Esileht Koolilaps Aspergeri sündroomiga laps

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 80 )

Teema: Aspergeri sündroomiga laps

Postitas:
Kägu

Minu lapsel on Aspergeri sündroomi kahtlus. Tegemist on 6-aastase poisiga.
Kui lugeda raamatuid ja materjale veebist, siis on tunne, et tal on üsna kerge vorm, kuid samas tekivad teinekord perioodid, kus sundkäitumine ja kurvameelsus vallutavad kogu olemise ja see on oi kui raske. Hetkel on just selline periood, kus millegipärast on vallandunud nö hoog ja teist nädalat on meil kogu elu pea peale pööratud. Siiani on ta kenasti käinud tavalasteaias ja tal ei ole olnud mingeid üle mõistuse probleeme. Sotsialiseerub kenasti, tal on palju sõpru jne. Küll aga on tal palju jooni, mis viitavad Aspergeri südroomile. Teatud sundkäitumised, rasketes situatsioonides puudub tal igasugune võime mõista vestluskaaslast, raskused uinumisega, raskused uude teemasse või tegevusse sisenemisega. Kõige naljakam on see, et kodus on olukord väga hull, aga lasteaias on ta täiesti ok. Palun, kel on kodus Aspergeri sündroomiga laps, rääkige oma kogemustest ja elust. Kas sündroom on ajas progresseeruv või vallandavad selle pigem teatud sündmused? Psühholoogil käime juba kuid, aga sooviks just kogemusi. Tänan teid ette!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
krants

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Tere.
Minu pojal kahtlustati sama sündroomi samas vanuses. Ta oli toona väheseltsiv ja armastas väga arvutimänge ja telekavaatamist. Lisaks kõigele eelistas poiss siis ja eelistab siiani inglise keeles suhtlemist emakeele kasutamisele.

Tänaseks on poeg 12-aastane. Tegelikult, olgem ausad, kartsin hullemat. Aasta pärast diagnoosi saamist olin ikka üsnagi liimist lahti, mõtlesin, et äkki ei tule tüüp oma eluga üldse toime vms. Raskeim oligi vist kooliga kohanemise periood- matemaatikas oli tal igav, emakeele tunnis aga raske. Lisaks sellele ei sobinud talle suures klassis olemine. Tänaseks käib ta ühes Harjumaa väikekoolis ja tuleb kenast toime.

Iseloomult on ta õnneks aus, meeldiv, õiglane ja viisakas. Jah, vestluspartneri mõistmisega on tal raskusi ja erilisi sõbrasuhteid pole samuti tekkinud. Samas on teda hetkel nagu kergemgi kasvatada, kui täisjõus puberteedist kaksikõde 😛

Soovitan kindlasti olla koolivalikul väga hoolas ja kuulata ning toetada oma last. Kui diagnoos kindel, võib ka puude vormistada, saate pisut rahalist toetust ja rehaplaani alusel nõustamist-abi.

Küsi juurde, kui miskit segaseks jäi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Minu kogemus ütleb, et arvutimängud ja telekavaatamine on just need asjad, mis seda sündroomi väga tugevalt süvendada võivad, eriti sellises vanuses. Aspergerlikke jooni on paljudes inimestes, aga lapsed on alles kujunemas ning vanemad saavad ju ometi jälgida, millises keskkonnas nende laps kasvab ja aega veedab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Aitäh, Krants – väga toetav jutt :). Meil siiani oli ka suhteliselt ok olukord, aga nüüd miski avaldas sellist mõju, et ta on juba teist nädalat väga liimist lahti. Ta käib hetkel ka eralasteaias (küll tavalastele mõeldud) ja saab seal väga hästi hakkama (ka kõikides tegelustes). kasvatajad on väga toetavad. Just mõtlengi hetkel väga paljus sellele teemale, et millisesse kooli üldse jutule minna, aga õnneks on sinna veel veidike aega. Arvuti vastu ei tunne ta üldse huvi. Televiisorit vaatab, aga üldse mitte üleliia palju. Mõnikord ka filme DVD-delt, käime kinos, ujumas, reisidel – no nagu iga tavapärane pere. Naljakas on jah see, et ta sotsiaalseid suhteid loob liigagi innukalt, tal ei ole mingi probleem minna võõraste juurde rääkima (näiteks kuskil rannas vms) ja end sõbraks sokutada. Samas suvaliselt tänaval või poes ikka juurde ei lähe, pigem ühise tegevuse kaudu. Ka kõikide täiskasvanutega pääseb kenasti jutule ja hästi meeldib nendega aega veeta. Muret teeb aga kurvameelsus ja mingi imelik vastumeelsus kompromissidele. Kui tal on nö \”hoog\” peal, siis ei suuda mitte miski teda veenda tegutseda nii nagu sel hetkel oleks otstarbekas. Palju on ka sundtegevusi – ütleb, et ta peab neid tegema, ta ei suuda mitte teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

minul on 18-aastane asperger. kokkuvõttes ütleks, et raske on kui on elus suuri muutusi.:elukohavahetus, kooli minek, koolivahetus, põhikooli lõpetamine. siis on meil tervis käest ära läinud ja pubekaeas olid ka paanikahood. samas usun et teda on olnud mõnes mõtes pubekaeas kergem kasvatada kui tavalist pubekat.
soovitan väga valida kooli kuhu laps läheb, oluline roll on ka õpetajal. minu poiss tundis end hästi väikeses maakooolis kus vähe lapsi ja õpetajaid ja ka koolimaja ise oli väike mõisahoone.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Meil saab ka laps väga hästi lasteaias hakkama, kodus mehega tulevad vahel hood peale, minuga mitte, sest olen paindlikum., mees hakkab kangust ja jonni ajama ning siis tuleb lapsele hoog peale. Meie psühholoog soovitab kavalusega asju ajada, pigem hooge vältida ja tähelepanu mujale juhtida. Samas enda jaoks läbi mõelda, milles võis probleem seisneda ja püüda ennetavalt järgmiseks korras probleemi lahendus läbi mõelda. Kui laps nn öelda lukku läheb siis ajad asja lihtsalt hullemaks, kui saad rahulikult asja aetud, siis mingi aja jooksul kasvab kongreetsest probleemest välja. Ühesõnaga ära kiirusta, samm haaval ja tasapisi edasi ja alati rahulikuks jäädes.Vägikaigast sellise lapsega pole mõtet ajada. Sundkäitumine ja rutiin tekitab temas turvalisust, kui seda liiga palju on, siis mõtle järele, mis selles päevas või kohtades, kus laps viibis teda ärritas või väsitas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
nyah nyah

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Kui Tallinnast olete, proovige VHK Miikaeli kooli. Tean päris mitut seal õppivat last, nad kõik on kõvasti omamoodi, aga silmad neil enamasti säravad, hariduse saavad nad kätte & tegel’t toetavad-tasakaalustavad yxteist täitsa kenasti.

Aspergeri syndroomiga synnitaxe, keskkond võib seda ain’t kas hullemax muuta või leevendada. Kolepaha arvuti oli minu teismelise aspie jaox hoopis päästeingel — ta avastas enda jaox vokaloidid & nende animeerimise, tegeleb usinasti arvutigraafikaga & suhtleb rõõmsalt harrastuse põhjal leitud nohikutega kogu maailmast. Nojah, vahel kipub mulle kangekaelselt jaapani keelt rääkima, aga ega ta seda ise ka nii hästi ei oska;)

Mida veel tee kohe kindlasti, kui vähegi võimalik: võta koduloom. Loomaga suhtlemine rahustab, õpetab tähelepanelikkust kaaslaste suhtes, distsiplineerib, sunnib toime tulema igasugustes olukordades.

Aspergeri syndroom pole kohe kindlasti maailmalõpp. Hullemax võib vahepeal minna, varapuberteedis eriti, aga vähegi toetavas & mõistvas peres lõpeb see tubli noore inimesega, kellel lihtsalt on väga konkreetselt suunatud huvid. Kurvameelsus käib lainetena & kompromissitus leeveneb ajapikku.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Aitäh teile toetavate kommentaaride eest. Ma ise olen sügavas segaduses hetkel, kuna see uus nö hoog lõi lagipähe. Nii tugevalt pole seda varem olnud. Jah, meil oli üks rutiinimuutus hiljuti. Võib-olla see oligi tema jaoks nii oluline. Hommikune lasteaeda minemise rutiin muutus. Samas, kas seda hakata nüüd tagasi muutma (see võib tähendada ühe vanema tööst loobumist) või siiski harjutada uue rutiiniga tasapisi?
Kuna see on ka uus asi mu jaoks, siis kõige suurem hirm ongi see, et ma ei tea, kuidas on õige käituda. Kas see, et ma annan kõikidele nõudmistele järgi ja proovin rahu säilitada on õige? Samas, teinekord tuleb see sellisest pisasjast (stiilis nätsupadjake kukkus maha ja ta läheb täiesti endast välja) ja lõpmatuseni vastu tulla ei ole võimalik. Ta tahab kangesti meie voodis magama jääda – kas ma peaksin lubama ja rahulikult üritama sellest välja tulla siis, kui olukord taas rahulik? Vot sellised pisikesed küsimused, mis kokkuvõttes teevad suure hunniku. Ja, sundkäitumine tekibki siis, kui ta on ülimalt ärritunud. Näiteks õhtuti, kui magamamineku aeg käes või siis hommikuti, kui peab pereliikmetest lahkuma (samas talle lasteaias hästi meeldib, käib ka trennis, seal ka meeldib). Aga see minek on nii raske-nii raske. Õnneks on meil tore perekond, hoiame hästi ühte ja üritame pisimale hästi palju abiks olla. Koduloom on ka meil temaks olnud ja hakkame mõtlema, et koer pereliikmeks võtta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Meil on ka üsna oluliste Aspergerlike joontega poiss (11a), kes sai lasteaias üsna hästi hakkama (mingitest tegevustest hoidis eemale ja suhtles vabalt, aga tähelepanelikumal jälgimisel justkui ühepoolselt), samas oli/on loominguline, verbaalselt andekas ja ka üsna hea matemaatilise taibuga (valikuliselt). Koolitee on olnud üsna keeruline. Osalt sotsiaalsete oskuste, osalt tähelepanu puudulikkuse tõttu. Nt ei suuda hoida tähelepanu mitmel asjal korraga (tahvlilt maha kirjutamine ja üldse igasugune ärakiri, kehaline kasvatus on suur katsumus, jms), tähelepanu on väsiv ja huvi väga valikuline. Täna käib ta riikliku õppekavaga väikeses klassis.
Aga mida aeg edasi, seda lihtsamaks läheb. Näen kujunemas huvitavat, heasüdamlikku, ka empaatilist inimest, kellel avalduvad veel ka erianded, aga kes paljudele mõjub veidrana.

Nendele küsimustega seoses, mida sa esitasid, arvan omast kogemusest, et hea on kesktee. Mõistlik on luua ja toetada lapse jaoks turvalisi rutiine, samas on õige teda tilk haaval paindlikusele suunata ja vähehaaval ennast ületama sundida. Ja teha seda praktilisest elust lähtuvalt. Kui hommikune lasteaia saatmise rutiin muutus, siis võttagi seda kui võimalust õppida. Õppida muutustega toime tulemist. Rääkida ka lapsega nii nagu asi on. Seletada talle miks olukord muutus, milline on tegevuste järjekord nüüd, seleta milliseid tundeid see sinu arvates temas tekitab ja et sa mõistad neid tundeid. Tihti leiab laps ise lohutuse või lahenduse, kuidas olukorraga harjuda, aga sa võid talle ka mõistlike (tehniliselt lihtsaid) valikuid anda, kuidas tal oleks lihtsam olukorraga leppida.
Samuti tasub alati meeles pidada ja meelde tuletada keerulisi olukordi, kus laps TULI MUUTUSTEga TOIME.
Igasuguste minekutega on lihtsam, kui kirjeldad sündmusi päev, tund jne ette väga täpselt, mis toimuma hakkab ja kui asi käes, siis ütledki, et nüüd toimubki see, millest rääkisime. Meil on igaõhtune rituaal juba aastaid, et võtame päeva kokku meenutusega, mis toimus, mis tegi meele rõõmsaks ja mis homme toimuma hakkab (nii pereliikmete kui A päevakavas)
Mind on väga palju aidanud kirjandus.Kui soovid võin koostada nimekirja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
nyah nyah

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Tagasi muutmine olex kyll rumal tegu. Rahulikux jääda, selgitada juba õhtul (aspiedel võtavad osad asjad aega), et homme hommikul teeme jälle uut moodi, et nyyd ongi nii, no vaja on, issi/emme ei jõua muidu tööle.

Ärritust põhjustavate pisiasjade puhul tuleb ka rahulikux jääda, pyyda LAST ENNAST suunata olukorrale lahendusi leidma & neid ka rakendama. Kiita-kiita-kiita, kui ta tulebki toime. Mõnikord tuleb väga käest ära läinud situatsioonid põhjalikult lahti rääkida hiljem, kui laps on rahunenud (& Sa ise ka).

Teie voodis magamise osas — ma ei tea. Mina lubax, kui see mu enda elu ebamugavax ei tee. Kui teeb, ma selgitax & selgitax, kuni mõikab. Keelamine, käskimine & sundimine sedalaadi lastele eriti hästi ei mõju, aga igakylgselt põhjendatud reeglid jõuavad ajapikku pärale ikka. KÕIKIDELE nõudmistele järele anda pole kyll hea idee, sedamoodi ta ei saagi aru, et ka kellelgi peale tema enda on aeg-ajalt vajadused või tunded.

Aspie on sisimas väga ebakindel, sest tema sotsiaalsed oskused ei võimalda adekvaatselt hinnata, kuidas teised tema otsustele, valikutele, sõnadele või tegevustele reageerivad. Loll ta ei ole, taipab kyll, et inimesed on tema jaox ettearvamatud. Sellest ka rutiinivajadus — & vajadus suunata teda võimalikult palju ise pakkuma probleemidele lahendusi, neid temaga arutada, andes talle samas kindla teadmise, et ta on hoitud & armastatud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

minu poeg kasvas aspergeri joontest enam-vähem välja enne 1.klassi minekut,mõne kuu pärast sai siis 8,praegu käib 2.klassis. koolis on kõik hästi,sõbrad on olemas. pidevat tööd tuleb temaga siiski teha. päevast päeva selgitada, kuidas empaatiline inimene mingis olukorras käitub.näidata ja selgitada,milline käitumine on õige,kui sõber näiteks kurvastab. omas peas ta ei tule mingil juhul selle peale, et lohutamine on asjakohane. väga olulised on talle loomad ja koduloomad,maailma absoluutne keskpunkt on väikevend. see kiindumus on lausa hirmutav. väga tuttavlik oli, kui keegi siin kirjeldas lapse suhteid isaga. meil ka lapse isa võib mõne rohmakusega rikkuda ära minu päevadepikkuse töö. isa ütleb midagi väga karmilt ja väga halvasti ja kogu tasakaal on rikutud. viimasel ajal olen vahele astunud. viimati isa näiteks käratas, et saa juba üle oma isiksusehäirest.põhiline,mis mind praegusel ajal häirib,on negativism.laps ei ole n.ö päikeseline,ei pulbitse rõõmust. mingil põhjusel ta märkab negatiivseid asju. näiteks klassikaaslase juures ta ei märka mitte seda,et teine on avatud ja rõõmus, või tal on kena pluus vaid hoopis seda,et klassikaaslasel on pliiatsid näritud või ta jookseb aeglaselt. lisan veel, et poeg on aspergerile ebatüüpiliselt füüsiliselt väga osav,kiire,spordipäevadel saab alati igal alal esikolmikusse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

meil on poiss 14 ja aspergerit hakati kahtlustama alles koolis umbes teises klassis. Tagantjärgi mõeldes olid küll ka varem teatud jooned olemas, kuid ei osanud neid hälbeks pidada. Temal oli vastupidi teemaalgatajaga-kodus oli parim laps, keda ette võib kujutada, aga koolis olid probleemid. Kuna koolis tavaklassis tekkisid probleemid, mis takistasid õppimist, siis jäi esialgu koduõppele ja 4-5.klassist alates(täpselt ei mäleta enam) käib erikoolis spetsiaalses klassis. Ka meil on tõuse ja mõõnu, kuid üldjuhul hakkame harjuma, kõik pereliikmed. Sellest ei kasvata välja, sellega peab õppima koos elama. Meie poiss vajab motivatsiooni. Nagu viimane kirjutaja, on ka meie poiss füüsiliselt võimekas, tegeleb selle diagnoosiga lapse kohta väga erilise alaga-võistölustantsuga ja seda tipptasemel juba. Treenerid on autoriteedid, aspergerist teadlikud ja neist on olnud kasu ka nt õppimise ohjeldamisel. Kui on periood, kus poiss on väga negatiivne, siis tean, et seal ei saa mina midagi teha, olen veidi leebem, kuid samas ei anna ka järgi. Meil õnneks on nii, et kui poisi närv väga püsti läheb, vihastab nii, et väsib ise sellest ära ja läheb magama. Vahepeal oli hullem, kui poiss oli nii 11-12, kui läks sõpradega tülli, lülitas tel välja, õnneks olid sõbrad teadlikud aspergerist, kes mulle teada andsid, kui tal suitsiidsed mõtted pähe tulid ja probleemid said lahendatud. Nüüd õnneks on õppinud ära, et kui on probleem, siis räägib mulle, helistab ja kutsub järgi vmt. Usaldab mind, mis on väga vajalik. Üldse on väga hella südamega, nii hoolitsev, ainult harva ei kuula sõna. Kohtlen teda üldjuhul nagu ka teisi lapsi, sest kui lubaksin temal kõike teha, siis on teised solvunud, miks tema võib jne, ei loe neile ka see, et poiss haige on. Lapsed on julmad, aga oleme hakkama saanud. Mida vanemaks lapsed saavad, seda paremini saavad üksteisega läbi.
Pikk jutt sai, aga sain ka ennast tühjaks rääkida 🙂 mida pole ammu teha saanud.
Kusjuures väga raske on minu meelest teha selgeks teistele inimestele(nt ma ei ole suutnud oma vanaemale rääkida, mis poisil viga on, pigem hoiame distantsi, sest vanainimene ei saaks aru, et see on haigus, tema arvates on see kasvatamatus). Plaan on küll rääkida, aga…
Kui diagnoos on kindel, on igal juhul soovitav vormistada puue ja teha reh plaan. Meil on plaanis liituda ka autismiühinguga, kuid elutempo on nii kiire, et kui on aega, pole meeles ja kui on meeles, pole aega 🙂 Teeme seda aga kindlasti. Ka autismiühingu kodulehel on pisut infot selle diagnoosi kohta. Edu kõigile kaasvõitlejatele!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Kägu (A ema) – ma sooviks küll raamatute soovitusi. Hetkel loen \”Sündinud sinisel päeval\”. Netis olen palju tuuseldanud ni e- kui ikeelset infot lugenud.
Täna oli juba veidikenegi parem päev, paar kompromissitut hoogu oli, aga saime neist üle. Mõnele soovile vastu tulles, mõnele taas mitte. Eks ta neid asju jauras, aga saime hakkama. Raske on seda piiri tõmmata, et sellele nõudmisele tuleme vastu, aga sellele taas mitte.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Nii tänane hommik oli jälle õudus kuubis. Ma lihtsalt ei saa aru, miks ta sda teeb ainult isa ja emaga (mitte, et ma tahaks, et ta seda ka teistega teeks). Vennaga märksa taltsam ja lasteaias ka täiesti ok – nii kui rühma läheb, nii on kõik hästi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Nii tänane hommik oli jälle õudus kuubis. Ma lihtsalt ei saa aru, miks ta sda teeb ainult isa ja emaga (mitte, et ma tahaks, et ta seda ka teistega teeks). Vennaga märksa taltsam ja lasteaias ka täiesti ok – nii kui rühma läheb, nii on kõik hästi.[/tsitaat]

Milles see \”õudus kuubis\” väljendub? Sa ei kirjelda, mida ta teeb. Milles need sundkäitumised seisnevad näiteks?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Hommikuti on järsku vallandunud täiesti hüsteeriline käitumine. Kui tal see nö peal on, siis ta ei kuula ratsionaalset juttu ja kokku leppida ei ole mitte milleski võimalik. Näiteks ei suuda toitu valida, tahab kõike, samas kui midagi valib, siis kohe järgmisel momendil otsustab ümber. Üritame hästi rahulikult käituda ja rääkida, aga mingil hetkel tekib jällegi ajapress ja hakkame teda surevstama, et valiks söögi, paneks riidesse. Ütleb, et ma ei saa. Ja istub ja midagi kuskile ei liigu. Kui hakkad ise riietama, muutub hüsteeriliseks. Ei suuda selle vanemaga hüvasti jätta, kes peaks siis enne tööle minema. \”Unustab\” pidevalt mingi tegevuse tegemata, näiteks lehvitamata või midagi ütlemata ja see viib jälle hüsteeriasse. Kuidagi saab lasteaeda (kui juba kõik on hiljaks jäänud) ja siis on sealne hüvastijätt ka väga vaevaline. No seal ta pole vähemalt päris hüsteerias. Nii kui vanem lahkub, nii on tal rõõmus nägu ees ja sukeldub mängudesse. Ei mingeid probleeme. Mängib teistega, ka rollimänge, suhtleb, mitte miski ei viita Aspergerile. Meeldib esineda, pidudel hea meelega laulab, näitleb.

Sundkäitumine – kui on emotsionaalselt tasakaalust väljas, siis peab tegema mingeid teatud asju – näiteks joob kindlasti 2 x vett või peab kaasa võtma just kindlad kaisuloomad (need võivad igakord muutuda), peab tegema samu tegevusi näiteks lasteaeda minnes jne.

Ma samas vaatan, et ta vestleb täiesti adekvaatselt, vaatab silma, arendab vestlust nutikalt, saab aru, kui keegi on vihane või kurb, oskab seda nimetada.

Kuna Aspergeri sündroom on mulle veel võõras (kuigi olen palju lugenud), siis sealt ikka paljud asjad nagu ei peaks tema puhul paika. Samas kui läheb endast välja, siis on täiesti pidurdamatu. Samas unustab selle hoo teinekord väga kiirelt, siis ón jälle maailma armsaim poiss.

Kuidas küll käituda, ei ole veel aru saanud :).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Mul ei ole küll autisti ega aspergerit kodus, kuid ka meie peres jookseb teatud jooni läbi. Ma ei ole ka psühholoogi haridusega, sestap kirjutan ainult sellest, mis meid aitas.

Kõikvõimalikud kiiksud kaisukate vahetusest, kindlatest riietest, joogist, mille ta söögi kõrvale valis – need lasin omasoodu läbi. Igaühel omad eelistused ning tegelikult saan ma lapsest aru, et tal vahel ON VAJA teist kaisukat (ja vahel elas meil ka pool loomaaeda voodis) – kedagi see otseselt ei häirinud ja las ta siis olla.

Hommikuse rutiini kohta tegin kellaajalise tabeli seina peale. Joonistasin kella, mis näitas, mida me millal täpselt teeme ja sinna juurde otsisin internetist pilte, printisin välja ja värvisin pliiatsitega. Ntx 6.50 ÄRATUS ja juures pilt, kuidas laps lükkab teki pealt; 6.55 HAMBAD ja pilt lapsest, kes hambaid peseb… Igale poole väike ajavaru, et tal oleks aega mõelda järgmise tegutsemise peale. Laps sai selgeks kella, õppis sealt pealt ära tähed ning oli tegevustes kindel. Tõsi, me hakkasime veeran tundi varem ärkama, et kõigeks oleks piisavalt aega ja mõni kriuks ka sisse mahuks, aga see oli hommikuse harmoonia saavutamiseks hädavajalik. Ja õhtuti jutustasime sellesama tabeli juures, et mida ja millises järjekorras me homme hommikul teeme. Luskil kooli minnes hakkas tekkima aja ülejääke (ehk ta ei teinud enam kella järgi, vaid lihtsalt järjest) ja sai siis pool tundi veel multikaid vaadata. Ja neljandas klassis oli aeg küps veenmaks last, et äkki hoopis magaks pool tundi kauem. 😉

Tabeli abil sai ka üksjagu probleeme lahendatud. Üks õppeaine hakkas koolis peavalu tekitama ja lapsel kadus isu selle aine õppimiseks – tegime tabeli asjadest, mida ta hästi oskab ja nendest, mida ta selles aines ei oska. Siis mõtlesime (ja panime kirja) need nüansid, mis on kergesti õpitavad (ja paljuski laiskuses kinni) ja need teised, mille õppimine tuleb raskemalt. Mina andsin ka omapoolse ootuse – lihtsalt ära õpitavatele asjadele natuke kõrgema ootuse ja neile teistele veidi madalama. Töötasime välja preemiasüsteemi (pool aastat tähendas iga jooksev \”5\” selles aines automaatselt topsijäätist (olgu või kõige odavamat säästukat, aga olemas ta oli)). Ja laps leidis sealt oma julguse ning nüüd on jälle mitmendat aastat läbini viieline (see üks aine kippus vahepeal kahe ja kolme vahel kiikuma, samas teised ained puhtad viied).

Nüüd, põhikoolis, võib öelda, et tal on ainult kaks \”kiiksu\” jäänud. Esmalt, kui kooli peab minema ebatavalisel ajal (võistlustele, kooriülevaatused, klassiõhtud, esinemised…), siis ta ei taha üksi minna ja kaupleb alati mõne sõbranna kaasa. Teisalt on tema jaoks raske minna ja paluda midagi enda jaoks (rääkida õpetajaga, põhjendada enda õppimata jätmist, minna üksi perearstile…), sõprade (keda pole palju, kuid seda armsamad) kaitseks välja astumine pole mingi probleem. Noh, see, et meil endiselt vähemalt kaks kaisukat voodis elab, ei ole märkimist väärt. las elavad, kui tahavad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Meie saime abi:

http://www.stelior.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=60&Itemid=79

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Suur abi Sinu jutust (Kägu 00:23). Hästi palju tuttavat tuli ette. Proovin kohe seda tabeli teemat.
Kui me õhtud oleme enam-vähem korda saanud (meil on aega seal selgitada ja oleme omas kodus), siis hommikuti ei saa kuidagi liikuma. Ikka tuleb vahele mingi asi, mis rikub terve hommiku ja mis viib ta emotsionaalsest tasakaalust nii välja, et mitte miski enam ei aita. Lahku saame minna vaid siis, kui ta on peas selle enda jaoks aktsepteerinud. Arvan, et vägisi mingeid asju tehes, teeb see asja ainult hullemaks, siis on hüsteeria suurem. Nii ei taha teda küll maha jätta.
Kas Sa (Kägu 00:23) mulle oma anonüümset meiliaadressi ei tahaks jätta? Küsiks privaatselt juurde, kui see Sulle sobib.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Kägu (00:47) – kas Sa võiks palun täpsemalt rääkida, mis teid aitas ja mille puhul. Tutvusin antud lingiga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kägu (00:47) – kas Sa võiks palun täpsemalt rääkida, mis teid aitas ja mille puhul. Tutvusin antud lingiga.[/tsitaat]

Steliori alla on koondunud aspergeri, autismi, hüperaktiivsuse, toidutalumatusega laste emad. Soovitan sul kirjutada neile kiri ja seletada lahti kõik mis lapsega toimub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aitäh, Krants – väga toetav jutt :). Meil siiani oli ka suhteliselt ok olukord, aga nüüd miski avaldas sellist mõju, et ta on juba teist nädalat väga liimist lahti. Ta käib hetkel ka eralasteaias (küll tavalastele mõeldud) ja saab seal väga hästi hakkama (ka kõikides tegelustes). kasvatajad on väga toetavad. Just mõtlengi hetkel väga paljus sellele teemale, et millisesse kooli üldse jutule minna, aga õnneks on sinna veel veidike aega. Arvuti vastu ei tunne ta üldse huvi. Televiisorit vaatab, aga üldse mitte üleliia palju. Mõnikord ka filme DVD-delt, käime kinos, ujumas, reisidel – no nagu iga tavapärane pere. Naljakas on jah see, et ta sotsiaalseid suhteid loob liigagi innukalt, tal ei ole mingi probleem minna võõraste juurde rääkima (näiteks kuskil rannas vms) ja end sõbraks sokutada. Samas suvaliselt tänaval või poes ikka juurde ei lähe, pigem ühise tegevuse kaudu. Ka kõikide täiskasvanutega pääseb kenasti jutule ja hästi meeldib nendega aega veeta. Muret teeb aga kurvameelsus ja mingi imelik vastumeelsus kompromissidele. Kui tal on nö \”hoog\” peal, siis ei suuda mitte miski teda veenda tegutseda nii nagu sel hetkel oleks otstarbekas. Palju on ka sundtegevusi – ütleb, et ta peab neid tegema, ta ei suuda mitte teha.[/tsitaat]

Milliseid sundtegevusi ta teeb?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Näiteks peavad võileival olema kõik komponendid sellises järjekorras nagu ta nimetab 🙂 (see järjekord võib muutuda, ei ole koguaeg sama), kui ta on ärritunud, siis kipub leiutama näiteks lahkuminekul erinevaid viise hüvastijätuks, mida siis kõik peavad tegema (pereliikmed, ei kandu võõrastele), kindlad kaisuloomad koguaeg kaasas (ilmselt lisab kuidagi turvatunnet), WC-s peab mängima mänguasjadega, kui häda teeb. Mõnikord tahab jooki v sööki just kindlast nõust (aga mitte alati ja see nõu võib varieeruda). Sellised asjad.

Peale paljude materjalidega tutvumist on mul kahtlusi, et tal on mitemeid Aspergerile viitavaid jooni, kuid samas on puudu ka väga palju neid jooni, mis peaks nagu kindlasti olemas olema: puudub sügav erihuvi, suhtlusprobleeme ei ole, kehaliselt ei ole kohmakas, hügieeniprotseduure talub, eelistab alati mängukaaslasi üksi mängimisele, vestlemisel täiesti adekvaatne, vestleb mõnusalt ja arutleb ka teiste algatatud teemadel, grupitöödes, -tegelustes osaleb vabatahtlikult ja edukalt). Jah, ei teagi, kuidas siis suhtuda v mittesuhtuda. Keeruline värk.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
katrin74

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Meil kohe 7-seks saav aspergeri poiss kodus (+ ATH, aga suure kalduvusega siis tähelepanu-keskendumishäirel).
Nii nagu on erinev iga autistist laps, nii on erinev ka iga aspergeri sündroomiga laps. Meil näiteks justnimelt on titest saati olemas see erihuvi ja see on siiani, ehk siis elektri ja veesüsteemidega seonduv ja insenertehnilised lahendused. Ei ole teda kunagi huvitanud autod, konstruktorid, mängud vms, mis huvitab tavalast. Temal on ka sotisaalse suhtlemise probleem, tahab suhlda, aga eakaaslastega ta ei oska suhtemist alustada jne, mõningane motoorne kohmakus, väiksemana eelistas täiskasvanuid suhtlemises, nüüd on hakanud ka eakaaslasd huvitama. Sundkäitumine jms ka olemas. Samas, ei satu paanikasse, kui on rutiiniväline tegevus, teeb kaasa, aga samas on aru saada, et sisemiselt on kohe ebakindel ja see ilmneb ka käitumises.
Meie samamoodi siis lubame nendel väikestel kiiksudel,mis sisuliselt kedagi ei sega, olla, katsudes siiski teda suunata, et ta neid ise ka juhtida oskaks ja nendega toime tulla.
Aga suured tänud sellele käole, kes sellest tabelisüsteemist rääkis, ma arvan, et see on ka meile suureks abiks, kui laps kooli läheb ja tegelikult ka muudes tegevustes.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Ma loen seda teemat ja ei saa aru, kuidas laps käitub väljaspool kodu täiesti tavalise ja rõõmsameelse lapsena, kuid kodus on pöörane ning see viitab apergeri sündroomile. Et siis astub koduuksest välja ja jätab sündroomi nurka ootama? Astub välja, sotsialiseerub hästi, laulab, tantsib, omab palju sõpru eakaaslaste ja täiskasvanute seas, käib trennis, käitub hästi, on ilma tugiisikuta tavalasteaias, suudab mängida rollimänge ja muid mänge… Aspergeri sündroom… Äkki te keskenduksite vahepeale mehega enesekehtestamisele ja mõtleksite vähem aspergeri sündroomile? On tunne, et tänapäeval tahetakse igale jonnivale lapsele diagnoos panna, sest siis on vähemasti talle õigustus olemas, miks ta võib karjuda. No mis sundkäitumine see võileib on? Mismoodi ta seda siis tahab? Kõigepealt või, siis sai, siis tomat, siis vorst? Miks laps ei või otsustada, mismoodi ta enda võileiba soovib? Et kui ta tahab ise otsustada, mis järjekorras võikumaterjal laotakse, siis on kohe sündroom? Uskumatu… Miks lapsel ei või väljaspool kodu oma mänguasjad kaasas olla? Peaaegu kõik lapsed vajavad seda turvalist kanni lasteaeda või haiglasse või kuhu iganes kaasa.
Ma ei saa aru, miks iga vähegi isepäine tegelane peab saama diagnoositud. Moevärk? Vabandus jonnile?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Aitäh viimasele, tõid natuke reaalsusse tagasi mind :). Tegelikult ei pannud seda diagnoosi mina, vaid see, et on teatud jooni, kujunes välja testidest. Aga jah, otsustasin, et enam ei põe ja võtan oma last sellisena nagu ta on. Kui on veidraid jooni, siis aktsepteerin neid mõistuse piirides ja aitan tal nendega toime tulla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

aga kas sa psühhiaatrile oled ikka last näidanud või diagnoosid ise? ma pakuks välja mitte asperger aga psüühikahäire.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Mulle hakkas samuti tunduma, et need pole mitte aspergeri jooned, vaid tavalised lapse jonnihood. On tore, et oled leppinud oma lapse haigusega, aga seda enam pead olema ettevaatlik ja mitte talle järele andma. Mina olen sellest diagnoosist enda jaoks üheks tähtsamaks jooneks pidanud seda, et laps ei sotsialiseeru teistega sarnaselt st seda, et ta ei aktsepteeri ka ühiskonna reegleid ja vanemana on minu kohustus talle need selgeks teha, korrata, korrata, korrata. su laps on sellises eas, et paneb sind pidevalt proovile. Minu poisil olid ka omad nö lemmikasjad ja üks neist oli tema tekk, ilma milleta ta keeldus mujal magamast ja korra on mu ema pidanud lapsega öösel maalt ka koju sõitma, sest tekk jäi maha. Võileiva lugu on aga puhas jonn, sellisele asjale ei saa järgi anda. Pigem võiksid panna võileiva asjad taldrikule ja lasta lapsel endal need leiva peale panna. Kas seda oled proovinud? Muidugi on tihti põhjkus ka selles, et lastel, kes on aspergerid, kaasnevad sellega veel ka teised haigused sh ATH. Sundtegevused on ka minu jaoks ikkagi midagi muud. Poisi klasssis nt on osa poisse sellised, kes teevad tahtmatult häälitsusi, tõmbleb mõni kehaosa vmt. Ka nt see, kui enne kodust minekut kontrollitakse üle, kas ikka mängukaru on oma pesas(Monk nt on minu jaoks selliste sundtegevuste musternäidis, ühes osas oli ka ta vend-tassid olid nt numbritega ja järjekorras, isegi põlevast majast ei saanud ta välja minna, sest üks tass oli kadunud). Kõik minule teada olevad aspergerid on olnud erilise kehahoiakuga ja teatud nn iluprotseduurid on neile väga vastumeelsed(küünte lõikamine, enda pesemine).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Ikka psühholoog + testid. Ise ei ole diagnoosinud. Katsume ka oma käitumist pidevalt jälgida, mitte pakkuda talle selliseid tegevusi (ntx mingil hetkel ei suuda ta rahulikult vaadata filme DVD-delt, jätame siis ära mõneks ajaks, ise ei paku), rohkem koos tegutseda, rahulikud mängud, õhtul alati lugemine.
Teha kokkuleppeid, et selle asjaga on nüüd nii. Rääkida ette järgmise päeva tegevustest – räägime läbi, kuhu läheme, mis teeme.
Tal on rituaalid hüvastijätmisel, mis kõrvaltvaatajale võivad kentsakad tunduda. Jah, praegu, sellisel \”hellemal\” ajal tahab ta kindlaid asju igalpool endaga kaasas tassida. Nii käimegi poes, kaisukaru kaasas. Vahepeal tahtis patja ka kaasa vedada – selle suutsime ära harjutada. Padi ja üks kindel tekk on talle kodus üliolulised. Kunagi ei uinu oma padjata või selle kindla titetekita (tavaline tekk nagunii veel lisaks). Kusjuures küüntelõikust ta ei armasta, aga saame tehtud. Du¨¨ talle ei meeldi eriti (väiksemana alati kisas, kui pea loputamine oli, nüüd harjunud). Kehahoiak on tavaline. Täna jälgisin last pikemalt rühmas – no täitsa tavaline laps, mängis rollimänge, sehkendas teistega, tegi plaane ja leppis kokku. Aga jah, kindlad kiiksud on olemas.
Võileiba on ka ise teinud, aga teinekord nö tellib 🙂 ette ja tahab, et kõik oleks järjestatud just nii nagu ta ütleb ja muidugi ma teen nii, mul pole vahet mitmedana sink peale läheb 🙂 – aga lihtsalt see üks ta kiiksudest.
Lihtsalt kõige rohkem hirmutavad mind need psühhoosid või enesest väljumised, mis tekivad ka pisikese asja pärast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

kas täiskasvanutel diagnoositakse ka aspergerit?
sellest teadmisest oleks suur abi nii mul kui lähedastel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 80 )


Esileht Koolilaps Aspergeri sündroomiga laps

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.