Teema: ATH ja õpetajad

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Vot kõige jaburam suhtumine ongi see, et ei saada aru, et kaugelki kõik käitumishäirete ja distsipliiniprobleemidega lapsed ei olegi ATHga (ja osa neist tõepoolest kas toiduainetele tundlikud, mingi muu psühhiaatrilise kõrvalekaldega või ka lihtsalt raskesti kasvatatavad) ja samuti ei olegi suurel hulgal ATH-lastest probleeme vägivalla ja korraga.[/tsitaat]

See kõlab siiski nagu süüdistus õpetajate suunas, kes ei oska lastel ATH-d diagnoosida ja seetõttu \”sikke lammastest eraldada\”. Miks peaks tavakoolide õpetajad lisaks pedagoogilisele haridusele olema veel ka meditsiinilise väljaõppega?

Loomulikult võiks ja peaks ATH-lapsed ja kergemad variandid autistlike joontega lastest käima tavakoolis. AGA! Sellisel lapsel peab olema kõrval tugiisik, peab olema võimalus saada tugi- või parandusõpet. Sellise lapse õpetaja peab saama vastavat lisaõpet, sellise lapse vanem peab saama nõustamist. Kas meie riigis on see võimalik? Tule taevas appi! ütleks keegi.
Las need \”ülemakstud\”, pidevalt puhkavad, saamatud, ebapädevad, lapsevaenulikud pedagoogid teevad seda kõike tasuta.
Selline on olukord meie riigis. Viskame pered ja koolid tundmatus kohas vette ja vaatame, kes välja ujub. Kõik ei uju ka…

Kui 20 % lastest on ATH- diagnoosiga, siis tuleks mõelda ka selle peale, et ei saa 20 % lastest ühiskonnast isoleerida ja ühte Ristiku erikooli kokku panna. Tugiisiku süsteemi pole veel loodud, seega kuidas saab lapsevanematelt nõuda, et nad seda kasutaksid?

Tuleb teha range rezhiimiga sõjaväelise distsipliiniga internaatkoolid kuhu neid suunata kui tavakoolis probleeme püstitavad. Usun, et aasta-paariga oleks \”haigus\” ravitud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]uuriks, kuidas suhtuvad teie ATH lastesse koolis õpetajad, kas nad on toetavad ja abivalmid? minul neljandas klassis käiv ATH laps ja meie pere elu muutus peale lapse kooliminekut täielikuks põrguks. Koolis õpetajad ainult tembeldavad halvaks lapseks, kes sigatseb, segab, ropendab jne ja kuigi ma olen lapsega nüüdseks juba 6 aastat käinud psühhiaatri ja psühholoogide juures ja koolis käinud asja selgitamas,et temaga ei saagi päris nii hakkama nagu teiste nii öelda tavaliste lastega,aga kahjuks ei ole see midagi muutnud. Õpetajad suhtuvad temasse kui kurjategijasse ja soovitavad mul teda muudkui teise kooli viia, hinded on tal samas väga head.Õpetaja teeb tema kohta klassi ees solvavaid märkuseid ja palub lastel kätt tõsta, keda minu laps segab. Ma saan aru, et teised lapsed ei pea minu ath lapse pärast kannatama aga leian ka et tänapäeva pedagoogid peaksid olema saanud piisava väljaõppe tegelema ka teistest erinevate lastega. Kool arvab, et ma kaitsen teda tema sigaduste ja lolluste eest aga ometigi see nii ei ole, ma riidlen temaga, selgitan talle olukorda, räägin igal võimalikul hetkel, olen kuri, karm ja konkreetne ja ometigi ma ka näen just seda tema erivajadust, mida just ATH põhjustabki. ma tunnen, et ma ei suuda enam olla oma teistele lastele enam hea ema ja ma ei suuda üldse niimoodi jätkata. kas teie saate mingit abi vallalt või linnalt või on koolil mingid omad tugiteenused? Ja kas ainuke võimalus lapsele mingitki abi saada on tõesti vormistada talle puue? See tundub mulle kuidagi vastuvõetamatu. Kui kellegil kogemusi sellega, äkki kirjutate,igasugune abi on väga oodatud. [/tsitaat]
minu lapse klassis on ka selline ATH-laps, keda ema küll väidetavalt karistab, aga kes teadupoolest on ju haige ja mis seal siis ikka parata.. kõik õpetajad on temaga hädas, kiusab teisi lapsi, segab tunde, on väga võimatu. ja minu laps on lausa haige sellest kõigest. sest selle kiusamise ja stressi tagajärjel tema ei suuda enam kooli minna. kas see on siis nüüd hea variant? Õpetaja tolereerib ATH-last, aga kõik ülejäänud kannatavad, mõni jääb lausa haigeks.. kohutav.