Esileht Erivajadustega laps ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Postitas:
Kägu

Ma vabandan juba ette, kui olen täiesti vales kohas, kuid minu jaoks on ATH’gi veel võõrsõna, mille alles hiljuti ära õppisin. Mul on kohe 3 aastaseks saav tütar, kelle käitumine muutub üha hullemaks ja mina jään üha nõutumaks. Vahest lohutan end mõttega, et ju see ikkagi tavapärane \”kohutav kahene\” ja mööduv iga, aga tundub, et minu lähedased enam nii ei arva. Mees on mures ja kurb, ämm ja äi vaikselt eemaldumas, mu ema õnneks on mõistev….

– sõnakuulmine on nulli lähedane. Ükskõik mida palud teha on nagu kurdiga rääkimine. Kõik toimingud (hammaste pesu, vannis käimine, riietamine) on kohati nagu lahing, vahest on tunne, et aitab ainult ähvardamine aga see pole normaalne ju.
– kohvikusse, teatrisse, külla mina enam temaga minna ei julge :(. Kümnel juhul kümnest suudab ta nt maks 2 minutit laua taga olla ja siis laseb kuskile suunas jalga. Väiksemana võis ta sihitult täiesti minema joosta, nüüd ikkagi päris nö metsa enam joosta ei julge.
– kui keelata väheke kõvema häälega, tuleb tihti vastuseks suur vihapurse, vaatepilt on selline et see väike olevus tahab lihtsalt vihast lõhki minna. Hüppab ühel jalal ja on näost punane, nagu multikas… Hammustab ja kraabib mind takkaotsa.
– paar rumalat sõna (nt kaka ja kurat), mis ta on ära õppinud karjub ta kõva häälega ja korduvalt. Mida avalikum koht seda parem. Võib teisi lapsi liivakastis niimoodi nimetada…
– teiste laste osas õnneks agressiivsust üles ei näita (pole täheldanud hammustamist ja löömist), saab täitsa mängitud, kuigi kipub teiste mänge aeg ajalt lõhkuma (lükkab nt torni pikali)….Kuid kui keegi tema poole nt palli lennnutab, võib ta vihaselt 10 palli vastu lennutada.

Ma olen ühesõnaga nõutu. Kas ja kuhu pöörduda, kui palju muretseda…..jagage palun kogemusi, igasuguseid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

On ta sul esimene laps?
Kui vanad on teised lapsed?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Kõnealune on jah esimene laps. Noorem saab varsti aastaseks. Eks väikevenna sünd on loomulikult ka mõjutanud, kuid mulle tundub, et kõik need alged olid juba varem olemas….

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Nii vara iseenesest diagnoose raske panna , sest raske aru saada mis iseloom ja mis pataloogia. Ajuuuringud pole ka veel massidesse jõudnud. Reeglina 5 aastaselt hakatakse uurima kui mureks kooliks ette valmistamine.
Küll aga saad proovida näiteks saviteraapiat, ujumist, E- Epa kalaõli, kõik see peaks vähendama ülemaarast aktiivsust ja ärrituvust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

minu autistlike joontega ja ath käitus samaoodi. nt puzzles pole teda kunagi huvitanud.
see sihitult kuhugi jooksmine tundub üsna tuttav situatsioon…
aga ma veel ei muretseks, sest teil ka noorem laps peres kes tähelepanu tahab, vanem laps võib nii käituda ka tähelepanuvajadusestja kasvab välja sellest, et ei oska oma emotsioonidega toime tulla. kõik lapsed ei oska.aga võid ju südamerahustuseks nt Tallinna väikelaste psühhiaatriakeskuses käia, saad vbl mingeid teadmisi kuidas toimida.
http://www.lastehaigla.ee/vaikelaste-psuhhiaatriaosakond/

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Umbes selline oli ka minu tütar (vend aastajagu noorem). See kõik oli üsna jube. Kolmeselt läks lasteaeda. Esimest korda arenguvestlusele minnes tundsin juba ette piinlikkust. Ja siis tuli: \”Viisakas, tagasihoidlik, püüdlik, sõbralik…\” Ma küsisin, ega nad mu last kellegagi segamini ei aja\”. Väidetavalt ei ajanud. Oligi nii, et elas pere ja väikevenna peal kõik oma kanged ja koledad instinktid välja ja lasteaias oli igati ontlik. See võib olla tähelepanuhäire, aga mitte diagnoos ja see läheb mööda.

Please wait...
Postitas:
Bluebell

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Minu vanem laps sai ATH diagnoosi natuke peale 3,5-aastaseks saamist.

Beebina oli üsna rahulik laps, aga kui jalad alla sai, siis muutus täiesti. Muutus hästi aktiivseks, ei püsinud üldse paigal, sõna ei kuulanud absoluutselt, jonnis päris palju ja kui ei saanud, mida tahtis, väljendas oma pahameelt väga kõvasti. Üldse oli väga impulsiivse käitumisega. Panin ka tähele, et ta ei suuda vaikselt, rahulikult olla ja tegevustele keskenduda. Kodust väljaspool, nt külas käies, oli temaga alati raske, sest ta kiskus kõike, kolas kappides jne, sõna ei kuulanud, kui keelasid. 2,5-aastaselt läks lasteaeda ja seal tekkisid probleemid agressiivsusega, kakles teiste lastega, hammustas, näpistas jne.

Alguses arvasin, et tal on ka see \”kaheaastase jonniiga\”, aga teiste lastega võrreldes nägin, et ta on ikka teistsugune ja teised on palju rahulikumad, hakkasin kahtlustama, et tal võib olla ATH. Osad lähedased arvasid, et pole tal häda midagi, lihtsalt on selline aktiivsem laps. Teised jälle arvasid, et asi on kasvatuses. Ise ka kahtlesin, et võib-olla tõesti olen kuidagi valesti oma lapsega käitunud, aga üritasin ju parimat, lugesin palju lastekasvatus alaseid raamatuid jne. Väga raske oli endal. Lõpuks 3,5-aastaselt läksin temaga lastepsühhiaatri ja lastepsühholoogi juurde ning peale korduvaid visiite ja uuringuid, kinnitas arst, et tal ongi ATH.

Nüüd on laps juba 5-aastane ja teatud probleemid küll on püsinud, aga üldiselt on temaga kergemaks läinud, on muutunud natuke sõnakuulekamaks, saab juba aru, kui pidevalt talle ühte ja sama korrutad ning oskab juba ennast natuke paremini kontrollida.

Soovitan ikka lastepsühhiaatri poole pöörduda, isegi kui tal ATH-d pole, saab ta suunata edasi lastepsühholoogi juurde, kes oskab nõu anda, kuidas erinevates olukordades lapsega käituda ja toime tulla. Soovitan lugeda ka raamatuid ATH-st, sest need nõuanded, mis seal on, toimivad tegelikult kõigi lastega.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Bluebell, kas läksid alustuseks kohe psühhiaatri juurde? Mida see käik endast täpsemalt kujutas?
No minu sama teema….mõned peavad last kasvatamatuks, et ta selliseid lolluseid teeb….mina võin jälle käsi südamel öelda, et olen tõesti proovinud teha kõik endast oleneva, sinnajuurde käib ka mh riiulitäie erialase kirjanduse lugemine ja praktiseerimine.

Päevake tagasi vajusin jälle häbi pärast maa alla, laps karjus külalistele nagu rattal, et nad on lollakad…varsti ma enam ei tea, kumb enne abi vajab, mina või laps.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Bluebell

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Jah, panin kohe aja psühhiaatri juurde ja rääkisin, mis meile muret teeb. Tema siis küsis küsimusi, mina vastasin ning andis koju endale ja lasteaeda õpetajatele täitmiseks küsimustikud lapse kohta ning lasteaiast soovis veel lapse iseloomustust. Edasi saatis lastepsühholoogi juurde, kus me käisime korduvalt. Seal psühholoog vestles nii minu kui lapsega, küsis küsimusi, tegi igasugu teste lapsega (nt palus tal mingeid klotse ja asju värvide, suuruse või kujundite järgi sorteerida jne). Lõpuks kui psühholoogi juures olime saanud kõik tehtud, siis läksime tagasi psühhiaatri juurde, kes siis kinnitas diagnoosi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Tahan sind lihtsalt nii palju lohutada, et selliste laste puhul tõesti arvatakse, et vanem ei oska kasvatada. Lõpuks tundub juba sellele vaesele lapsevanemale, et ta teeb kõike valesti ning et tema ongi süüdi selles, et laps on taltsutamatu. Tegelikult ju ei ole. Tegelikult teevad selliste laste vanemad palju rohkem tööd, kui mõned teised.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Mul endal on kogemus lastehoiust, kus ma töötan-minu arvates on üks poiss ATH-laps. On teistest tunduvamalt aktiivsem-pea kogu aeg jookseb, ronib , karjub. Ei oska tavalise häälega rääkida, vaid kogu jutt tuleb välja väga kõvahäälselt, peaaegu et karjudes. Pideva jooksmise ja sehkendamise käigus teeb teistele lastele haiget, enamasti küll mitte tahtlikult, kuid esineb ka tahtlikku agressiivsust. 90 %-i lõhutud mänguasjade taga on tema.Peaaegu mitte kunagi ei kuula ta sõna, käsklusi peab mitu korda andma ennekui ta sellele reageerib.
Samas suudab ta vahel olla ka väga hooliv ja hellake-kallistab ja paitab väiksemaid jne., mõistab teiste emotsioone. Samas ei saa ta aru, kui oma käitumisega kellelegi haiget teeb.
Ta on üliväsitav laps-kui teda hoius pole-siis on töö nagu puhkus. Hetkel on poiss kolme aastane-kuid kõik nimetatud tunnusjooned ja käitumisviisid olid talle omased juba kahe aastasena. Niiet selle konkreetse lapse puhul ilmnesid siiski suhteliselt vara. Lapsevanemad ise ei olnud üldse teadlikud, et nende poeg rühmas agressiivselt käitub-nende arvates ta oligi selline tore üliaktiivne poiss. Ma alati naeran, et tulevikus saavad ema/isa sageli koolidirektori vastuvõtul käia…

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Mul on ka ATH laps – juba 22 aastane. Aga tema on kõikide eelkirjeldatute vastand – tema on hajevil. Kõik unustab ära. Eks ma noorusest ja kogemuse puudusest ei osanud õigel ajal märgata ka, toona 1990-datel polnud ATH (ADHD) diagnoos levinud. Kool oli totaalne kastsumus, aga päästis meid tema suurepärane peakene. Lihtsalt kõik jäi meelde. See mis ta läbi elas ja millest ta nüüd alles rääkis on muidugi kohtav (soov surra, sest kool oli väljakannatamatu jne). Senimaani on 12 klass lõpetamata, sest ta ei suuda istuda ja oodata kuni teised valmis saavad. Eriliselt paneb kannatama ootamine. Samas võib ta tundide viisi passida selili maas teleka ees või arvutis. Kiiksud on muidugi eraldi teema. Neid on karjakaupa.

Please wait...
Postitas:
siccy1

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Minu poeg sai ATH diagnoosi alles hiljuti. Paar nädalat tagasi. Tema on 7. aastane. Oma aktiivsuselt on ta täpselt samasugune nagu kõik teised poisid. Ainuke mis võiks ära märkida on see, et kui ta mürab, siis teda peatada ei ole lihtne. Kuigi ma arvan, et see on enamik poistel.
Ehk siis ATH oli suht varjul. Ei osanud näha seda ei mina ega lasteaia kasvatajad.
Nüüd kui ta kooli läks, tekkisid tal õpiraskused. Ta ei saa aru mida õpetaja räägib. Peale psüholoogi juures tehtud testi, selgus et kõik probleemid mis tal on, on seotud keskendumisega. Nüüd saab ta ravimit, mis teda veidi toetab. Jälgime, kuidas tal läheb. Mulle tundub, et paremini. Aga õpetaja on suht… kuidas öelda, väga kriitiline. Olen kohati nõutu. Ja kui räägitakse palju õpetaja ja kodu koostööst. Siis hetkel näen, et koolist tuleb ainult kriitikat. Isegi kuulamisoskust pole ei logopeedil ega klassijuhatajal.

Please wait...
Postitas:
siccy1

RE: ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

Palun soovita vanematel käia last kontrollimas. Minule lasteias seda ei soovitatud. Ei tulnud ma ka ise selle peale. Laps on ju laps. Praeguseks hetkeks läheks mu pojal ilmselt paremini, kui oleks ATH probleemist varem aru saanud.

Please wait...
Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Erivajadustega laps ATH – millal tegite esimesed tähelepanekud, mis need olid?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.