Esileht Koolilaps Aspergeri sündroomiga laps

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 80 )

Teema: Aspergeri sündroomiga laps

Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Tere, mis eas Aspegerit diagnoositakse? Lugesin teema läbi ja hirmuäratavalt palju tunnuseid langeb kokku minu lapse käitumisega. Olen olnud ka lapsega psühhiaatri juurde minemas, aga kaks korda on mingitel põhjustel külastus ära jäänud. Ja siis olen mõelnud, et äkki siiski veel ei peaks 3- aastase lapsega psühhiaatrile jooksma. Aga jah, meie lapsel on ka terve päeva programm, kuidas tegevused peavad olema järjestatud, iga viimsegi detailini. Olen ka mõelnud, et ilmselt vajab laps rutiini ja turvalisust, ent puudub kogemus teiste väikelastega, ja ei tea, mis piirini on asi veel \”normaalne\”.
Kas psühhiaatril käik annaks mulle mingit teadmist või abi?
Tänud!

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Mul on selline tunne, et tänapäeval poogitakse lastele liiga kergekäeliselt igasuguseid uhkete nimedega sündroome külge ja aetakse lapsevanemad ärevusse. Endal selline kogemus, et perearst saatis mind 2,5-aastase lapsega psühholoogile, kuna laps ei rääkinud veel. Ise veel väga mures ei olnudki, kuna suguvõsas on ennegi mitmel korral hilist kõnet esinenud. Läksin sinna lootuses, et ehk saab mingeid näpunäiteid, et kuidas kõnet ergutada vms. Aga ei. Kuna mul poiss oli selles vanuses väga suur võõrastaja siis ta arstile otsa ei tahtnud vaadata, oli kabinetis nõus istuma ainult süles ja seljaga arsti poole. Samuti oli arstile kahtlane see, et selles vanuses lapsele meeldib üksi mängida. Ta mängis palju legodega ja autodega, parkis neid ühest vaibaäärest teise ja ehitas neile legodest algelisi garaaze. Samuti meeldis talle joonistada. Ikka ainult musta pliiatsiga ja pool tundi võis ta vabalt üksi joonistada. Lisaks sellele oli tal kindel kaisukas ja näiteks uute riietega ja jalanõudega oli meil see häda, et taheti ikka vanu panna. Tal kujunesid välja lemmikriided, mida oli raske pesemisekski kätte saada. Ja kõige selle põhjal tahtis see psühholoog minu lapsele Autismi diagnoosi panna. Minu silmis olid need tavalised väikelapse kiiksud (ta pole mul esimene laps ja olen lastega üldse palju kokku puutunud). Muidugi ma olin mures, kuid terve mõistus ütles, et see ei saa nii olla ja ma ei läinud rohkem selle arsti juurde.
Praeguseks on poiss 4. Rääkima hakkas peaaegu täpselt kolmeselt umbes nädala ajaga. See tuli nii äkki, et tõesti tundus, et ta oli sinnani vait selle pärast, et tal polnud midagi tarka öelda. Ja peale seda on ta tavaline nelja-aastane, kes käib suure rõõmuga lasteaias. Rühma jäi nutuga vaid esimesed paar päeva. On seltsiv ja rõõmsameelne, teiste laste hulgas hinnatud kaaslane. Joonistab nüüd ilusaid värvilisi pilte ja kindlate riiete probleem on ka kadunud. Eks tal ikka oma lemmikud pluusid-püksid on, kuid kõik uus võetakse ka rõõmuga vastu. Alles on jäänud see, et võõraste täiskasvanutega ta meelsamini ei suhtleks ja kui ta on üksi, siis pole tal iial iseendaga igav. Alati leiab omale mängu, mida mängida. Sellist oma ruumi ja aega vajab ta ka minu teistest lastest rohkem, aga see pole ju ometi mingi häire, inimesed ongi erinevad. Ahjaa, kaisuloom on ka ikka oluline ja ta tuleb natuke kehvemini uute olukordadega toime kui teised. Kohaneb aeglasemalt, aga alati ikka kohaneb :). Ja mida aeg edasi, seda lühemaks jääb ka see kohanemise aeg.
Ma ei taha selle pika jutuga öelda, et tõsiseid häireid olemas ei oleks, aga vahel tasub seda arstide juttu teatud selektiivsusega kuulata. Ja enda sisetunnet tasub ka usaldada.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kas täiskasvanutel diagnoositakse ka aspergerit?
sellest teadmisest oleks suur abi nii mul kui lähedastel.[/tsitaat]

Miks sa arvad, et sul on aspergeri syndroom? Kui vana sa oled?

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Teemaalgatajalt: Kägu 05:49
Mine käi ära, räägi oma mure ära. Ega kohe kedagi diagnoosima ei hakata. Psühholoog/psühhiaater aitab veidike lahti selgitada ja koos saate arutada nende asjade üle.

Ega meie ka mingit diagnoosi ei saanud, vaatame edasi, kuidas asjad kulgevad. Raske on, kui terve päeva on selline tunne, et millal siis pauk käib :).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Näiteks peavad võileival olema kõik komponendid sellises järjekorras nagu ta nimetab 🙂 (see järjekord võib muutuda, ei ole koguaeg sama), kui ta on ärritunud, siis kipub leiutama näiteks lahkuminekul erinevaid viise hüvastijätuks, mida siis kõik peavad tegema (pereliikmed, ei kandu võõrastele), kindlad kaisuloomad koguaeg kaasas (ilmselt lisab kuidagi turvatunnet), WC-s peab mängima mänguasjadega, kui häda teeb. Mõnikord tahab jooki v sööki just kindlast nõust (aga mitte alati ja see nõu võib varieeruda). Sellised asjad.

Peale paljude materjalidega tutvumist on mul kahtlusi, et tal on mitemeid Aspergerile viitavaid jooni, kuid samas on puudu ka väga palju neid jooni, mis peaks nagu kindlasti olemas olema: puudub sügav erihuvi, suhtlusprobleeme ei ole, kehaliselt ei ole kohmakas, hügieeniprotseduure talub, eelistab alati mängukaaslasi üksi mängimisele, vestlemisel täiesti adekvaatne, vestleb mõnusalt ja arutleb ka teiste algatatud teemadel, grupitöödes, -tegelustes osaleb vabatahtlikult ja edukalt). Jah, ei teagi, kuidas siis suhtuda v mittesuhtuda. Keeruline värk. [/tsitaat]

Mulle tundub täiesti normaalne laps. Need sundkäitumised lähevad mööda. Lapsed ikka tahavad kaisuloomi. minu 12 ja 10 aastane võtavad ka kaisuloomad kaasa kui kuhugi ööbima lähevad. Kui on lemmik nõud siis tahavad nendest süüa. Kui vetsus pikalt istuda, siis hakkab ju igav, nii, et mänguasjad täiesti omal kohal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aitäh viimasele, tõid natuke reaalsusse tagasi mind :). Tegelikult ei pannud seda diagnoosi mina, vaid see, et on teatud jooni, kujunes välja testidest. Aga jah, otsustasin, et enam ei põe ja võtan oma last sellisena nagu ta on. Kui on veidraid jooni, siis aktsepteerin neid mõistuse piirides ja aitan tal nendega toime tulla.[/tsitaat]

Kui need mida kirjeldasid on kõik veidrad jooned, mis su lapsel on, siis minu arust tundub su laps siiski pigem normaalne. Tundub tore ja asjalik laps olema, kui teemat lugeda. Ära mõtle üle.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgatajalt: Kägu 05:49
Mine käi ära, räägi oma mure ära. Ega kohe kedagi diagnoosima ei hakata. Psühholoog/psühhiaater aitab veidike lahti selgitada ja koos saate arutada nende asjade üle.

Ega meie ka mingit diagnoosi ei saanud, vaatame edasi, kuidas asjad kulgevad. Raske on, kui terve päeva on selline tunne, et millal siis pauk käib :).[/tsitaat]

… ja nagu ma aru saan, ei ole teil diagnoos kinnitatud aga sa ikkagi tahad uskuda, et tal on Asperger.

Kas sa kirjeldaksid, et mis pauku sa terve päeva ootad? Mis võib juhtuda?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu lapsel on Aspergeri sündroomi kahtlus. Tegemist on 6-aastase poisiga.
Kui lugeda raamatuid ja materjale veebist, siis on tunne, et tal on üsna kerge vorm, kuid samas tekivad teinekord perioodid, kus sundkäitumine ja kurvameelsus vallutavad kogu olemise ja see on oi kui raske. Hetkel on just selline periood, kus millegipärast on vallandunud nö hoog ja teist nädalat on meil kogu elu pea peale pööratud. Siiani on ta kenasti käinud tavalasteaias ja tal ei ole olnud mingeid üle mõistuse probleeme. Sotsialiseerub kenasti, tal on palju sõpru jne. Küll aga on tal palju jooni, mis viitavad Aspergeri südroomile. Teatud sundkäitumised, rasketes situatsioonides puudub tal igasugune võime mõista vestluskaaslast, raskused uinumisega, raskused uude teemasse või tegevusse sisenemisega. Kõige naljakam on see, et kodus on olukord väga hull, aga lasteaias on ta täiesti ok. Palun, kel on kodus Aspergeri sündroomiga laps, rääkige oma kogemustest ja elust. Kas sündroom on ajas progresseeruv või vallandavad selle pigem teatud sündmused? Psühholoogil käime juba kuid, aga sooviks just kogemusi. Tänan teid ette![/tsitaat]

… ja ära loe nii palju raamatuid ja muud jama, kui need sinus ärevust tekitavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Eh, ootamatul momendil võib endast totaalselt välja minna mõne pisiasja pärast. Siis ei sobi ükski selgitus ega tähelepanu kõrvale juhtimine ega midagi. No ja kui satud avalikus kohas olema, siis ei ole eriti meeldiv :). No ega koduski ole, aga siis saad tegeleda kuidagi efektiivsemalt sellega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

… aga, mille peale endast välja läheb? Kas mingi kindel põhjus? Kas talle keelatakse midagi? Kas ta ei viitsi näiteks järjekorras seista? Kas on miskti mis talle ei meeldi või niimoodi lihtsalt rahuliku jalutuskäigu ajal keerab ära, viskab pikali ja enam ei liigu? Ma mäletan, et mu sõbranna tütar röökis ka nagu segane kui oli juba üpris suur plika täiest kõrist ulguda keset linna aga nüüd on täitsa ok tibi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

No mitte päris lambist :). Aga näiteks autos küsib, et mis marki see möödasõitnud auto oli. Ma ütlen, ma olen roolis, ma ei näinud. Pistab röökima, jalgadega peksma – mine tagasiiiii, ma tahan näha, mis auto oliiiii. No ja nii ikka päris mõnda aega.
Siis ei tule mõni täht nii, kuidas soovis või läheb mõni sõna valesti, kui kirjutab. Jälle hakkab röökima, kasutab koledaid sõnu (ropendamiseks päris ei nimetaks, ta ei oskagi eriti roppe sõnu, noh kasutab tema jaoks kõige jubedamaid :)). Aga enamasti siis jah, kui ikka mõni asi ei lähe nii, nagu tema on oma peas ette kujutanud. Ta ei suuda kohanduda nagu ootamatu olukorraga.
Ka poes või kuskil kohvikus valib midagi välja, antakse kätte, siis otsustab momentaalselt ümber, enam ümber vahetada ei saa, pistab röökima.
Ok, et jonn. No ikka juhtub. Aga varem polnud asi nii hull. Ja ta ei vali keskkonda, kus ta oma emotsioonid valla laseb, võõraste inimeste juuresolek ei heiduta. See paneb muretsema. Ta ei ole mu esimene laps, esimene küll 6-aastaselt enam nii ei teinud. Pole eriti ka võõraid 6-aastaseid nii käitumas näinud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Mul on 13a aspergeri sündroomiga poiss, temal avaldus see rohkem alles kooli minnes. Teine poeg on varsti 6a, temal kahtlustati ATH-d , käisime spetsialisti juures ja veebruaris uuringutele- ka hoopis asperger paremate spetsialistide arvates.
Sama olukord oli täna autos- käisime poes, oli pire terve aja, tavaliselt on seal kõrvaloasuvas pitsakohas isa poistega käinud pitsat söömas. Keerasin juba parklast välja, kui nägi pitsakohta ja hakkas kriiskama. Käsksin lõpetada, hakkas sülitama (sest visata ei olnud midagi käepärast), sülitas mulle pähe ja esiklaasile. Pärast kodus käis klõps ja oli jälle täiesti normaalne. Ma olen juba nii immuunne, et silm ka ei pilgu, aga kuhu kooli selline minna saab? Vanem laps on hästi sõbralik ja rõõmsameelne, temal selliseid agressiivseid vihahoogusid ei ole kunagi olnud, ja ka tal on koolis raske käitumises üle lati saada, see on alati rahuldav olnud. Vaimsed võimed on neil mõlemal tugevalt üle keskmise, kuid jah.. oleks teadnud, poleks teind.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Viimasele Käole: kuidas 13-aastasel avaldus ja millal?
Ja mis väiksema käitumises on veel tavapäratut või häirivat lisaks agressivsushoogudele? Kas väiksem on ainult pereringis agressiivne/hüsteeriline või ka mujal?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

mul on 2 diagnoosiga aspit. neil mõlemal on omad veidrused. ühel on ka hüsteeriahood. mõlemad on kartnud väiksena suuri ruuma ja valju heli. mõlemad on valinud ka toitu.samuti on neil oma kiiks riietumisel.
sellele emale, kel laps kooli läheb, soovitan pöörduda õppenõustamiskomisjoni ja hoolikalt kooli valida.mida väiksem kool ja klass , seda parem.
mul juba teismelised, neil on üha vähem hüsteeriahooge. samas pähe pole neist kumbki sülitanud, pigem on vigastanud ennast, mööblit.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt


Postitas:
nyah nyah

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Aspie kyll kohta & seltskonda ei vali, pigem oli kodus vähem jama, tuttav/turvaline keskkond ikkagi. Avalikus kohas ma oma praegu 17-aastasega kõva 10 aastat käisin ain’t äärmisel vajadusel. Nyyd on, õnnex, yle.

Omade seas tulid meeletud vulkaanipursked sellest, et ei võitnud lauamängus või esimesel katsel võililledest pärga kokku ei saanud. Saavutusvajadus on neil suur & kuni see ei rahuldu, jääbki paukuma.

Mul oli muidugi lihtsam, ma olen ise täiskasvanuna diagnoositud asperger & ma olin lapsena ikka hulga hullem kui mu noor aspie (& kooliealise lapsega, kes keeldub igasuguseid rõivaid kandmast põhimõtteliselt, Sa teexid mida? Umbes issanda aastal 1980?).

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Kas põhimõtteliselt on võimalik Aspergerist välja kasvada? Või täiskasvanuna oskab aspi lihtsalt ennast taltsutada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Asperger ei ole ju geenihaigus/pärilik või on? Kuidas ühes peres mitu last sama diagnoosiga?

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

On küll pärilik. Nagu kogenud pedagoogid teavad rääkida- laps on kodu peegel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Asperger ei ole ju geenihaigus/pärilik või on? Kuidas ühes peres mitu last sama diagnoosiga?[/tsitaat]
meil vist minu ja laste isa geenid moodustavad sellise kombinatsiooni. muudmoodi ei oska küll seletada. uue mehe laps on teistsugune juba algusest peale.st täisti normaalselt käitub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Soovitan lugeda:
http://www.facebook.com/note.php?note_id=161534350539556

Üsna hea ülevaae minu avates. Mul endal asprgeri sündoomiga tüdruk. Ehkki tüdrukutega on pisut lihtam kui poistega, on nendega siiski raskem kui tüdrukutega, kellel seda sündroomi ei ole.

Jah, justnimelt suhted on see teema, mis valmistab kõigile aspergeritele raskusi, olgu nad siis poisid või tüdrukud. Eks iga lapsevanem soovib, et ta lpsel oleks häid sõpru, kuid heade suhete hoidmine on aspergeri sündroomiga lapsele sama raske ku tuumafüüsika. Minu tüdruk väga soovib sõpru, kuid nendega suhtid hoida ta ei oska, kuna sündroomist tulenev egotsentrism on lihtsalt nii suur, et eistega arvestamine valmistab väga suuri raskusi. Ning loomulikult on sellist jäika egoisti teistel raske taluda…

Sundmõtted ja sundkäitumine oli meil ka probleemiks. Pidev kontroll, kas uks on lukus, pliit välja lülitatud jne (ja seda nii 7. eluaasta paiku). Ukse ette ehitati ka köögitoolidest barjääre igal õhtul (kuna oli sundmõte, et äkki tulevd vargad) …

Ka paanikahood olid 7-8 astaselt pidevalt, kuumahood ja surmahirm otamatutes olukordades, nt kaubanduskeskutes. Hirm suletud ruumi ees, talumatus valjude helide suhtes jne Pingelistel eluperioodidel räägivad hääled peas …

Mingi vanuseni pidasin seda kõike stressiks, ülekoormuseks, tundliku närvisüsteemi eripäraks, pereprobleemide tagajärjeks jne …

Kui aga 10. eluaastaks läks asi nii kaugele, et viha ja raevuhood kordusid päeva jooksul pea iga poole tunni tagant ning muutusid aina intensiivsemaks ning hakkasid takistama ka kooliskäimist, õppimist jne., siis palus laps juba ise, kas pole miagi, mis saaks teda aidata, kuna ta ei talu ka ise neid raevuhooge enam.

Pöördusime psühhiaatri poole, diagnoos aspergeri sündroom + ATH. Saime kaht tüüpi ravimid – antidepressandid ja Concerta. Nüüdseks on mu tütar neid ravimeid võtnud pisut üle poole aasta ning elu tundub jälle elamisväärne. Raevuhood on kadunud, sundmõtted on kadunud, laps suudab keskenduda, ei loobi vihikuid ja õpikud, ei vastandu pidevalt kõigele jne.

Ainsaks suuremaks probleemiks on jäänudki suhted. Tal on mõned sõbrannad, aga nad on tema jaoks objektid, kes rahuldavad tema vajadusi mitte võrdsed paartnerid … Olen imestanud, kuidas need sõbrad teda taluda suudavad sellisena … Sõbrad on kõik ka väga tagasihoidliku olemisega kõik ning tema siis nö boss… tugevama temperamendiga lastega läheb kohe konflikti.

Erihuviks ongi tal loomad, nendega tegelemise ja neile m6tlemisega ongi ta peamisel hõivatud.

Koolis muidu tavaline laps. Olid käitumisprobleemid siis, kui ravimeid ei võtnud. Nüüd ok. Eelistab väiksemat gruppi, suures grupis muutub närviliseks ning tähelepanu hajub.

On aga jh asju, mis mulle aspergeri tüdrukute juures meeldib. Nad jääks nagu ühest küljest kauemaks ajaks lapseks (ei muutu murdeealisteks beibedeks). Samal ajal teemad, mis neid huvitavad on pigem vanainimeselikud. Seega nagu lapsest vanainimeseks, teismeiga jääb justkui vahele.

Mul on igapäevane kokkupuude ka aspergeri poistega, ka neil on tuntav vahe, kas nad tarvitavad ravimeid või mitte. Kui ravimid võetud, siis ideaalsed lapsed, kui aga õtmata, siis üsna keerulised tegelased 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Lisaks veel eelnevale, et söömisega meil pole erilisi probleeme olnud )toidu valikuga), küll aga toitumisprotsessiga )laps ei näri toitu, vaid üksnes neelab.

Väga probleemne oli ka riietusteema teatud vanuseni. Raske oli teatud last veenda, et ta nõustuks selga panema mitteigapäevaseid riideid nt peoriideid või lihtsalt uusi riideid …

Lisks ravimitele on suureks abiks olnud aga ka järjepidevus. Mitmed sotsiaalsed oskused on saanud pika õppimise teel siiski segeks (nt riiete probleemi enam pole sel määral). On aga ka sotsiaalseid aspekte, mille suhtes olen lootust kaotamas ja lepin lihtsalt, et ta on selline ega muutu teatud osas kunagi …

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Lisaks veel eelnevale, et ehkki söömisega meil pole erilisi probleeme olnud (toidu valikuga), küll aga toitumisprotsessiga-laps ei näri toitu, vaid üksnes neelab.

Väga probleemne oli ka riietusteema teatud vanuseni. Raske oli last veenda, et ta nõustuks selga panema mitteigapäevaseid riideid nt peoriideid või lihtsalt uusi riideid. Ka on ta veendnud, et tema end iial meikima ei hakka )ehkki klassi6ed seda juba teevad), ehteide ta pole n6us kandma jne.

Lisks ravimitele on suureks abiks olnud aga ka järjepidevus. Mitmed sotsiaalsed oskused on saanud pika õppimise teel siiski segeks (nt riiete probleemi enam pole sel määral). On aga ka sotsiaalseid aspekte, mille suhtes olen lootust kaotamas ja lepin lihtsalt, et ta on selline ega muutu teatud osas kunagi …

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
nubel

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Üks väga armas film on\”Mary and Max\”. animatsioon, aga mõeldud ikka täiskasvanutele. Lugu siis sõprusest ja peategelasel on asperger.
sellel haigusel on ju eri vormid. Kerget aspergeri sündroomi ei pruugi tähelegi panna aga ainult mõningate kiiksude järgi ei saa diagnoosi küll panna. Isegi mina paha tujuga pirtsutan kui võiku on valesti tehtud v pannkookide kõrvale piima ei saa. Kunagi oli perekoolis mingi teema ka kiiksudest, siinsete diagnoosiate järgi, oleks kõik seal vastanud, kas haiged v mingi sündroomiga.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Meie pere vanim laps (6 aastane poiss) on ka pere noorematest lastest erinev. Diagnoosi pandud ei ole, aga praktiliselt kôik need eripärad, millest varasemad postitajad on kirjutanud, on suuremal vôi vähemal määral ka meil.
– läheb kergelt endast välja, nutab suure häälega
– sôpru lasteaias on, aga tihti lôpevad mängud sellega, et poiss tahab domineerida ja oma mänguskeemi peale suruda
– kône tuli hilja, siiani probleeme K tähega
– oma noorematesse vendadess väga kiindunud (eriti, kui nad olid imikud)
– Hirmud (mitte suured, aga siiski)- vargad tulevad, kas uks ikka lukus jne
– oma asju hoiab ülemôistuse korralikult, peidab neid
– kaisuloomad voodis väga tähtsad- kui môni öösel ära kaob, siis satub täielikku hüsteeriasse

Vahest täiesti teadlikult ennetame mehega juba tema hüsteeriahooge, nt anname esimese valiku talle. Teised lapsed ônneks nii paindlikud ja selle vastu siiani protestima pole hakanud.

Ma ei tea. Siiani olen pannud selle osaliselt raske sünnituse, osaliselt lapse tähtkuju arvele (laps vähi tähtkujust). Kônega oleme pikalt tegelenud, spetsiaalset diagnoosi meile pandud ei ole.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Meie peres keskmine laps – kohe 7 aastaseks saav tüdruk on ka nö. erinev. Üsna palju on aspergerlikke jooni, mida ta vanemal õel või väikevennal pole. Temal eripäraks olnud sellised asjad:
– suhtleb vähe ja meeleldi teemadel, mis talle omale huvi pakuvad. Seda just täiskasvanutega, k.a. minu ja isaga. Küsimustega tema käest infot üldse kätte ei saa, sest ta vastab ikka et ei tea, ei mäleta vms. Samas on perioode, kui suhtleb avalalt ja on isegi suht lobamokk.
Teiste laste seltskonda armastab, on aktiivne, sõbrad on. Samas ei ole ma veel päris kindel, kas ta sellist suuremate laste vahelist tõelise sõbra suhet ka oskaks hoida, sest ta on väga kinnine ja ennast ei ava.Ta näiteks ei oska lohutada või kaasa tunda lähedasele. Samas on kõva kallistaja ning üldjuhul rõõmsameelne ja lõbus.
– riietumisprobleemid juba aastaid. Alguses oli aluspükstega meil draamad, siis praagiti sukapüksid välja. Uusi riideid võtab väga kehvalt omaks ja armastab oma vanu sissekantuid. Kui aastaaegade vahetumine on, siis on meil probleeme nö ilmale vastavale riietusele üle minekuga (näiteks keeldus pühade ajal 4 päeva välja minemast, kui sai uued suusapüksid).Pika peale võtab ta riided omaks ja siis pole enam üldse teema nende selga panemisega. Samas näiteks sukki ta vist küll kunagi jalga ei pane… Oleme asendanud need retuusidega.
– sööb äärmiselt väheseid oma lemmikasju. On tundlik võõra toidu välimuse ja lõhna suhtes. Näiteks mingil hetkel keeldus MC Donaldsisse tulemast ja keeldub söömast-joomasst kõike, mis sealt ostetud (kaasa arvatud pudelivett).
– võib teda ärritava asja pärast suure häälega nutma hakata (n. kui sundida selga panema riideid, mida ta ei salli vms) ning erlalduda omaette pikaks ajaks mossitama (n veeta 7 tundi peadpidi padja all, sest peab jalga panema retuusid, mida ei armasta). Närvikava on nõrgem, kui temaealistel.
– Kodus on tihti väga kange, trotslik ja vastandub perele (nö opositsioonis). Samas lasteaias on maailma lepilikum ja ontlikum laps.
– erihuvi tal minu arvates pole. Talle küll väga meeldivad loomad ja suvel püüab putukaid ja sitikaid. Aga see pole selline tema igat päeva sisustav teema.
– vihkab küünte lõikamist ja püüab ära nihverdada juuste kammimisest ning hambapesust. Vanasti oli suur probleem peapesu, aga praegu oleme sellest üle saanud, ta peseb suisa ise üksi oma pead. Ka veekartusest sai üle, oskab ujuda.
– tal tekivad väga kergelt tikid – on köhatanud ilma põhjuseta kuude kaupa, siis oli nina nuhatamise periood, nüüd raputab pead, nagu tahaks tukka silmadelt lükata. Õnneks on tikid viimasel ajal hakanud ära kaduma.
Olen alustanud lastepsühhiaatri juures asja selgitamisega, kuna ta läheb sügisel kooli ja väheke hirme on selle pärast. See on meil alles pooleli. Ees on EEG (ma ei teagi miks) ja psühholoogikülastus. Iseenesest meie igapäevast elu ja ka last ennast tema eripärast ju väga ei sega (samas on varem olnud perioode, kus probleemid olid tugevad ja kodune elu oli sellest tulenevalt ingeline), seni kui me nendega arvestame ja oleme temaga sõbralikud, kannatlikud ja arvestavad. Me oleme sellest aru saanud, et teda ei tohi jõuliselt sundida ning oma käskude-keeldude ja ootsustega nö üle valada. Kui temaga sõbralik ja rahulik olla, mitte tagant kiirustada, siis saame ilma pahandusteta ja hea tujuga kõigega hakkama.
Me oleme sügisest saadik proovinud ka homöopaatiat. Ning tõesti aitab (ma ise ka ei suuda tegelikult uskuda, sest ma olen vägagi skeptiline selliste asjade suhtes). On saanud temale sobilikke terasid ning nendega on kohe väga märgatavalt lapse käitumine muutunud – kui enne oli trotslik ja kinnine, igast asjast võis kisa taevani tulla, siis peale terasid toimub märgatav muutus. Ta on läinud avatumaks, sõbralikumaks, leebemaks ning need igapäeva elu ahistavad probleemid ei häirigi enam. Ta on tavaline tubli ja hakkaja koolieelik, kes lihtsalt pole nii avatud loomuga. Oleme proovinud nüüdseks 3 erinevat sorti terasid, neist kahe puhul oli positiivne muudatus väga kiire ja tuntav, ühed terad aga ei mõjunud ja sealt oli tagasikäik kohe tuntav.

Please wait...


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meie peres keskmine laps – kohe 7 aastaseks saav tüdruk on ka nö. erinev. Üsna palju on aspergerlikke jooni, mida ta vanemal õel või väikevennal pole. Temal eripäraks olnud sellised asjad:
– suhtleb vähe ja meeleldi teemadel, mis talle omale huvi pakuvad. Seda just täiskasvanutega, k.a. minu ja isaga. Küsimustega tema käest infot üldse kätte ei saa, sest ta vastab ikka et ei tea, ei mäleta vms. Samas on perioode, kui suhtleb avalalt ja on isegi suht lobamokk.
Teiste laste seltskonda armastab, on aktiivne, sõbrad on. Samas ei ole ma veel päris kindel, kas ta sellist suuremate laste vahelist tõelise sõbra suhet ka oskaks hoida, sest ta on väga kinnine ja ennast ei ava.Ta näiteks ei oska lohutada või kaasa tunda lähedasele. Samas on kõva kallistaja ning üldjuhul rõõmsameelne ja lõbus.
– riietumisprobleemid juba aastaid. Alguses oli aluspükstega meil draamad, siis praagiti sukapüksid välja. Uusi riideid võtab väga kehvalt omaks ja armastab oma vanu sissekantuid. Kui aastaaegade vahetumine on, siis on meil probleeme nö ilmale vastavale riietusele üle minekuga (näiteks keeldus pühade ajal 4 päeva välja minemast, kui sai uued suusapüksid).Pika peale võtab ta riided omaks ja siis pole enam üldse teema nende selga panemisega. Samas näiteks sukki ta vist küll kunagi jalga ei pane… Oleme asendanud need retuusidega.
– sööb äärmiselt väheseid oma lemmikasju. On tundlik võõra toidu välimuse ja lõhna suhtes. Näiteks mingil hetkel keeldus MC Donaldsisse tulemast ja keeldub söömast-joomasst kõike, mis sealt ostetud (kaasa arvatud pudelivett).
– võib teda ärritava asja pärast suure häälega nutma hakata (n. kui sundida selga panema riideid, mida ta ei salli vms) ning erlalduda omaette pikaks ajaks mossitama (n veeta 7 tundi peadpidi padja all, sest peab jalga panema retuusid, mida ei armasta). Närvikava on nõrgem, kui temaealistel.
– Kodus on tihti väga kange, trotslik ja vastandub perele (nö opositsioonis). Samas lasteaias on maailma lepilikum ja ontlikum laps.
– erihuvi tal minu arvates pole. Talle küll väga meeldivad loomad ja suvel püüab putukaid ja sitikaid. Aga see pole selline tema igat päeva sisustav teema.
– vihkab küünte lõikamist ja püüab ära nihverdada juuste kammimisest ning hambapesust. Vanasti oli suur probleem peapesu, aga praegu oleme sellest üle saanud, ta peseb suisa ise üksi oma pead. Ka veekartusest sai üle, oskab ujuda.
– tal tekivad väga kergelt tikid – on köhatanud ilma põhjuseta kuude kaupa, siis oli nina nuhatamise periood, nüüd raputab pead, nagu tahaks tukka silmadelt lükata. Õnneks on tikid viimasel ajal hakanud ära kaduma.
Olen alustanud lastepsühhiaatri juures asja selgitamisega, kuna ta läheb sügisel kooli ja väheke hirme on selle pärast. See on meil alles pooleli. Ees on EEG (ma ei teagi miks) ja psühholoogikülastus. Iseenesest meie igapäevast elu ja ka last ennast tema eripärast ju väga ei sega (samas on varem olnud perioode, kus probleemid olid tugevad ja kodune elu oli sellest tulenevalt ingeline), seni kui me nendega arvestame ja oleme temaga sõbralikud, kannatlikud ja arvestavad. Me oleme sellest aru saanud, et teda ei tohi jõuliselt sundida ning oma käskude-keeldude ja ootsustega nö üle valada. Kui temaga sõbralik ja rahulik olla, mitte tagant kiirustada, siis saame ilma pahandusteta ja hea tujuga kõigega hakkama.
Me oleme sügisest saadik proovinud ka homöopaatiat. Ning tõesti aitab (ma ise ka ei suuda tegelikult uskuda, sest ma olen vägagi skeptiline selliste asjade suhtes). On saanud temale sobilikke terasid ning nendega on kohe väga märgatavalt lapse käitumine muutunud – kui enne oli trotslik ja kinnine, igast asjast võis kisa taevani tulla, siis peale terasid toimub märgatav muutus. Ta on läinud avatumaks, sõbralikumaks, leebemaks ning need igapäeva elu ahistavad probleemid ei häirigi enam. Ta on tavaline tubli ja hakkaja koolieelik, kes lihtsalt pole nii avatud loomuga. Oleme proovinud nüüdseks 3 erinevat sorti terasid, neist kahe puhul oli positiivne muudatus väga kiire ja tuntav, ühed terad aga ei mõjunud ja sealt oli tagasikäik kohe tuntav.

[/tsitaat]
Jah, k6ikysna tuttav ja sarnane minu tytrele. Eriti see osa, mis puudutab juuste kammimist, kyynte l6ikamist ja riietust. Kui mu tytar 7 oli, ei osanu aimatagi, et tal aspergeri syndroom v6iks olla ö kolis viieline, s6brad olemas (ehkki suhtlemine alati ei sujunud k6ig paremini). Mida aga aeg edasi, seda rohkem tekkis sundm6tteid ja sundkäitumist ning endastväljaminemisi ja raevuhooge … Kusjuurs laps on nutnud vist yksnes m-ned krrad elusˇ(kui nyyd väljaarvata beebiiga)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt


Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

(teemaalgataja) Me saime ka nüüd maha rahunetud. Aga jah, on mõningaid jooni, aga ilmselt siiski oli tegemist seekord mingite asjaolude kokkusattumisega ja sealttuleneva äärmiselt suure pingega. Kuskilt pidi see ventiil siis järele andma. Eks näis, kuidas edaspidi sujub. Tavapärasest nõrgema närvikavaga laps, eks sellega tuleb siis arvestada. Eks ta kipub ikka domineerima mängudes ja oma tahet peale suruma, aga samas teinekord mängib päris kenasti.
Nii kui närviline periood möödumas, nii kaovad ka sundtegevused ja -mõtted päris jõudsalt. Olen tähele pannud, et ka meie peame oma tegevustes ja otsustes äärmiselt järjekindlad olema, siis oskab ka laps oodata, kuidas ta peaks mingites olukordades käituma. Nii, kui meie hakkame kahtlema, siis muutub ka tema otsekohe kõhklevaks või manipuleerivaks.
Riideprobleemi meil ei ole, pesemisega ka enam mitte, küüsi lõikame, aga talle eriti ei meeldi, hambapesuga probleemi ei ole. Sööb kenasti, ei vali, kui kõht tühi, siis pistab kõike isuga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt


Postitas:
signe23

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Ka minul 8-aastane poeg sama diagnoosiga ja see on raske ka mina ei osanud lapsega midagi peale hakkata kui hoog peale tuli see jutt mis ma temaga siis räägin on nagu seinaga rääkimine ta nagu ei kuuleks siis üldse mis ümberringi toimub.Nüüd olen hakkanud taipama , et kui hoog tuleb siis ma ei räägi ega puutu teda üldse lasen tal ära karjuda jonnida ja siis kui on maha rahunenud siis räägin ja sellest on kasu ta kuulab ja saab aru.

Please wait...


Postitas:
dinx poegadega

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Lugesin teema läbi ja tekkis hulgaliselt küsimusi. Poisil (7a) on ka palju jooni, mis kattuvad ja temaga hakkama saamise keeruliseks muudavad. Tahakski lisaks kirjeldustele kuulda ka kogemusi/soovitusi, kuidas toime tulla.

Tahaks osata teda mõista. Kõik artiklid ja info internetis keskendub Aspergeri kirjeldamisele, aga kus oleks infot selle kohta kuidas nendega peaks käituma või mida üks või teine käitumisviis kaasa toob. Kas \”kiiksude\” aksepteerimine rahustab last või hoopis süvendab neid \”kiikse\”? Kas nö jõuga asjade lahendamine toob alati veel suuremad probleemid või pigem leppimise lapse poolt, et nii on ja kõik?

Ise olen \”kiiksud\”, mis vähegi välja kannatatavad jätnud tähelepanuta. Kuid on asju, mille puhul puudub toimiv lahendus. Nt: laps on tohutult valutundlik (väike pind vallandab sellise hüsteeria), kuid on olukordi, kus peab hakkama saama (nt haava puhastamine, hambaarst vms), aga need on üsna haruldlased olukorrad ning seda suurem on hüsteeria nendega. Mis oleks lahendus? Kas hambaarst, kes on konkreetne ja range, teeb töö ära vaatamata röökivale lapsele (samas töö kvaliteet kannatab, sest laps ei hoia piisavalt suud lahti jne) või arst, kes on ninnu-nännu, aga tegelikult ei saa üldse tööd tehtud või äkki peale 20ndat korda saaks tehtud?

… ja selliseid dilemmasid on minu jaoks nii palju ja justkui tuleb juurde. Kogu trall riiete ja igapäeva rutiiniga on pidevalt nagu köiel käimine. No ei jõua kõiki \”olulisi\” asju meeles pidada (mis järjekorras asjad sahtlis peavad olema või milline paar sokke kindlasti ei sobi või kuidas telefon koolikotti käib jne jne)

Kõrval kasvamas ka teine laps, kellega pole elus selliseid probleeme olnud.

Please wait...


Postitas:
dinx poegadega

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Lugesin teema läbi ja tekkis hulgaliselt küsimusi. Poisil (7a) on ka palju jooni, mis kattuvad ja temaga hakkama saamise keeruliseks muudavad. Tahakski lisaks kirjeldustele kuulda ka kogemusi/soovitusi, kuidas toime tulla.

Tahaks osata teda mõista. Kõik artiklid ja info internetis keskendub Aspergeri kirjeldamisele, aga kus oleks infot selle kohta kuidas nendega peaks käituma või mida üks või teine käitumisviis kaasa toob. Kas \”kiiksude\” aksepteerimine rahustab last või hoopis süvendab neid \”kiikse\”? Kas nö jõuga asjade lahendamine toob alati veel suuremad probleemid või pigem leppimise lapse poolt, et nii on ja kõik?

Ise olen \”kiiksud\”, mis vähegi välja kannatatavad jätnud tähelepanuta. Kuid on asju, mille puhul puudub toimiv lahendus. Nt: laps on tohutult valutundlik (väike pind vallandab sellise hüsteeria), kuid on olukordi, kus peab hakkama saama (nt haava puhastamine, hambaarst vms), aga need on üsna haruldlased olukorrad ning seda suurem on hüsteeria nendega. Mis oleks lahendus? Kas hambaarst, kes on konkreetne ja range, teeb töö ära vaatamata röökivale lapsele (samas töö kvaliteet kannatab, sest laps ei hoia piisavalt suud lahti jne) või arst, kes on ninnu-nännu, aga tegelikult ei saa üldse tööd tehtud või äkki peale 20ndat korda saaks tehtud?

… ja selliseid dilemmasid on minu jaoks nii palju ja justkui tuleb juurde. Kogu trall riiete ja igapäeva rutiiniga on pidevalt nagu köiel käimine. No ei jõua kõiki \”olulisi\” asju meeles pidada (mis järjekorras asjad sahtlis peavad olema või milline paar sokke kindlasti ei sobi või kuidas telefon koolikotti käib jne jne)

Kõrval kasvamas ka teine laps, kellega pole elus selliseid probleeme olnud.

Please wait...


Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 80 )


Esileht Koolilaps Aspergeri sündroomiga laps

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.