Teema: Asend sünnitusel

Iga naine tunnetab ise mis asendis tal parem on, ämmaemandal/arsti on ilmselt parem ülevaade, kui naine voodis selili/külili on.

Mina ei tahtnud voodis üldse olla kogu sünnituse ajal. Avanemis perioodil olin põlvili ja toetasin voodile või pallile, KTG-de ajal voodis olla oli tõeline piin. väljutuses tahtis ämmaemand, et oleksin kõrgemal, seega ronisin põlvili voodisse, voodi peats 90-kraadi tõstetud, et sain toetada ja nii sünnitasingi. Korraks ämmaemand veenas ikka ära, et keerame selili, aga mul tuhud kadusid selili täilikult ja ütlesin, et tahan ikka põlvili olla.

Asendeid on palju ja ikkagi naine ise tunnetab, kuidas ta olla tahab.

Mõnimgad piirangud kindlasti ka on, mis ei ole ämmaemanda ‘kius’. Näiteks järil olla ei saa väga kaua, kuna suured veresooned on selles asendis (pm kükitades) kinnisurutud, seega jalad surevad ära ja ka lahkliha piirkond võib enam turse minna voi tekkida hemorroidid.

2 sünnitust laual, kolmas järil ja neljanda plaanin ka järil sünnitada. Ühe pressiga kukkus välja ja sain 1 imepisikese piste. Esimesega lahklihalõige.

Soovitan vaadata perekooli e-loengut ämmaemanda nõuande telefoni facebookist “kõik, mida teada sünnitusest” – seal räägitakse ka asenditest ja ka sellest, miks mõnikord “sunnitakse” ühte või teise asendisse.

Mul 2 sünnitust. Enne esimest olin ka lugenud, et see selili on paha-paha. 6 aastat tagasi ITK kui oli aeg pressima hakata, siis kuna mul vahetult enne seda kontrolliti veel lapse asendit (pidin enne presse tagasi hoidma, sest laps ei olnud veel “õigesti”) ja sel ajal olin voodis põlvili ja rippusin mehe kaelas, siis pakuti samas asendis kohe ka pressida. Aga ma ei jaksanud üldse niimoodi pressida.

Siis suunati mind käpuli – mul hakkas konkreetselt iiveldama selle peale. Seejärel pakuti kott-toole toeks võtta, aga see mõte tundus mulle lihtsalt ebameeldiv 😀 No siis proovisime külili – see oli lihtsalt totaalselt ebamugav, mees pidi mu jalga hoidma ja mul ei olnud üldse jaksu pressida.

Siis suunati mind lõpuks selili – olin meest varem juhendanud, et ta ei lubaks mind selili panna ja peab seisma minu eest. Mees siis küsis mult, et kas ta ütleb midagi ämmakatele – seepeale sisisesin talle vastu “ma ei liigu siit enam kuskile, ma tahan, et see laps juba välja tuleks!” 😀 Ja nii ma selili sünnitasingi, 3×3 pressi ja laps oli väljas, sain veel kiita väga ilusasti pressimise eest 😀 Tõepoolest, kõikidest asenditest sel korral oli mul selili kõige mugavam ja ka jõudu pressimiseks oli rohkem 😀 Nii et ei tasu üle mõelda – vii end kurssi võimalike asenditega, aga ära ette otsusta, millises tahad sünnitada, sest ega sa tegelikult ei tea 😀

Teise lapsega õigel ajal sättisin end kohe selili varasemale kogemusele tuginedes, aga võta näpust, ma ei jaksanud üldse niimoodi pressida ja selga lõi ka valu. Seejärel aitas ämmakas mind järile, mis esimesel korral jäigi proovimata – pean ütlema, et eks ta natuke ebamugav ole, kuna rohkem rippusin seal mehe reitest kinni hoides, aga lapse sain niimoodi välja pressitud 😀

Õige asendi leiad sünnituse käigus  😉

Rohkem õmblusi sain järil sünnitades, aga pigem seetõttu, et laps sündis käsi pea kõrval, kui et minu asendi tõttu 😀 Lahkliha jäi mõlemal korral terveks.

Mul 2 sünnitust selili asendis. Ausalt, minu jaoks on sünnitamine olnud selline kogemus, et kõik muud asendid tundusid TALUMATUD. Ma poleks mitte mingil juhul sealt sünnitusvoodist püstigi saanud…

Huvitav, ma olen kolm last sünnitanud ja mitte ühtegi traditsioonilises selili asendis.
Esimese sünnitasin külili olles. Ma ei tea, miks ämmakas seda just soovitas. Mees hoidis ühte jalga üleval ja vahepeal jubedalt painutas seda. Ei olnud mugav asend.
Teise lapse sünnitasin põlvili voodil olles, ülakeha hernekotil. Päris hea asend oli.
Kolmanda sünnitasin vannis ja kui nii võtta, siis see sarnanes kõige rohkem selili sünnitamisega. Kui aus olla, siis ma vist rohkem vanni ei tahaks sünnitada. Polnud midagi kergem. Aga enne seda valudega sain proovida järi ja kusjuures seal oli täiesti ok olla. Vaat, et valutamiseks parim asend.