9a.tüdrukul iga päev muud juttu polegi kui millal saab arvutisse. Ja oleks ta siis õnnelik kui ta sinna saab! Ei, kui oma mängude lehe avab ja avastab sealt, et mingi mäng on kadunud, siis on pisarad lahti. Kui arvutiaeg ümber saab, siis lahkutakse arvuti tagant suure surmaga ja pahurana. No milleks seda arvutit üldse vaja on siis kui see ainult tuju rikub? Kui täna jälle lõi pilli lahti, sest üks mäng oli netis ära võetud, siis tegin talle teatavaks, et nüüd on tal suveks arvutiga lõpp, sest tal on arvutisõltuvus. Selle peale löödi muidugi veel suurem pill lahti.
Hiljem sai räägitud, et sa ise ju näed, kuidas see arvuti su mõtted hõivab terveks päevaks ja ainult tuju rikub, et see on arvutihaigus, mida saab ravida ainult arvutist eemal olemisega. Sai ilusti aru ja nõustus. See on ka esimene suvi üldse, kus ta on igapäevaselt arvutimänge mänginud no ja leppisime kokku, et teeme nagu eelmistelgi aastatel, et suvel rohkem õues olla ja tund telekat päevas (kui meelde tuleb).
Samas aga tundusin endale kuidagi karm sellist otsust vastu võttes. Mis te arvate, kas lapsed vajavad tunnikest arvutimänge päevas? Kas see arendab neid kuidagi või on vaid mõttetu sõltuvusetekitaja?