Esileht Erivajadustega laps ATH avaldumise vanus

Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )

Teema: ATH avaldumise vanus

Postitas:

Tere! Oskab keegi öelda, kas ATH avaldumise vanus on võrdelises seoses prognoosiga, või ei sõltu tulevikuväljavaated sellest? Ehk et kas lasteaias käimise ajal diagnoositud lapsel on hiljem suuremaid raskusi kui kooli jõudes diagnoosi saanud lapsel? Või sõltub see pigem kasvukeskkonnast ja saadavast abist?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.01 21:46; 10.01 13:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Neil, kes koolieas diagnoosi on saanud, on ATH ka ikka lasteaiaealisena olnud. Võib-olla on seda ignoreeritud, välja vabandatud või on ümbritsevad inimesed lihtsalt väga oskuslikult toime tulnud ja suurt probleemi pole asjast teinud.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.01 22:42; 10.01 14:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma arvan, et inimesel on ATH juba sünnist saati. Iseküsimus on see, kui selgelt ja ruttu see väljendub ja millal diagnoos pannakse.

Mul tuttaval on poeg, kes oli lapsena vanemate arvates täiesti tavalaps. Käis tavakoolis jne. Keskastmes oli aga õppimine juba nii raske, et oli eriõppel. Keskkooli mõistagi ei läinud. Ja kõige lihtsama ametiga kutsekoolis hakkama ei saanud. Nüüd käib toimetulekukeskuses ja teeb aegajalt lihttöid. Selle jutu põhjal võiks aru saada, et laps “haigestus” ATHsse alles teismeeas. Aga kui vanemate juttu kuulata, siis on täiesti selgelt aru saada, et lapsel on eripära olnud ikka sünnist saadik ja ka väikelapseeas. See, et ta tuli algul koolis enam-vähem toime, ei tähenda, et ATH-d ei olnud. Kuna ta on vanematel ainus laps, siis ilmselt ei osatud tavalapsega kohe võrrelda. Ametlikult sai laps diagnoosi alles pärast põhikooli lõppu, kui selgus, et laps ei sobitu mitte kuhugile.

Selle vahel, millal diagnoos on pandud ja mis on prognoos, ma eriti seost ei näe. Kui ATH on, siis on ja seda välja ravida ei saa. Ainus, mida teha saab, on palju tegeleda, suunata, erinevaid tugiteenuseid pakkuda. Mõistagi, mingid ravimid pakuvad leevendust. Aga sellist asja, et mida varem diagnoosi sai, seda rutem sai terveks, vaevalt, et olemas on.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kohe meenub, see hiljutine ETV saade, kus ATH nö diagnoositi täiskasvanutel. Üks neist oli selleks ajaks juba vangiski olnud, teine vastupidi tuli väga hästi eluga toime ja oli edukas erinevatel aladel. Kõik sõltub ka ATH raskusest. Kui ikka on agressiivne ja klobib lasteaiakaaslasi, siis ole võimalik mööda vaadata. Aga kui kaotab asju ja on tohutu tuulepea, ent seejuures väga andekas, siis ei saagi diagnoosi. Minu meelest Paloma Krõõt Tupay ütles ühes intervjuus, et algklassides oli ta paras murelaps, ilmselgelt tark ka, loomulikult ei vedanud teda keegi arstide juurde. Minu suguvõsas on ka paar selget ATH juhtumit, ühe puhul on tegu väga loova inimesega, teisi puhul ütleks, et tema oleks diagnoosi ja ravimeid vajanud.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Olen lugenud, et neil, kellel on keskseks tähelepanu probleem (ja mitte hüperaktiivsus) on prognoos kehvem. Sellest võib teha mõnevõrra meelevaldse järelduse, et neil kellel tuvastatakse hiljem, ongi tõenäoliselt pigem tegemist tähelepanuprobleemiga, sest see avaldub alles koolikeskkonnas, kus muutub vajalikuks pikaajaline tähelepanu pööramine mingile teemale.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.01 14:47; 09.01 21:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Psühhiaatrid ütlevad, et ATH-d ei saagi enne kooliminekut diagnoosida, kuna enne seda ei oota keegi lapselt mingit distsipliini ega keskendumist. Puhtalt vanuse tõttu.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Lugesin veel. Enamus inimestel kestavad sümptomid täiskasvanuikka välja. Kehvemat prognoosi ennustavad raskemad sümptomid lapseeas, suurem hulk kaasnevaid häireid (eriti käitumishäired, aga ka näiteks depressioon), vanemate vaimsed häired, probleemsed suhted vanematega (ehk negatiivsed transaktsioonid vanema ja lapse vahel, st lapse käitumise tõttu ei suuda vanem suhtuda soojalt oma ATH-ga lapsesse, mis omakorda soodustab lapse käitumisprobleeme jne).

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.01 14:47; 09.01 21:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui enne kooli diagnoosi saab, on võimalik sobiv kool valida mitte traumeerida last mittesobivas keskkonnas.

Raskemad juhud väljenduvad juba lasteaias ja igasugune abi on hea.

Elus läbi löövad need keda on abistatud hariduse omandamisel.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.01 10:58; 10.01 15:01;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui enne kooli diagnoosi saab, on võimalik sobiv kool valida mitte traumeerida last mittesobivas keskkonnas.

Raskemad juhud väljenduvad juba lasteaias ja igasugune abi on hea.

Elus läbi löövad need keda on abistatud hariduse omandamisel.

Erikoolides on muidugi stressivabam ja lihtsam, aga  mis edasi saab. Hiljem on veelgi raskem konkureerida. Kas keegi teab statistikat  ristiku koolist, et kuhu edasi sealt minnakse.

0
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Raskemad juhud väljenduvad juba lasteaias ja igasugune abi on hea.

Millised need raskemad juhud välja näevad, ja milline võiks olla abi? Mõtlen just, et kui nii palju räägitakse, et lasteaiaealised ongi impulsiivsed jne.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.01 21:46; 10.01 13:50;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Raskemad juhud on need, kes rühma toimetamist tõsiselt häirivad, ehk siis norivad tüli ja löövad kaaslasi, ei kuuletu käskudele ja keeldudele, satuvad õnnetustesse (teevad kogemata viga teistele ja endale). ATH laste toetamiseks on erinevaid võtteid, saab teha rühmas kohandusi, õpetajaid informeerida, mõnikord kasutatakse ka tugiisiku võimalust.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 08.01 22:42; 10.01 14:56;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vastan siis kahele viimasele. Mul on autistlike joontega ja hüperaktiivsusega ATH. 20-aastane. Vaimupuuet pole.

Lasteaias märgati, suunati kõneravi rühma kus vähem lapsi ja teraapiad. Kooli läks tavaklassi aga kohe olid suured probleemid ja 2.-9.klass Ristikus, 1:1. Lisaks hulk teraapiaid reh.keskustes kooli ajal.

Praegu kodus, puuduva töövõimega, aeg ajalt vaid teraapiad kuna ei sobi kuhugi.

No võta sa kinni kas veel oleks varajases lapsepõlves saanud midagi teha…

Muidugi on need autistlikud jooned raskendavaks asjaoluks.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 10.01 10:58; 10.01 15:01;
To report this post you need to login first.
Näitan 12 postitust - vahemik 1 kuni 12 (kokku 12 )


Esileht Erivajadustega laps ATH avaldumise vanus