Tegelikult küsimus on suunatud … Ühes teemas rääkisid, et sinu isa poolt on põlvkondade kaupa kangekaelseid ehk tõenäoliselt on teie peres ja lapsel aspergeri sündroom geneetiline. Ma tahtsin küsida, mis on nendest diagnoosimata eelnevate põlvkondade inimestest saanud? On nad õnnelikud, hästi hakkama saavad jms? Või vastupidi, neid oleks omal ajal olnud hädasti vaja diagnoosida ja ravida, nad on rahulolematud ja õnnetud? Ma tahaksid teada, kuidas võrdlete ravitud ja ravimata aspisid.
Mul poeg jäikade hoiakutega ja kangekaelne, lasteaialaps veel. Arsti juurde veel jõudnud ei ole. Muidu sotsiaalne ja intellekti tase hea, tundub vähemalt mulle. Samuti isa pool kangekaelseid olnud, nad on enamasti küll rahulolematud ja negativismi kalduvad inimesed, aga siiski tulnud eluga toime.
Teema: Aspi teema
Noh, mu vanaema oli force majeure. Loodusnähtus. Sa kas meeldisid talle või mitte, teada andis ta sellest väga lahkesti. Suutis kuidagimoodi iga riigikorra ajal Toompea lossi kantseleis töötada & vahepeal poliitiliste prohmakate pärast kinni istuda. Yhtegi võimu, surma ega kolli ei kartnud. Oli tõlkija, tõlk, jurist, valdas vabalt kolme keelt & veel kymnekonnaga sai vähemalt lugedes hakkama. Lapsehoidjax vist ei kõlvanud väga, tema enda nelja last hoidis enamasti ta malbe-kodune õde, minu hoidmisega juhtus ka sedamoodi, et ma ei teagi, kummal meist kahest tuli idee kylalistetoas palli mängida, aga igatahes nõnda vaene Tshaikovski byst vasakust kõrvast ilma jäigi. Tema aux tuleb tunnistada, et kui mu vanemad koju jõudsid, võttis ta kogu hävitustöö enda peale & vahtis seejuures nii &missiis näoga, et edasist vestlust ei saanud toimuda. St jah, kõik teadsid, et ta on põhjalikult isevärki, aga lapsena keegi teda ei ravinud (tsaariajal polnux see võimalik) & täiskasvanuna keegi temaga norida ei julgenud. Suri kõrges vanuses & täie mõistuse juures vähki, jättes endast maha karja järeltulijaid, yllatava armee sõpru & austajaid & toatäie paberivirnu, kus hunnikute vahel sõna otseses mõttes viis rada uxest voodini. No inimene & tema raamatud, noh.
Tema noorem poeg, minu isa, suutis endast jätta täitsa normaalse, vast veidi äkilise & otsekohese, aga meeldiva & mõistliku inimese mulje. Kus või millal talle Mihhail Bulgakov pähe kukkus, mina ei tea, aga rohkem kui poole oma pikast elust veetis ta Meistrit & Margaritat yle & ymber tõlkides. Tema tööexemplar nägi lõpux välja nagu hoiupõrsasse surutud täidetud kapsas. Muud kinnisharjumused olid tal kodused & ysna kombelised, aga armuline oli Issand, kui keegi köögikraani all hammaste või vannitoakraani all nõude pesemisega vahele jäi & väga hullusti hurjutada ei saanudki. Lapsevanemana oli ta Maailma Parim Isa. Kuigi ka teda, suure sõja eel syndinut, ei ravinud keegi. Pikaajaline kuulumine Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ehk ei näita erilist edukust, aga saamatu ei olnud tema ometigi.
Ega ravinud mindki lapsena keegi, vanemad kaitsesid mind kui verekoerad, sest eesrindlik nõukogude meditsiin olex muidu diagnoosinud mul skisofreenia & ajanud mu ajud seda ravides täiesti rõngasse. Paras põrguline võisin ma olla siis & kyllap võin nyydki, aga ma tunnen oma nõrku & tugevaid kylgi, võtan asju ratsionaalselt & ikka leian mõne orva, mis mu kujule vastab. Okei, ma tarvitan toime tulemisex sageli alkoholi & vahel harva kanepit, et olla natukenegi inimeste maailmaga yhel lainel. Ei tea mina, kas ma edukas või edutu olen, aga kirjandusloost mind enam naljalt välja ei arvata.
Mu tytar sai aspie diagnoosi põhikooli ajal tollesama dr. Kalvo käest, keda siin usinasti laidetaxe. Võttis ravimeid, aga teise päriliku haiguse vastu. Parim ravi oli see, et kasvas koos kahe vanuselt lähedase lapsega, kes ta sujuvalt ära sundsotsialiseerisid.
Mu ilmselgelt või varjatult väheke noh suguseltsis on alati olnud palju rahvast, kes millegi peale ei imesta, aga kättpidi kaasa tegutsema tirivad rõõmsasti. Mis mõistagi midagi ei ravi, aga yldises yhiskonnas ise hakkama saada aitab päris hästi.
Samas kipuvad autismispektri häiretega kaasas käima ATH, epilepsia või diabeet. Neid on tõesti mõistlikum ravimitega kontrolli all hoida.
Nyah! Nii lõbus lugemine! 🙂
Ma pole küll see kellele teemaalgataja küsimus on suunatud aga tekkis huvi mismoodi teemaalgataja kavatseb aspisid ravida? Aspergeri sündroom pole ju haigus.
Täiskasvanud aspi emana annaksin nõu mitte ravida vaid hoolitseda selle eest et laps kohanduks võimalikult palju ümbritseva keskkonnaga ja õpiks muudatustega kohanema.ka sotsialiseerumist annab õpetada.
Kuigi ka teda, suure sõja eel syndinut, ei ravinud keegi. Pikaajaline kuulumine Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ehk ei näita erilist edukust, aga saamatu ei olnud tema ometigi.
Ega ravinud mindki lapsena keegi, vanemad kaitsesid mind kui verekoerad, sest eesrindlik nõukogude meditsiin olex muidu diagnoosinud mul skisofreenia & ajanud mu ajud seda ravides täiesti rõngasse.
Väga hea, et ei ravinud, sest autism ei ole ravitav, ega, mõnede arvates, isegi mitte haigus ega häire.
Ravida saab küll autismiga kaasneda võivat depressiooni. Mõnikord kasutatakse ka autismi puhul ATH ravimeid, aga see on nii mööda kui mööda. Mõlemad häireiks kuulutatud eripärased seisundid pole muud kui pika skaala eri otstes seisvad äärmused, tagapool introverti ja ekstraveri. Mõlemad äärmused koos keskmistega on olnud inimkonna ellujäämiseks ja arenguks ligi viiesaja tuhande aasta jooksul vajalikud ja on hoopis ühiskonna viga, et neid eripäraseid servi praegu maailma mahutada ei mõisteta.
Samas kipuvad autismispektri häiretega kaasas käima ATH, epilepsia või diabeet.
Ei ole sellist asja kuulnud.
Teema pealkirjast ja sisust eemaldatud otsene kasutajanimi.
Perekool.ee Foorumis on keelatud: 4.3 isiklik kirjavahetus foorumi avalikes teemades.
Taoliselt pealkirjastatud ja algatatud teemad Foorumis ei ole lubatud ning edaspidi suletakse taas!
Perekooli Moderaator
Mul on ka peres aspi-liin, väga sarnane Nyahile.
Ainult et on niieölda vähemandekam liin, andekus avaldus tehnilises taibus. Kõrvalpõikena: ma nii naudin su isa tõlkeid, muideks!
Mina seda liini endale ei saanud, kuigi mingi eripära mul on, pooled aspide tunnustest klapivad, kuigi olen empaat ja enamjaolt ekstrovert.
Lastest üks sai, teine mitte. Toetan ja tõlgin esmassündinule maailma, et ta oskas seal end kõige paremal viisil avada. Ei arva, et tal puue oleks.
