Teema: Ath diagnoosiga teismeline

Tere.
Mul on 15 aastane ath diagnoosiga tütar ja täna, esimest korda ma tundsin, et ma enam ei jaksa. See pidev hüsteeritsemine, valetamine, lolluste tegemine…. Varasemalt ma sain kuidagi veel hakkama, aga sügisest läks asi hulluks. Ta ei tahtnud koolis käia, leidis kahtlaseid sõpru, hakkas varjama ja valetama nende kohta, mõned korrad ka purjuspeaga koju tulnud. Hiljuti oli ka haiglas ja nüüd määrati rohud. Loodan, et ehk see toob leevendust. Rääkida temaga ei saa, ta ei adu üldse, et ta valesti käituks. Kõiges süüdistab mind. Soovib pidevalt mu surma, ütleb, et ma olen ta elu ära rikkunud ja pole kellegi ema. See teeb väga haiget, seda enam, et kasvatan teda üksi ja pm olengi oma elu temale elanud. Hüsteeritsema hakkab kui oma tahtmist ei saa, korra on sõiduajal ka rooli käest rabanud. Kas see kunagi läheb mööda ka, kas ta saab oma eluga hakkama, kas ta suudab kooli lõpetada, need küsimused kummitavad peas? Kas ma ise suudan selle kõige juures normaalseks jääda? Täna ma tunnen, et ei suuda. On kellegil mõnda head ideed, nippe, kuidas edas?