Aspergeri spektrum on väga seinast-seina. Olen ka ise üks.
Ma ise hoidun emotsioonide välja näitamisest, sotsiaalsed oskused annavad soovida; enamus tajuvad, et olen “omamoodi imelik”. Obsessiivsed mõtted aga see tuleb töös kasuks, sest suudan ühele teemale pikalt ja süvitsi keskenduda. Juhiks ma ilmselt aga kunagi ei saa, kuna kiirelt tuleb ärevus peale.
Minu tööl ja tegemistel peab olema kindel algus ja lõpp. Kõik mis on “laialivalguv” tekitab mulle suurt stressi; kindel struktuur olgu kõigel.
Sõpru ma teha eriti ei oska, sest avan ennast raskelt. Kõik need, kes mul on, pean tunnistama, et hoiavad suhtlust peamiselt üleval ehk kaasavad mind tegemistesse.
Potsentsiaalse lähisuhte puhul saaks teisele üsna kiirelt selgeks, et olen “imelik”. Tuleb lihtsalt leida inimesed, kes suudavad sind võtta sellisena, nagu oled. Kõige hullem tunne nii sõpruses kui ka lähisuhtes on käia pidevalt nagu nugade peal.
Ja üks kuradi tüütu komme on nööre ümber sõrme keerata jne, ingl keeles siis “spinning”, mis mõjub mulle rahustavalt.