Teema: ATH ja ravimite võtmise sagedus

Väga soovitan lugeda raamatut “Ükski pere pole saar”, see on dokumentaallugu ühe rootslanna perest, kus laps sama diagnoosiga ja kuidas ta sama ravimit kasutab.
https://www.apollo.ee/ukski-pere-pole-saar-ath-lapsevanemad-ja-suutunne.html

Minu laps võttis 1,5 aastat Concertat. Isutus oli tõesti meeletu. 184 cm inimene kaalus 64 kg.
No tuleb lihtsalt ülikaloririkast toitu lapsele teha, et kaal ikkagi tõuseks: nv-l võiga praetud pannkoogid, juustukastmed, saiatooted. Tervislikku liha-salatit muidugi ka kõrvale. Aga kaalu peab tõstma.
Magusaisu on ATH-lastel väga suur, tean. Aga tuleb piiri pidada.
Minu laps lõpetas peale 1,5 aastat Concerta võtmise ise ära. Hajameelsust või võimetust süveneda pole enam tal täheldanud ka.
Tuleb aru saada ka lapse üldisest vaimsest võimekusest. Võib-olla su laps polegi eriti kirgas kriit? Siis polegi temalt õppimise osas vaja palju nõuda.
Minu laps suutis rohtudeta loomuliku intelligentsiga 15. eluaastani koolis hästi õppida. Hullumaja saabus teismelisena, kui hormoonid möllama hakkasid. Praegu on jälle rahu majas.

#3143943:

Tuleb aru saada ka lapse üldisest vaimsest võimekusest. Võib-olla su laps polegi eriti kirgas kriit? Siis polegi temalt õppimise osas vaja palju nõuda.

Minu laps suutis rohtudeta loomuliku intelligentsiga 15. eluaastani koolis hästi õppida. Hullumaja saabus teismelisena, kui hormoonid möllama hakkasid. Praegu on jälle rahu majas.

Ehk jätaks sellised torked ja teise arvelt enese upitamise sellest foorumist välja? Milleks selline üldistus vajalik oli ja kuidas teemaalgatajat aitab? Et mõni vanem arvabki oma lapsest, et ah, ongi selline nüri tüüp, mis tast tahta? Ilmselgelt normaalsed vanemad hoolivad laste õpitulemustest. Ehkki vaimselt võimekad, ei suuda ATH lapsed sageli oma potentsiaali lihtsalt realiseerida, sest kavakindel õppimine nõuab ka paigalpüsimist, igavate asjade talumist, grupitööd jne.
See, et sinu laps suutis ilma rohtudeta – ehk ei olnudki ATH? ATH skaala on lai, mõni ei saa ilma ravimita voodistki välja, õppimisest rääkimata.

Teemasse – minu laps oli ka enne ravimit isutu, suurt muutust ei ole toimunud. Koolipäeval sööb hommikul ja siis, kui koju tuleb ja rohu mõju kaduma hakkab. Praen kõike rohkes võis või õlis, sokutan sulavõid toidu hulka, ära ei tasu unustada marju ja puuvilju, need tekitavad isu ka muude toitude järgi. Ravimita on koolis palju raskem, suur kollektiiv, tavaklass jne Ravimiga on lapsel eduelamusi ja koolirõõmu, seega ma arvan, et positiivne kaalub negatiivse üles.

#3151987:

Ei torkinud kedagi.

Aga olen mõistnud, et sellistest inimestest ja teemadest tuleb eemale hoida.

Tahad aidata, aga vastutasuks saad p.rahe kaela.

Seega enam ei aita.

Minu lapsel läks agressiivne ATH tõesti 2 aastaga üle. Hetkel mingit Concertat ei võta ja ei kavatsegi võtta, sest puudub vajadus.

Kuidas sa seda aitamiseks pead, kui sa teisi halvustad?
Mina võin täiesti kindlalt öelda, et mu laps on kirgas kriit ja vaimne võimekus on üle keskmise. Rohtu hakkas ta võtma 3.klassis, sest enne polnud tal diagnoosi (polnud arsti juures käinud). Enne kooli ei osanud kuskilt otsast kahtlustada, et lapsel ath, kuid kooli minnes selgus, et ei suuda keskenduda, tähelepanu hajub väga kiiresti. Enamus päevadel tuli koolist koju sedasi, et polnud tundides midagi kaasa teinud. 2.klassis klassijuhataja soovitas pöörduda arsti juurde. Minu lapsel oli supertubli õpetaja, toetas ja aitas teda igati. Kui siis arsti juurde saime, siis psühhiaater esimesel kohtumisel ütles kohe, et kahtlustab lapsel ath’d. Lasi teha uuringud, testid ning need kinnitasid tema esialgset arvamust. Vaimse võimekuse test kusjuures oli üle keskmise. Arst arvas, et tänu sellele saigi koolis kuidagi hakkama. Enamus hinded olid 5,ainult eesti keel oli 4, oleks võinud ka 3 olla, kuid lapsel lisaks ka düsgraafia ja õpetaja hindas diferentseeritult. Logopeedi juures hiljem selgus, et tegelikkuses tal õiget logopeedilist probleemi pole, vaid õigekirjavead on ka tingitud pigem ath’st. Nüüd kui võtab rohtu on õigekiri hüppeliselt paranenud ning hindamine on samadel alustel kui teistel. Hetkel lõpetas 4.klassi ning eesti keeles ühe veerandi hindeks sai isegi 5, aastahinne tuli 4. Ilma ravimit tal selliseid õpitulemusi ei oleks.
Aga jah ath ei tähenda kohe, et laps on õpiraskustega või teistest rumalam.
Iga pere lõpuks otsustab ise (koostöös spetsialistidega ma loodan) mis nende lapsele parim on. Minu arvamus on, et ravimeid ei peaks võtma kergekäeliselt, kuid neid ei pea ka kartma. Mina alguses olin väga skeptiline ning ei tahtnud anda jne. Siis sai arstiga veelkord räägitud, googeldatud ning otsustasin siiski proovida. Otsustasin kohe, et jätan ravimi andmise KOHE pooleli, kui sellel peaksid olema kõrvalmõjud. Alguses ma jälgisin last kullipilguga ning uurisin iga päev ta enesetunne kohta jne. Veelkord meie ja lapse õnneks talle need rohud sobivad.