Esileht Koolilaps Aspergeri sündroomiga laps

Näitan 20 postitust - vahemik 61 kuni 80 (kokku 80 )

Teema: Aspergeri sündroomiga laps

Postitas:
signe23

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Meil ka raskusi riide panemisel panen õhtul kooliriided tooli peale järjekorras mis ta selga peab panema trussikud kõige peale siis alussärk, sukapüksid ,püksid,pluus .Muidu me hilineks kooli koguaeg.Kui on koolilaps siis on hea kui on rutiin lapse tegevustes kõik igapäev samal ajal,kuid asju ei tohi lapselliigapalju olla .Meil on igapäev samal ajal õppimine ,aeg mis kell peab koju õuest tulema kuigi neil lastel kaob ajataju siis helistan ise koguaeg ja kindel magamamineku aeg , sest nad ise võiks lõpmatuseni üleval olla kuigi nad on väsinud.Iga väiksemgi muutus tema päeva plaanis toob lapses jälle negatiivset esile eriti raske on just suvel sellest kinni pidada.Loodan,et väiksema pojaga sellist jama ei tule .Kuid soovin kindlat meelt ja jõudu vastpidada kuigi see on raske.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Meie laps on 11a ja suuremad mured oleks nagu möödunud. Küsimustele saab üsna adekvaatseid vastuseid, ta suudab sündmusi õiges kronoloogilises järjestuses kirjeldada, pidulikud riided pole enam vastikud, õpimotivatsioon koolis on täiesti olemas, ta on nõus uusi maitseid vähemalt proovima jne. Üldse on laps kuidagi eriliselt koostöövalmis (k.a hambaarsti juures) ja on kohe näha ja tunda, kuidas ta teeb pingutusi, et õppida oma hirmude ja kiiksudega toime tulema.
Kõige hullem oligi vist 6-8a vanuselelt.
Mulle tundub, et lapsed (nii Aspergerid kui mitteaspergerid) reageerivad väga tundlikult lastevanemate kahtlustele ja dilemmadele. Ja neid tänapäeval jagub. See muudab ka lapsi ebakindlaks, neurootiliseks, nõudlikuks, enesekeskseks. Minu soovitus on püüda kooselu reeglid ja põhimõtted läbi mõelda ja võimalikult selgeid signaale edastada.
Filosoofilises plaanis tundsin suurt äratundmist lugedes Jesper Juuli raamatuid (soovitan) ja tehnilistes küsimustes olen palju abi saanud \”Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata nii, et nad räägiksid\”
Kindlasti tuleb palju improviseerida, aga meie lapse puhul on aidanud peamiselt see, et oleme ärgitanud teda koos meiega otsima LAHENDUSI. Igal keerulisel olukorral on mitmeid lahendusi (mõned halvemad ja mõned paremad, mõned kohe väga head), oluline on genereerida neid võimalikult palju, et siis saaks valida hetkel sobivama.
Kui last ärgitada lahendusi genereerima, neist valikuid tegema, sealjuures nii teiste kui enda heaolu arvetama…suudab ta tõenäolisemalt ennast häälestada, hirmudest ja vastumeelsusest üle olema.
Pinnu võib ju jätta sõrme, las mädaneb ise välja, kuigi see on pikk ja valus protsess, aga hambad tuleb ära parandada – see pole üldse vaidlemise koht. Siin peab ainult koos nuputama, kuidas sellest hirmust võitu saada? Kas ema (või hoopis vanaisa) hoiab kõik see aeg käest kinni. Või oleks see lahendus, et arst räägib ja näitab enne väga täpselt ära, mida ja millega ta suus toimetab. Või saab laps jälgida mõne lähedase hambaravi, olla kellegi tugiisik ja toetaja. jne.
Las laps pakub ise lahendusi, mis talle selle olukorra talumiseks abiks oleks.
Usku asjade laabumisse ja jõudu!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Hea vastus viimane!
Ma vaatan kah, et koos lahenduste leidmine toimib hästi. Seda muidugi siis, kui olukord rahulik. Samas – järgmisel korral, kui analoogne situatsioon, siis mõlemad pooled jälle targemad.
Selline olukord kasvatab ennastki väga palju. Ainus suur mure on see, et laps ei kaotaks sõpru ja suudaks õppida, et mis on need nipid, mis on sõprade hoidmisel vajalikud ja neid ka praktiseerida. 6-aastaselt on muidugi veel seda palju nõuda, aga aeg vast töötab siin lapse kasuks.
Jõudu ja arukaid otsuseid kõigile – ega igaühele ikka selliseid lapsi ei anta. Ikka ainult neile, kes sellega ka hakkama saavad :).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Meie aspergeril lõppes edutu hambaravi lõpuks raviga narkoosis. Kuna ta keeldus hammaste pesust, siis olid piimahambad päris hullus olukorras. Teismeea lõpus tundus, et hügieenitõrksusest on üle saadud. Käiakse du¨i all, pestakse pead ja hambaid. Vahel läheb isegi liiale selle küürimisega.
Kõige raskem oli koolis algklassides. Ausõna – iga päev oli vähemalt üks märkus! Kõige paremini aitas ka meil psühhoteraapia. Kahjuks teismeikka jõudes keeldus poeg igasugusest koostööst meditsiiniasutustega. Alles täiskasvanuna on aru saanud, et psühhoteraapiast võib kasu olla, ning loodetavasti praegune arst sobib talle.
Väga hull probleem oli söögi valimisega. Õnneks kasvas ta sellest teismeea lõpus välja, kuigi mõningad kiiksud on jäänud. Mida ma praegu teisiti teeksin? Ei üritaks menüüd vägisi muuta. Peaasi et laps sööb. Pakuks küll aeg-ajalt midagi uut, aga vanad tuttavad olgu ka alati võtta. Oi, kui palju toitu on aastate jooksul prügikasti lennanud…
Riietest. Iga uus riideese või jalats oli vaenlane. Või siis pidi uus olema täpselt samasugune nagu vana. Mõned jalanõud olen lihtsalt ära visanud, siis ei jäänud muud üle, kui uued jalga panna. Nüüd on lood paremad, aga teatud pretensioonikus on jäänud. Alati läheb raskelt aastaaegade vaheldumisega seotud riiete ja jalatsite vahetus.
Öö Ja päev kipuvad endiselt sassi minema. Suvepuhkuse ajal ikka kapitaalselt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Muidugi peaks hoiduma vägisi, jõuga mõjutamisest. Oluline on, et laps (inimene) saaks üles ehitada oma väärikuse, see on eelduseks, et ta õpiks oma tegevusi ise planeerima, ennast ise häälestama, emotsioone mõistma, ümberlülitusi tegema.
Mina usun, et normintellekiga laps on võimeline õppima ennast maha rahustama ja ebameeldivates, hirmutavates olukordades rahuldavalt toimima.

Näen oma teise (tavalise) lapse sõprade, jt hulgas ekstra enesekeskseid lapsi, kes tegelikult käituvad väga sarnaselt meie Aspergerile. Neil on olulised söömishäired (väga piiratud menüü ja regiidsus), magamisrituaalidega seotus kiiksud, nad ei taju ja ei oska arvestada veel 10a vanuselt teiste inimeste vajadusi, õigusi, nad ei taju huumorit jne. See paneb mind mõtlema, kas need kümned diagnoositud või kahtlusega Aspegerid, kes siingi foorumis on kodus Aspergerid ja lasteaias mitte, pole mitte keskkonna ja vanemate suhtlemise, suhtumiste kasvandikud. K.a minu enda esiklaps, kellega olen 11a jooksul igasuguseid heitlikke perioode läbi elanud…diagnoose osinud ja suhtlemis, mõjutusviise katsetanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Muidugi peaks hoiduma vägisi, jõuga mõjutamisest. Oluline on, et laps (inimene) saaks üles ehitada oma väärikuse, see on eelduseks, et ta õpiks oma tegevusi ise planeerima, ennast ise häälestama, emotsioone mõistma, ümberlülitusi tegema.
Mina usun, et normintellekiga laps on võimeline õppima ennast maha rahustama ja ebameeldivates, hirmutavates olukordades rahuldavalt toimima.

Näen oma teise (tavalise) lapse sõprade, jt hulgas ekstra enesekeskseid lapsi, kes tegelikult käituvad väga sarnaselt meie Aspergerile. Neil on olulised söömishäired (väga piiratud menüü ja regiidsus), magamisrituaalidega seotus kiiksud, nad ei taju ja ei oska arvestada veel 10a vanuselt teiste inimeste vajadusi, õigusi, nad ei taju huumorit jne. See paneb mind mõtlema, kas need kümned diagnoositud või kahtlusega Aspegerid, kes siingi foorumis on kodus Aspergerid ja lasteaias mitte, pole mitte keskkonna ja vanemate suhtlemise, suhtumiste kasvandikud. K.a minu enda esiklaps, kellega olen 11a jooksul igasuguseid heitlikke perioode läbi elanud…diagnoose osinud ja suhtlemis, mõjutusviise katsetanud.
[/tsitaat]
No minu aspergeri syndroomiga laps on seda kyll nii kodus kui ka koolis. Lisaks ise koolis töötades ja paljude lastega pidevalt koosolles, on aspergeri syndroomiga laps siski äratuntav, kuna ta erineb teistest siiski piisavalt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]dinx poegadega kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lugesin teema läbi ja tekkis hulgaliselt küsimusi. Poisil (7a) on ka palju jooni, mis kattuvad ja temaga hakkama saamise keeruliseks muudavad. Tahakski lisaks kirjeldustele kuulda ka kogemusi/soovitusi, kuidas toime tulla.

Tahaks osata teda mõista. Kõik artiklid ja info internetis keskendub Aspergeri kirjeldamisele, aga kus oleks infot selle kohta kuidas nendega peaks käituma või mida üks või teine käitumisviis kaasa toob. Kas \”kiiksude\” aksepteerimine rahustab last või hoopis süvendab neid \”kiikse\”? Kas nö jõuga asjade lahendamine toob alati veel suuremad probleemid või pigem leppimise lapse poolt, et nii on ja kõik?

Ise olen \”kiiksud\”, mis vähegi välja kannatatavad jätnud tähelepanuta. Kuid on asju, mille puhul puudub toimiv lahendus. Nt: laps on tohutult valutundlik (väike pind vallandab sellise hüsteeria), kuid on olukordi, kus peab hakkama saama (nt haava puhastamine, hambaarst vms), aga need on üsna haruldlased olukorrad ning seda suurem on hüsteeria nendega. Mis oleks lahendus? Kas hambaarst, kes on konkreetne ja range, teeb töö ära vaatamata röökivale lapsele (samas töö kvaliteet kannatab, sest laps ei hoia piisavalt suud lahti jne) või arst, kes on ninnu-nännu, aga tegelikult ei saa üldse tööd tehtud või äkki peale 20ndat korda saaks tehtud?

… ja selliseid dilemmasid on minu jaoks nii palju ja justkui tuleb juurde. Kogu trall riiete ja igapäeva rutiiniga on pidevalt nagu köiel käimine. No ei jõua kõiki \”olulisi\” asju meeles pidada (mis järjekorras asjad sahtlis peavad olema või milline paar sokke kindlasti ei sobi või kuidas telefon koolikotti käib jne jne)

Kõrval kasvamas ka teine laps, kellega pole elus selliseid probleeme olnud.[/tsitaat]
http://www.facebook.com/note.php?note_id=161534350539556

Minu arvates see artikkel sisaldab ka siiski mõningaid nõuandeid.

Lisaks soovitan vaadata youtubist videosid aspergeri sündroomiga inimestest. Kuidas nad ise enda tundemaailma ja käitumist kirjeldavad, mida keskonnalt otavad jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Meie asperger on ühtmoodi probleemne olnud igal pool. Nüüd täiskasvanuna suudab ennast lühiajaliselt kontrollida, st on lihtsalt vait võõramas seltskonnas. Ja sugulastele üritab ka meele järele olla. Kodus muidugi tuleb kõik see vaev ja ängistus vabalt välja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma loen seda teemat ja ei saa aru, kuidas laps käitub väljaspool kodu täiesti tavalise ja rõõmsameelse lapsena, kuid kodus on pöörane ning see viitab apergeri sündroomile. Et siis astub koduuksest välja ja jätab sündroomi nurka ootama? Astub välja, sotsialiseerub hästi, laulab, tantsib, omab palju sõpru eakaaslaste ja täiskasvanute seas, käib trennis, käitub hästi, on ilma tugiisikuta tavalasteaias, suudab mängida rollimänge ja muid mänge… Aspergeri sündroom… Äkki te keskenduksite vahepeale mehega enesekehtestamisele ja mõtleksite vähem aspergeri sündroomile? On tunne, et tänapäeval tahetakse igale jonnivale lapsele diagnoos panna, sest siis on vähemasti talle õigustus olemas, miks ta võib karjuda. No mis sundkäitumine see võileib on? Mismoodi ta seda siis tahab? Kõigepealt või, siis sai, siis tomat, siis vorst? Miks laps ei või otsustada, mismoodi ta enda võileiba soovib? Et kui ta tahab ise otsustada, mis järjekorras võikumaterjal laotakse, siis on kohe sündroom? Uskumatu… Miks lapsel ei või väljaspool kodu oma mänguasjad kaasas olla? Peaaegu kõik lapsed vajavad seda turvalist kanni lasteaeda või haiglasse või kuhu iganes kaasa.
Ma ei saa aru, miks iga vähegi isepäine tegelane peab saama diagnoositud. Moevärk? Vabandus jonnile? [/tsitaat]

Natukene hinge läks see kommentaar.
Küll aspide vanematel oleks hea meel, kui psühholoog ütleks: \”teie laps on lihtsalt isepäine\”. Aga, et sina rahuneksid siis seda häiret ei diagnoosita 1 tunnise vaatluse põhjal vaid arvesse võetakse kõik veidrused alates sünnist.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Tore, et teema päevakorras püsib ja mõtteainet tekitab. Kindlasti pole vaja eeldada, et keskmine inimene, iga pedagoog või ühiskond praeguses ajahetkes probleemile kaasa elaks ja toetaks. Oluline on esmajoones, et lapsed ja pered abi saaks, olgu selleks siis kasvõi perekooli foorum.
Alljärgnevalt mõned märksõnad Aspergeri sündroomist neile, kellele sellest abi võiks olla:
# suhte- ja kommunikatsiooniprobleemid
# püsimine liialt omas maailmas ja stereotüüpides
# vastumeelsus muutuste suhtes
# rituaalide esinemine
# hea mälu ja põhjalikud teadmised teatud teemadel
# ei taju situatsiooni tervikuna, juhindudes näiteks ebaolulisest
# ei pööra uutele asjadele tähelepanu
# võivad tunduda kohmakatena
# ülitundlikud erinevate helide suhtes
# suhtlemise osas äärmuslik enesekesksus, nõrk empaatiavõime ja võimetus näha asju-olukordasid läbi teise inimese silmade
# võib tunduda vanainimeselik ja varaküps, käitumine võib olla emotsionaalselt ja sotsiaalselt ebasobiv, näiteks ei oska hinnata, mida millal öelda ja kas see võib olla solvav
# ei teeskle ja kuna on tugeva õiglustundega, siis ka ei valeta ilmselt, rollide esitamist võib omandada teiste jäljendamise teel.
# üks-ühele suhtes võimetus vahetult ja loomulikult vestluspartneriga suhelda
# tajud võivad erineda tavapärasest
# pedantsus ja kinnisideed toitumises ja käitumises
# võivad esineda erihuvid ja rutiinides kinniolemine, ka sundkäitumine
# suhtlemisraskustest pilkkontakti puudumine, kohmakas kehakeel, miimikavaesus ja halb distantsitunne
# pingeseisundis nt tikid või stereotüüpsed liigutused
# võib tekkida tõrjutusest depressiivne seisund
# sotsiaalsete oskuste kasinus tekitab raskusi igapäevaelus- toitumine, uni , hügieen, toimetulek koolis
# suhtlusprotsessi vältel võib olla raskusi vestluse sisu taipamisel ja analüüsimisel, kindlasti juhul, kui tegemist on mitmemõtteliste sõnade ja sotsiaalse kontekstiga.
# kipub rääkima liiga valjult või vaikselt
# on sünnipärane ja üksikud sümptomid on märgatavad esimestel eluaastatel
# sündroomi eiramine (diagnoosimata jätmine, mitte teadvustamine) tekitab raskusi nii talle endale kui ka lähedastele

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Sellise loetelu levitamise ja selektiivse uurimisega võid teha kasu asemel hoopis kahju. Sama hästi võiks iga inimene võtta endale lektüüriks RHK-10 (rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsiooni) ja asuda endale diagnoosi otsima.
Olles veel ise tundeng oleksin endale vabalt mitmeid isiksuse häireid külge mõtelnud. Teadmata midagi sellest, kui mitmed sümptomid korraga, kui kaua, millise aja jooksul, millised on diagnoosi välistavad asjaolud jne.

Lapsevanemad, kellel on lapsega probleeme, on väga vastuvõtlikud sellisele informatsioonile ja võivad selektiivselt sellest loetelust välja noppida mõned \”õiged\” märksõnad ja tulemuseks on \”sündroomiga laps\”, kellega suheldakse ja kelle kiiksudele reageeritakse nii, et laps saab KINDLALT aru, et temaga on midagi väga halvasti, ta on haige, ebanormaalne – ja nii täitubki ennustus.
Palju olulisem diagnoosist (mis pervasiivse arenguhäirega lastel on nagunii laialivalguv ja tihti ebaselge) on välja mõelda ja soovitada, KUIDAS mingite käitumuslike probleemide korral reageerida, kuidas igapäevaselt toimida nii, et oleks tagatud järjekindel kohanemine ja areng.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Tudengile:
Eirasin kaua, kuna ei teadnud sellest sündroomist midagi.
Probleeme on olnud tohutult, ei jaksa enam siin üles lugema hakata. Kuidagi pingutame tavakooli lõpu poole, aga igal vanemal tõuseksid juuksed peas püsti, kui hakkaksin oma katsumusi kirjeldama.
Nüüd, juba täiskasvanud järeltulijaga koos elades soovin ühelt poolt tema kodust lahkumist, sest elu temaga koos ON igapäevane, lõputu põrgu. Kusjuures kannatavad tema iseärasuste all kõik teised pereliikmed. Mõned märksõnad: ebaharilik unere¸iim, iseäralikud nõudmised toitumise, ruumi, helide osas, äärmuslik empaatiavõimetus, probleemid olulise ja ebaolulise eristamisel, prioriteetide seadmise võimetus.
Teiselt poolt olen väga mures, sest ta tõenäoliselt ei saa oma eluga iseseisvalt hakkama. Aspergeri sündroomiga isikutele sobivaid tugisüsteeme (ilmselt nagu paljudele teistelegi erivajadustega inimestelegi) Eestis paraku napib.
Aspergeri puhul ilmselt tüüpiline \”kasvab välja\” soovitus ei tööta. Ja, oi kui palju olen ma kannatanud seetõttu, et mu laps on \”kasvatamatu\”, et ma ei tegele temaga piisavalt jne. Igaüks, sealhulgas ka sugulased, on arvanud, et neil on õigus näpuga näidata ja ette heita. Ei, see pole olnud mu unelmate elu. Just seetõttu, et Eestis teatakse diagnoositavatest omapäradest liiga vähe, mitte liiga palju! Sinul, kui tudengil, ilmselt seda probleemi pole, aga PALUN ära laienda oma eelistatud seisundit kogu ühiskonnale.
Tervitades,
Ema,
kapitaalselt läbipõlenud

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Tudengile:
http://www.ohtuleht.ee/471258
copyn artiklist, mis põhineb Autismiühingu pressiteatel:
Autism on kompleksne neurobioloogiline arenguhäire, mis mõjutab ning avaldub iseärasustena kommunikatsioonis, käitumises ja sotsiaalses suhtlemises. Autismi alla kannatab ligikaudu üks laps 110st ning poisse enam kui tüdrukuid.

Kindlasti on Sinu soovitused KUIDAS reageerida teretulnud ja võin ka lisaks väita, et need lapsed, saavad niigi tavakoolis õppides KINDLALT aru, et temaga on midagi halvasti- see suhtumine tuleneb ümbritsevatelt ja senini, kui meie ise, aspergerite vanemad, probleemi päevakorrale ei too, iseenesest midagi ei muutu.

Seda, et polkovniku lese haigusena Aspergeri sündroom käiku läheks, ma ei usu, eesmärgiks on ikkagi see, et me need lapsed, kellel on tõsised probleemid, õigeaegselt üles leitaks, seega varajane märkamine ja sekkumine lootuses, et pered läbi ei põleks, lapsed saaks omandada võimetekohase hariduse, et nad tulevikus ei jääks meie kõigi sh ka Sinu sotsmaksu panusest sõltuma, seega täiendavaks kuluks sotsiaalhoolekandesüsteemile jne.

Kindlalt väidan, et Aspergeri sündroom on äratuntav, reageerimine ON vajalik probleemide olemasolu korral ning arstiabi (ka teised spetsialistid) ja rehabilitatsioon muutuvad kättesaadavaks alles pärast diagnoosimist, selleks on vaja aga siseneda süsteemi.

Võimaliku toimetuleku näitena, tooksin välismaise kirjanduse põhjal esile kasvõi fakti, et aspergerite kontsentratsioon on suurim Silicon Valleys, töötavad nad seal mõistagi IT sektoris, seega ei otsi me põnevaid isiksuse häireid, vaid lastevanematena pigem, meeleheitlikku väljapääsu, oma eripäraga laste hariduse ja tuleviku heaks.

Aga tänusõnad arvamusavalduse eest, Aspergeri sündroomi puhul on aga huvitavaks asjaoluks see, et aja jooksul muutuvad ekspertideks lapsevanemad ise:)), ilmselt seeläbi, et selline elu on omamoodi ellujäämisõppuseks, loodetavasti muidugi mitte kõigil.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

minu aspi on nüüdseks 19.olen ka jube palju väljaspoolt saanud negatiivset kriitikat. olen kordi tundunud ennast läbikukkunud emana.kuid kui minu teise lapse puhul psühhiaater diagnoosis aspergeri jooni, siis hakkasin teemat uurima ja sain vastuse ka küsimustele miks minu vanem laps teistsugune on. ka tema psühhiaater kinnitas seda, aga alles siis kui tema oli 16 ja pikk tee seljataga…ju siis kui ta noorem oli, meil ei teatud aspergerlusest midagi. diagnpoosiks oli vaid ATH.
läbi häda on ta saanud põhikooli hariduse, nüüd õnneks on leidnud omale koha kus teda tunnustatakse, tema eripäraga arvestatakse ja asub samas sügisel ametit õppima. aga ta on minu \”kaela peal\” vist veel mitmeid aastaid kui mitte elu lõpuni.
teine laps kel ka aspergerluse diagnoos õpib erivajadustega laste koolis, ka tema koha eest elus olen pidanud palj u võitlema, endale tõestama et olen norm ema mitte \”kooli kõige halvema lapse\” ema nagu ühes koolis mulle kooli direktor ütles.talle muide pani kooli sotsiaalpedagoog \”diagnoosi\” peale 10 min kestnud vestlust lapsega ja siis levitas seda.hiljem psühhiaatri vastuvõtul see \”diagnoos\” kinnitust ei leidnud aga lapse suhted olid rikutud.
oma kolmanda lapse pealt näen, kuidas kasvavad ja käituvad nö normaalsed lapsed ja sellel on ikka suur vahe juba algusest peale.ta on ikka hoopis teistsugune kui vanemad lapsed kellele hiljem, kooliajal aspergeri diagnoos pandi.kuigi ta on alles 4-aastane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Muidugi on vaja tõsta üldsuse teadlikkust, aga rohkem veel sallivust, et on olemas erinevad inimesed ja nendega on võimalik kõrvuti, koos elada.
Tunde- ja tahteelu häirega lapsi on olnud ja saab olema ka tulevikus. Veel 20 aastat tagasi said sellised lapsed tihti skisofreenia diagnoosi ja kahjuks ka ravi ja kohtlemise.
See, et diagnoos võimaldab juurdepääsu tugiteenustele, on muidugi argument.
Ma lihtsalt kardan, et sama kergekäeliselt nagu vähegi aktiivsem laps, saab endale hüpiku sildi külge, nii hakatakse aspergeri või autisti silti riputama lastele, kellel esineb 1-3 \”märksõna\” nimetatud loetelust. Ja mis see endaga kaasa toob?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Pigem on see vastupidi, väga hea, kui keegi leiab, et nimekirjast 3 joont käib tema lapse kohta ja hakkab kaaluma võimalust teha lapsele spetsialisti juures uuringud.
Sa vist ei kujuta ette, kui meeletult raske on olla lapsevanem lapsele, kes ei ole päris selline, nagu temalt oodatakse. Kui palju saab lapsevanem vatti- laps on kodu peegel, teie laps tegi seda, tegi toda, ei teinud kolmandat. Kui palju ma olen ennast süüdistanud. Kui on teada, MIKS su laps on selline ja et see ei ole sinu halva kasvatuse tulemus, siis ei ole põhjust olla ka enda vastu ülearu karm. On võimalus aidata last paremini toime tulla tema eripärast lähtuvalt.
Mul on kaks aspergeri sündroomiga last ning kolmas tavaline. Vanem laps sai diagnoosi alles 13a ja noorem siis 5a vanuses. Praegu mul on aega talle sobiv kool leida ja ehk ka üht-teist lihvida selle aasta jooksul, mis veel koolini on jäänud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

to tudeng: ja mis see endaga kaasa toob?

Loodetavasti neile mõeldud väiksemad klassid ja miks mitte, ka eraldi kooli, nagu kasvõi Rootsis.

Sildistamist ja märgistamist on niikuinii ning suuresti oleneb sellest, kus laps elab.

Kordan veelkord, et aspergerlust ei saa kuidagi simuleerida. Nimelt minu teine laps, 2,5 aastat noorem, pole küll kunagi midagi vennalt \”õppinud\”, ehkki koduse lapsena, oli \”õpetaja\” pidevalt vaateväljas:)).

Tegelikult oli asi nii, et kahtlustasin erivajadust tavalapse puhul, sest asperger juba 1 aastaselt teadis vabalt kogu tähestikku, hakkas varakult lugema Postimeest ja teda peeti ka tuttavate poolt imelapseks.
Teine laps vastupidiselt, oli juba lapsena väga seltskondlik, õppimisest ei huvitunud üldsegi, aga sporditreeningutega alustas 3 aastaselt.
Huvitav fenomen on tema puhul, et hakkas küllaltki iseenesest ära tundma ja tähelepanu juhtima autistlikele inimestele, seega elukestva õppe musternäidis:)

Ja mis puudutab teavitustööd, siis loodetavasti märkab seda infot see, kes seda vajab. Minu arvates ei ole aspergerlus häbiasi, ei pea ju meist keegi Bill Gatesi napakaks, sest googeldades leiame seost ka tema puhul selle sündroomiga. Mingeid lisahüvesid ja otsest \”kasu\” ka selle arvelt teeninda pole võimalik ja eks on igaühe otsustada, kuidas tema lapse jaoks parem on.

Kuna minu kasvatusfilosoofia põhineb arusaamal, et kasvatuse eesmärgiks on lapse iseseisev toimetulek täiskasvanuna ja tagasivaates, kuna minu laps on juba täisealine, siis ilmselt juba mõnes mõttes puhanuna, on mul läbi oma kogemuse, lihtsam märgata asju, mis on oluline, kasvõi selleks, et teistel oleks samal teekonnal lihtsam.

Unustada ei saa ka siinkohal asjaolu, et sündroomi peetakse sünnipäraseks ja on tõesti nii, et peredes on ka mitmeid sama sündroomiga lapsi ja et siis pole ka ilmselt vale arvata, et tegemist on geenimutatsiooniga (nii vist seda öeldakse).

Seega oleks sõbrad edasi ja kui see teema ajab kergelt närvi, eks võiks siis algatada uue, näiteks Aspergeriga laps koolis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Olen ka selle läbi teinud – autistlike (või aspergelike) joontega laps tavakoolis. Tean, mis tähendab abitus ja süteemile jalgu jäämine, koolivahetus jms.

Tulles tagasi teemaalgata küsimuse juurde. Minu kogemus on, et sobivas (mitte ülestimuleeritud) keskkonnas õppides suudab Asperger toime tulla ja probleemid ei progresseeru ja kui on normintellekt on reaalne saada haridus, mis võimaldab teha valikuid ja ennast teostada.
Selles mõttes püüan ka ise ennast pidevalt julgustada ja oma last toetada.
Ega ma ei vaidlegi, raskeid hetki on palju. Olen küll kohanud palju teemast teadlikke arste, spetsialiste, aga sellegipoolest ei soovita ma kergekäeliselt last uuringutele saata. Ega seda kogemust läbi teha pole ka mingi naljaasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Pigem on see vastupidi, väga hea, kui keegi leiab, et nimekirjast 3 joont käib tema lapse kohta ja hakkab kaaluma võimalust teha lapsele spetsialisti juures uuringud.
Sa vist ei kujuta ette, kui meeletult raske on olla lapsevanem lapsele, kes ei ole päris selline, nagu temalt oodatakse. Kui palju saab lapsevanem vatti- laps on kodu peegel, teie laps tegi seda, tegi toda, ei teinud kolmandat. Kui palju ma olen ennast süüdistanud. Kui on teada, MIKS su laps on selline ja et see ei ole sinu halva kasvatuse tulemus, siis ei ole põhjust olla ka enda vastu ülearu karm. On võimalus aidata last paremini toime tulla tema eripärast lähtuvalt.
Mul on kaks aspergeri sündroomiga last ning kolmas tavaline. Vanem laps sai diagnoosi alles 13a ja noorem siis 5a vanuses. Praegu mul on aega talle sobiv kool leida ja ehk ka üht-teist lihvida selle aasta jooksul, mis veel koolini on jäänud. [/tsitaat]
meil on nö kärgpere ja 2 ühe isa last on aspergerid ja 3. laps on viimase kooselu vili ja on täiesti teistmoodi kui vanemad lapsed. ju ikka on tegu mingi geenivärgiga. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Aspergeri sündroomiga laps

Soovitan lisalugemiseks:
http://akadeemia.kakupesa.net/
http://akadeemia.kakupesa.net/arhiiv/EVIMY/loengud/

Kellel viitsimist, vaadake ta kodukal ringi, tegemist on tunnustatud õppejõuga, kes ise ka erivajadusega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt
Näitan 20 postitust - vahemik 61 kuni 80 (kokku 80 )


Esileht Koolilaps Aspergeri sündroomiga laps

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.