nii on lihtsalt mugavam ja meile sobib, siis on kindel, et kõik on makstud ja keegi pole paljas või näljas. Varalahusust meil ei ole ja nagunii on kogu raha ja vara ühine, ebaoluline, kelle kontol see siis parajasti on. Koos perega kusagil liikudes maksab see, kellel parajasti rahakott lähemal või kes lapsega ei tegele. Vajadusel teeb mulle ülekandeid.

Oot, sellest ma ei saa aru, kuidas see rahakott siis ühine on, kui mees teeb sinule ülekandeid. Ühise rahakoti puhul peaksid sa saama ju kontot ise vabalt käsutada.

Eestis ei ole ühiseid arveid st konto saab kuuluda siiski ühele või teisele meist. Kui tarvis siis saaksin ise ka tema kontolt enda omale kanda või teha lisakaardid mõlema kontole vabaks mõlemapoolseks kasutamiseks aga pole siiani vajadust olnud. Üksteise pin koode teame nagunii ja oleme vajadue ka üksteise pangakaarte kasutanud, kui ühel nt rahakott koju ununenud ja läheme vahepeal eraldi poodi ja apteeki vms. Ei ole ju eriti keeruline.

#2853426:

Olukorras, kus mees, kes soovib lihtsalt, et naine oma osa maksaks, tuleb psühhiaatri juurde saata või siis soovitatakse naisel uus mees otsida, kes “rõõmsamalt” elada lubab, paneb see küll muigama.

Miks peaks mees tegema abieluettepaneku naisele, kellega ta midagi jagada ei soovi, isegi pakki kodust hakkliha? Ma saan aru abieluvara lepingust (majad, autod, investeeringud), aga see, et mees nõuab naiselt sisse poole kohukese raha, kui nad selle pooleks sõid, see lendab kõvasti üle mõistuse.

Miks peaks mees tegema naisele abieluettepaneku, kui naine mehega mitte midagi jagada ei taha. Eelkõige ei taha naine jagada mehega oma raha.

#2853845:

#2853434:

#2853426:

Olukorras, kus mees, kes soovib lihtsalt, et naine oma osa maksaks, tuleb psühhiaatri juurde saata või siis soovitatakse naisel uus mees otsida, kes “rõõmsamalt” elada lubab, paneb see küll muigama.

Miks peaks mees tegema abieluettepaneku naisele, kellega ta midagi jagada ei soovi, isegi pakki kodust hakkliha? Ma saan aru abieluvara lepingust (majad, autod, investeeringud), aga see, et mees nõuab naiselt sisse poole kohukese raha, kui nad selle pooleks sõid, see lendab kõvasti üle mõistuse.

Miks peaks mees tegema naisele abieluettepaneku, kui naine mehega mitte midagi jagada ei taha. Eelkõige ei taha naine jagada mehega oma raha.

Äkki naine on valmis kandma põhikoormust kodumajapidmaises ja lastekasvatuses? Või on mees valmis sellest poole ise tegema?

#2854478:

#2853625:

#2853577:

#2853563:

#2853411:

Mina niimoodi ei viitsiks, st ma ei kujutaks tegelikult ette kah sellist sendisaagimisega elu. Õnneks meil on abikaasaga ühine suhtumine rahasse ja algusest peale täiesti loomulikult ka ühine rahakott. Ei ole ka kunagi raha teemal ühtegi tüli olnud. Teenime laias laastus võrdselt, mina maksan kõik arved ja ostan ka enamuse vajalikku koju, loomadele, lapsele. Nii on lihtsalt mugavam ja meile sobib, siis on kindel, et kõik on makstud ja keegi pole paljas või näljas. Varalahusust meil ei ole ja nagunii on kogu raha ja vara ühine, ebaoluline, kelle kontol see siis parajasti on. Koos perega kusagil liikudes maksab see, kellel parajasti rahakott lähemal või kes lapsega ei tegele. Vajadusel teeb mulle ülekandeid.

Oot, sellest ma ei saa aru, kuidas see rahakott siis ühine on, kui mees teeb sinule ülekandeid. Ühise rahakoti puhul peaksid sa saama ju kontot ise vabalt käsutada.

Eestis ei ole ühiseid arveid st konto saab kuuluda siiski ühele või teisele meist. Kui tarvis siis saaksin ise ka tema kontolt enda omale kanda või teha lisakaardid mõlema kontole vabaks mõlemapoolseks kasutamiseks aga pole siiani vajadust olnud. Üksteise pin koode teame nagunii ja oleme vajadue ka üksteise pangakaarte kasutanud, kui ühel nt rahakott koju ununenud ja läheme vahepeal eraldi poodi ja apteeki vms. Ei ole ju eriti keeruline.

Igale kontole saab lisada lisakasutaja ja lisakaardi. Kui kontot vabalt ilma konto omaniku teadmata kasutada ei saa, siis pole tegemist ühise rahakotiga, vaid eraldi rahakottidega, kus kontot kontrollib ainult selle omanik.

Sa vist oled veidi pikaldane? Mul aega on õnneks ja võin ühe korra veel seletada. Loe siis hästi aeglaselt ja rahulikult ja võid ka mitu korda seda teha, ma usun, et lõpuks saad aru küll.

Olen lisakaartide tegemise võimalusest teadlik, ei ole selleks siiani vajadust näinud. Esiteks teenin ise üldiselt piisavalt palju, et katan kõiksugu jooksvad kulud ja puudu ei jää. Vajadusel lasen teha ülekande, sest see on mugav, saan ise ligi täpselt samamoodi kõikidele kontodele ja saaksin seda ka ise teha, ei ole selleks eraldi luba tarvis. Oleme ametlikult abielus ja nagunii on kõik ühine, ei ole vahet ju, kelle kontol parajasti midagi rohkem on. Vajadusel võtan ka mingi mehe kaardi või tema minu oma, koodif on teada, luba ei ole vaja. Siiani pole näinud lihtsalt ühtegi vajadust, miks ma peaksin oma niigi kaartidest pungil rahakotti veel paksemaks tegema, et igaks juhuks ikka neid lisakaarte ka omada. Nö säästukonto on meil ka minu nime all hoopis, et sa nüüd järgmisena ei hakkaks kohe oigama, et vahi lolli, maksab kõik kinni ja endal raha otsas.

Kui sinu enda ainus ühise rahakoti definitsioon on see, et peab olema ikka mõlema kontodelt lisakaardid, ehkki konto saab ikka ainult ühe nimega seotud olla, siis see on sinu probleem.

Sul ka mees esitab pooliku leivapätsi eest arveid nagu teemaalgatajal ja saeb senti ja hakkas närima ?

Miks sa nii kergesti iga tühja asja peale erutud?

#2853625:

#2853577:

#2853563:

#2853411:

Mina niimoodi ei viitsiks, st ma ei kujutaks tegelikult ette kah sellist sendisaagimisega elu. Õnneks meil on abikaasaga ühine suhtumine rahasse ja algusest peale täiesti loomulikult ka ühine rahakott. Ei ole ka kunagi raha teemal ühtegi tüli olnud. Teenime laias laastus võrdselt, mina maksan kõik arved ja ostan ka enamuse vajalikku koju, loomadele, lapsele. Nii on lihtsalt mugavam ja meile sobib, siis on kindel, et kõik on makstud ja keegi pole paljas või näljas. Varalahusust meil ei ole ja nagunii on kogu raha ja vara ühine, ebaoluline, kelle kontol see siis parajasti on. Koos perega kusagil liikudes maksab see, kellel parajasti rahakott lähemal või kes lapsega ei tegele. Vajadusel teeb mulle ülekandeid.

Oot, sellest ma ei saa aru, kuidas see rahakott siis ühine on, kui mees teeb sinule ülekandeid. Ühise rahakoti puhul peaksid sa saama ju kontot ise vabalt käsutada.

Eestis ei ole ühiseid arveid st konto saab kuuluda siiski ühele või teisele meist. Kui tarvis siis saaksin ise ka tema kontolt enda omale kanda või teha lisakaardid mõlema kontole vabaks mõlemapoolseks kasutamiseks aga pole siiani vajadust olnud. Üksteise pin koode teame nagunii ja oleme vajadue ka üksteise pangakaarte kasutanud, kui ühel nt rahakott koju ununenud ja läheme vahepeal eraldi poodi ja apteeki vms. Ei ole ju eriti keeruline.

Igale kontole saab lisada lisakasutaja ja lisakaardi. Kui kontot vabalt ilma konto omaniku teadmata kasutada ei saa, siis pole tegemist ühise rahakotiga, vaid eraldi rahakottidega, kus kontot kontrollib ainult selle omanik.

See tundub küll väga jabur väide. Me pole iialgi mehega oma kulusid lahku löönud, panustame täpselt nii, nagu parasjagu pähe tuleb. Kumbki ei jää millestki ilma, kui parasjagu oma pangakaarti või rahakotti kaasas pole. Olen siiani arvanud, et meie majandame 100% põhimõttel “pere raha on ühine”. Aga nüüd tuleb välja, et hoopis eraldi majandame, kuna ühist pangakontot pole viitsinud teha. Rahakott on ka kummalgi oma.

Siin foorumis on korduvalt teemaks olnud, et mis on ühine ja mis eraldi rahakott. Inimesed (ka mina) on kirjeldanud, kuidas rahaga peres on ja saanud vastuseks nii seda, et oi, see on ikka eraldi rahakott kui ka täpselt sama jutu peale on vastatud, et see on ühine rahakott. Inimesed saavad asjadest erinevalt aru ja paljude jaoks on eraldi rahakoti tunnus see, kui mõlemal pole otsest ligipääsu ühele ja samale arvele, millega mõlemad siis toimetavad. Minu arvates on see rumalus, st saab olla vägagi ühine rahakott ka sel juhul, kui arveid on mitu või kui mõlemal pole kõikide pangaarvete koode pidevalt käepärast.

Mulle tundub täitsa uskumatu, et keegi peab ühise rahakoti tunnuseks ühist pangaarvet või ligipääsu teise pangakontole. Nt kui üks teenib 500 eur, teine 1500 eur ja kokkulepe on, et iga kuu pannakse 500 eur säästudeks. Alles jääv 1500 eur kulutatakse koos (makstakse ühised arvad, ostetakse süüa, käiakse väljas). Kui reisile minek, siis võetakse raha säästudest. Samas ühist pangaarvet pole ja kumbki pool ei saa teise kontot kasutada. Kas keegi tõesti väidab, et see pole ühine rahakott?

#2855669:

See, kui ühine too rahakott on, selgub alles siis, kui üks suhtepool segaseks keerab või teadmata kadunuks jääb. Enne seda on tegemist lihtsalt ühe osapoole vabatahtliku lahkusega. Vabatahtlikkusega ja lahkusega mõlemaga on see lugu, et need võivad vabalt ühest hetkest lõppeda. See on siis nägemus puhtalt realismi vaatenurgast. Teemaalgatajal oli ka kunagi ühine rahakott, nüüd enam järsku ei ole ja ta avastas end äkitselt (enda sõnul lausa) “alandavast” olukorrast.

Asi poleks praegu nii alandav midagi, kui poleks kunagi usutud muinasjuttu ühisest rahakotist ja mingist soopärasest õigusest teise inimese teenitud rahale. Kui inimene võtab algusest peale endale (NB! reisi ja restorani olukordades) välja tegemist kui heatahtliku vastutulekuna, siis ei saa väljategemise lõpp ka nii “alandav ja solvav” kunagi tunduda. Ega muud häda selle näilise ühise konto miraažiga polegi, kui et selle lõpp on paraku segane ja kurb. Vahepealne aeg on muidugi rõõmus.

Kui üks osapool segaseks keerab, võib ta kogu ühise pangaarve tühjendada ning olukord on teise jaoks igal juhul veelgi halvem. Igasugune partnerlus on vabatahtlik (vähemalt meie kultuuriruumis).

#2856022:

Kui üks osapool segaseks keerab, võib ta kogu ühise pangaarve tühjendada ning olukord on teise jaoks igal juhul veelgi halvem. Igasugune partnerlus on vabatahtlik (vähemalt meie kultuuriruumis).

Endale kuuluv kinnisvara või pangakonto ei ärka kunagi hommikul üles ega ütle sulle, et ta ei armasta sind enam. 😀

#2855551:

palun minu varasuhtele diagnoosi ???? toimib juba 15+ a nii, et minul on mehe konto paroolid ning vajadusel (st pidevalt ???? ) kannan endale sealt raha juurde. mees töötab välismaal, teenib 3-4x rohkem kui mina ja kulutab ise peamiselt vaid söömiseks (pole ehitaja, elamiskulud katab tööandja). ülejäänud raha kulutan mina lastega. samuti tean mehe deebetkaardi parooli ja vajadusel olen ka seda kasutanud. kõlab nagu ühine rahakott, aga mees minu kontole ei pääse ning ega tal seal midagi teha polegi

Mina paneks sellise diagnoosi, et teil on eraldi elud, kus mees on samas sinu ori. Kui orjal ühel hetkel üle viskab, läheb ta järgmist naist orjama ja sina vaata ise, kuidas saad, prostitutsioon lõpeb. See juhtub hiljemalt siis, kui see ori on teie lapsed(enam-vähem) üles kasvatanud.