Kuidas see ATH tuleb? Kas laps on siis tavaliselt juba väiksena teistmoodi või on see vanema enda tekitatud? Näiteks on pööratud lapsele vähe tähelepanu väiksena, karjutud tema peale ja vigisetud pidevalt? Kas ta tunneb ennast hüljatuna?
Kas su arvutis google ei tööta??
http://www.ath.ee/est/info/pohjused
Lisaks sellel saidil toodud põhjustele on teadlased tuvastanud veel kaks olulist riskifaktorit. Üks on teleri vaatamine väikelapseeas, mis on ilmselt ka põhjus selle plahvatuslikule kasvule viimastel aastakümnetel.
http://www.whitedot.org/issue/iss_story.asp?slug=ADHD%20Toddlers
http://psychcentral.com/blog/archives/2007/09/08/tv-adhd/
http://health.msn.com/health-topics/adhd/television-and-adhd
Teine on liiga lühike rinnaga toitmise periood. Põhjendatakse nii, et imedes maandab laps stressi, pudelist toites jääb imemise aeg liiga lühikeseks. Aga ka rp koostis võib rolli mängida.
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16358988
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/17537012
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Nii võib tõesti olla. Turvatunde puudumine on oluline ja stiimulite vaene kasvukeskkond on ka soodustav tegur nagu järgnevast tekstist selgub. Tekst on kopeeritud lehelt mille lingi keegi siia kopeeris.
Psühhosotsiaalsetest teguritest on olulised turvatunde puudumine ja stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel, see soodustab hüperaktiivsuse kujunemist ning halvendab häire kulgu nendel lastel, kel on olemas geneetiline eelsoodumus ATH suhtes. Samuti soodustavad geneetilise eelsoodumusega lastel häire väljakujunemist sagedased konfliktid peres, peresisene vägivald, vanemate psüühikahäired (eeskätt emal esinev depressioon, ATH vanematel).
[/tsitaat]
Selle lehe järgi võib küll alla anda ja endale paela kaela panna.
Mina sain Psühhiaatriakliinikust infomaterjali, kus on just vastupidi kirjas. Et kodune õhkkond ei mõjuta kuidagi ATH teket. Seal veel teisigi selliste arvamuste ümberlükkamisi, mis rahval on, aga mul see raamatuke hetkel kuhugi jalga lasknud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lisaks sellel saidil toodud põhjustele on teadlased tuvastanud veel kaks olulist riskifaktorit. Üks on teleri vaatamine väikelapseeas, mis on ilmselt ka põhjus selle plahvatuslikule kasvule viimastel aastakümnetel.
Teine on liiga lühike rinnaga toitmise periood. Põhjendatakse nii, et imedes maandab laps stressi, pudelist toites jääb imemise aeg liiga lühikeseks. Aga ka rp koostis võib rolli mängida.[/tsitaat]
minu ath laps sai 1a4k rinda, ei ütleks et see lühike aeg oli. küll aga on ta bioloogilise isata kasvanud, sest ka pere vanemal lapsel oli psüühikaprobleeme ja laste isa leidis, et lihtsam on uut elu alustada nö \”puhtalt lehelt\”.
minu ath laps sai rinda tervelt 1a10k, tähelepanuga oli nii, et seda tema kõrvalt pere teistele liikmetele ei jagunudki. suuremad lapsed ja mees jäid täiesti kõrvale. ta lihtsalt nõudis kogu tähelepanu endale. 4 esimest elukuud elas ta ainult süles. nii kui käest panin, oli kisa taevani. ma ei saanud isegi pesemas käia :S magab praegugi minu kõrval, vanust juba 8 aastat. vahepeal olen saanud ta oma voodisse, aga sellele järgneb suur nutt. ka praegu on kogu tähelepanu ainult temal, sest vastasel juhul on maja kisa ja kära täis ning ta hakkab seda nõudma vahendeid valimata. kodus oldud aeg on selline, et ta elab ainult minu otsas, kogu aeg peab mind puudutada saama. tema tähelepanuvajadus alates sünnist ületab kõik piirid lihtsalt. kui ma juba sünnitusmajas palatist lahkusin, järgnes sellele kohe kisa. mees ei pidanudki lõpuks sellele vastu, et teda \”hüljati\” ja lahkus.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mees ei pidanudki lõpuks sellele vastu, et teda \”hüljati\” ja lahkus. [/tsitaat]
Minu arust see ongi asja juures veel üks kohutavamaid asju, et niigi on raske ja mees ju näeb seda, et on kohutavalt raske, ja ikkagi läheb ise kergema vastupanu teed, sest teab, et naisel muud võimalust nagunii pole. Alatu, ma ütleks, väga alatu!
Riskifaktor ei tähenda seda, et kui see tegur puudub, siis lapsel ei ole garanteeritult seda seisundit, või et kui see on olemas, siis see lapsel on. Riskifaktor lihtsalt tõstab tõenäosust.
Loomulikult on nii komplekssete sündroomide puhul alati võimalik, et geneetiline soodumus on lihtsalt niivõrd tugev, et ka kõige turvalisem keskkond ei suuda seda korvata. Aga ka vastupidi: geneetiline soodumus on üsna nõrk, aga halb keskkond kutsub selle siiski esile.
Mnjah, meil aspergeri sündroomi ja ATh-ga kohe 7. aastane poiss ja niipalju, kui mina neid erinevaid infosid lugenud olen, siis ainus, mida mina suudan välja mõelda, on see, et laps sündis vaakumiga. See võib olla põhjus, sest vaakumsünnitust seostatakse osadel juhtudel aju muutustega ja neuroloogiliste häiretega. Ei ole kummalgi vanemal ATH-d, ei olnud raseduse ajal ka teadaolevalt mingeid haigusi või ema depressiooni vm sarnast, on kasvanud turvalises ja rahulikus keskkonnas (vanemad ei tülitse omavahel jms), väiksest peale saanud tähelepanu piisavalt, rinda sai 10 kuud (loobus ise), teleka vastu hakkas huvi tundma alles ca 6 aastaselt (ei huvitanud teda enne ei telekas ega arvuti) – nii et mina ei oskagi arvata, kas ja mis temal selle häire põhjustas. Ja ma muidugi ei saa ka väita, et kui ta ei oleks vaakumiga sündinud, et siis poleks seda häiret.
Aga, mis avaldumisse puutub, siis seda võin küll öelda, et kuni väikevenna sünnini ehk siis kuni 4 eluaastani lapsel ATH ei väljendunud, küll aga oli kohe titest peale väljendunud tema autismispektrihäire, ehk siis aspergeri sündroom. ATH hakkas väljenduma siis pärast 4ndat eluaastat, kui tuli hakata tähelepanu jagama vennaga,kuigi vanem laps ka enne venna sündi üldse mingi tähelepanu nõudja ei olnud, pigem selline vaikne omaette tegutseja. Aga sellegipoolest väikevenna sünd siis ilmselt sellele ATH väljendumisele kaas aitas.
Kõige halvem, mida aga teine inimene saab ATH lapse vanemale teha, on see, kui ta leiab, et vanem on selles ise süüdi. Enamasti nad ei ole. ATH lapse kasvatamine on võrreldes tavalapse kasvatamisega vanematele palju suurem koorem ja kõik need, kes leiavad, et vanem selles ise süüdi on, suurendavad seda niigi rasket koormat veelgi.
Geneetiline on ta siiski, keskkonnategurid mõjutavad ainult avaldumist.
ma arvan ka et geneetiline, mul on nö kärgpere ja see laps, kel teine isa, on hoopis teistsugune, st normaalne.
Eelkõige siiski on ATH geneetiline. Mul on tutvusringkonnas 2 ATH last. Mõlema isad on väga-väga keerulised inimesed. Vanasti neid diagnoose veel ei pandud, kuid ilmselt oleksid mõlemad kindlasti diagnoosi saanud.
Ka meile antud infovoldikus psühhiaatrilt on kirjas, et ei liigne teleri vaatamine ega ka kodune keskkond seda ei tekita, tegu on geneetilise haigusega. Ja just seetõttu, et vanasti seda diagnoosi ei pandud, siis on seda hetkel väga raske uurida, kus kellel see perekonnas esineb.
[small]velly kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ka meile antud infovoldikus psühhiaatrilt on kirjas, et ei liigne teleri vaatamine ega ka kodune keskkond seda ei tekita, tegu on geneetilise haigusega. Ja just seetõttu, et vanasti seda diagnoosi ei pandud, siis on seda hetkel väga raske uurida, kus kellel see perekonnas esineb.[/tsitaat]
Põhimõtteliselt see tähendab seda, et ilma geneetilise eelsoodumuseta liigselt telekat vaataval või kodus päevast päeva tapeedina mängivat telekat kogeval lapsel seda häiret ei teki. Aga kuna teadlased on tuvastanud väga selge seose telekavaatamise ja selle sündroomi vahel, siis arvatakse, et kui on olemas geneetiline soodumus, siis võib see olla käivitaja või halvendaja.
Igal juhul tasub isegi kergemate sümptomite puhul luua võimalikult välistav keskkond ja ses mõttes on mõistlik olla kõigi riskifaktoritega kursis.
Ma ei tea geneetikas miskit, aga ega me mehega polnud mingid ideaalsed lapsed küll. Laps on jube telekahaige olnud väikeeast saadik.
Lisaks sünnitrauma ja vaktsineerimine, rinnapiima ei saanud, tähelepanu aga küll, oleme koguaeg toitunud tervislikult. Meil ei ole just tavaline peremudel ka (mees on välismaal tööl).
Laps paberitega, muidu pole nagu väga vigagi, saame hakkama.
Üsna kindlalt võib väita, et inimesel peab olema geneetiline eelsoodumus – ükskõik milleks, kasvajate tekkeks, ATH tekkeks jne. Aga alati on vaja käivitajat. Täna juba räägitakse keskkonnamõjudest, kuid huvitav, et keegi teist siin ei maini ühe käivitajana vaktsineerimist või säilitus- ning kunstlikke värvaineid. Igal pool mujal maailmas on neid seoseid aastakümneid uuritud ning asjast teadlikud vanemad oma lapsi igaks juhuks ei vaktsineerigi ning üritavad muidu ökod olla.
Kümneid aastaid väideti ka seda, et mobiililained ei põhjusta ajukasvajaid, käitumishäireid jne, täna on paljudes Euroopa riikides mobiilid koolides keelatud.
Sama teema on E621 ja E1…-ga. Nüüd siis on hakanud ka Eesti kaubanduses säilitusainete ja kunstlike värvainete vaba toitu liikuma. Mujal maailmas oli info ammuilma teada, aga meil on alles nüüd ilmunud E1..-t sisaldavale toidule sildid, et põhjustab lastel käitumishäireid.
Täiesti mõttetu on süüdistada vanemaid, kes on lihtsalt heausklikud tarbijad ning käituvad nii nagu üldjuhul kombeks on (vaktsineerivad, söödavad lastele chipse, joodavad cocat, ostavad videomänge ning mobiile jne). Igaüheni teadmised ei jõuagi ja tavalisel tööinimesel polegi aega surfata internetis ning teadusuuringutega ennast kurssi viia.
Viimasel ajal on ka selliseid artikleid, et ATH tekib ka sellest kui ema on lapse kandmise ajal stressis. Väheneb mingisuguste hormoonide hulk ajus ja laps sünnib ATH-ga.
Perekooli foorumi vana külastajana võin öelda, et 7 aastat tagasi selliseid probleemid ei olnud kuigi levinud. Autism näiteks oli võõrsõna, millest ei teatud midagi.
Ma teadsin juba 7-aastat tagasi, et kui mu laps esimesse klassi hakkab minema, on raudselt käitumishäiretega lapsi oluliselt rohkem kui tollal. Ja nii see läks. Miks ma seda teadsin – sest vaktsineerimiskalender muutus tol ajal kirjumaks, lisandusid B-hepatiit, HiB, pluss muidugi veel tasulised rotad, pneumokokkid, tuulerõugete vaktsiinid, puugivaktsiinid. Pluss muidugi mobiilide suurem levik, wifi-d, järjest suurenev keemia hulk toidus jne.
Mõne aasta pärast on olukord veel hullem ja järjest hullemaks läheb. Jõuame kõigepealt muule Euroopale järele ja ees terendab USA, kus iga 100-s laps on autismi või ADHD diagnoosiga.
mul on kolmele lapsele tehtud kõik samad vaktsiinid. me kasvatame neid sarnaselt (kasvataks), isa on ka lastel sama, elukoht on sama.
aga keskmine laps on pöörane. tema pärast me elame nüüd rohkem reeglite järgi. selle tulemusel aga käib nööri mööda vanem laps, mitte keskmine. sest vanem on sõnakuulelik. keskmine aga ei kuula, ei allu, ei tee midagi, mida ta ise ei taha.
nii ongi et vanem laps ei vaata telekat, ei ole arvutis, ei söö magusat eriti. aga see, kelle pärast meil kodus reeglid üldse vajalikud on, keskmise lapse pärast, tema neid ei täida. siis käib meil vaidlus neil teemadel. kui kellegile küll läheb siis istub arvutis, teleka ees ja õgib end magusat täis.
Mitte üks laps ei saa ennast magusat täis pugida, kui vanemad magustat poest koju ei vea.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mitte üks laps ei saa ennast magusat täis pugida, kui vanemad magustat poest koju ei vea. [/tsitaat]
millest küll tuleb sinu tarkus?
Oeh…
Tänapäeva vaktsiinid on oluliselt puhtamad kui seda näiteks 30 aastat tagasi. Veel 6-7 aastat tagasigi oli võimalik valida, kas soovid n.ö. puhastatud vaktsiini (tasulist) või siis suurema lisaainete sisaldusega (riiklikku ehk tasuta) vaktsiini. Nõuka ajal sai veel lisaks ka rõugete vaktsiini. Aga see selleks…
Mobiiltelefonid on koolides keelatud eelkõige seetõttu, et need segavad tundi.
ATH diagnoosimine on suurenenud palju seetõttu, et diagnoose pannakse kergekäeliselt. Näiteks siin üks viide uuringule, kus leiti, et Usas on ligi miljon last saanud vale ADHD diagnoosi ja ravi lihtsalt seetõttu, et nad on klassi kõige noorimad ja seetõttu püsimatumad. Tegu on väga korraliku ja paljutsiteeritud uuringuga
http://news.msu.edu/story/8160
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Perekooli foorumi vana külastajana võin öelda, et 7 aastat tagasi selliseid probleemid ei olnud kuigi levinud. Autism näiteks oli võõrsõna, millest ei teatud midagi.
Ma teadsin juba 7-aastat tagasi, et kui mu laps esimesse klassi hakkab minema, on raudselt käitumishäiretega lapsi oluliselt rohkem kui tollal. Ja nii see läks. Miks ma seda teadsin – sest vaktsineerimiskalender muutus tol ajal kirjumaks, lisandusid B-hepatiit, HiB, pluss muidugi veel tasulised rotad, pneumokokkid, tuulerõugete vaktsiinid, puugivaktsiinid. Pluss muidugi mobiilide suurem levik, wifi-d, järjest suurenev keemia hulk toidus jne.
Mõne aasta pärast on olukord veel hullem ja järjest hullemaks läheb. Jõuame kõigepealt muule Euroopale järele ja ees terendab USA, kus iga 100-s laps on autismi või ADHD diagnoosiga.[/tsitaat]
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Perekooli foorumi vana külastajana võin öelda, et 7 aastat tagasi selliseid probleemid ei olnud kuigi levinud. Autism näiteks oli võõrsõna, millest ei teatud midagi.
Ma teadsin juba 7-aastat tagasi, et kui mu laps esimesse klassi hakkab minema, on raudselt käitumishäiretega lapsi oluliselt rohkem kui tollal. Ja nii see läks. Miks ma seda teadsin – sest vaktsineerimiskalender muutus tol ajal kirjumaks, lisandusid B-hepatiit, HiB, pluss muidugi veel tasulised rotad, pneumokokkid, tuulerõugete vaktsiinid, puugivaktsiinid. Pluss muidugi mobiilide suurem levik, wifi-d, järjest suurenev keemia hulk toidus jne.
Mõne aasta pärast on olukord veel hullem ja järjest hullemaks läheb. Jõuame kõigepealt muule Euroopale järele ja ees terendab USA, kus iga 100-s laps on autismi või ADHD diagnoosiga.[/tsitaat]
Samuti foorumi vana külastajana mäletan, et seitse aastat tagasi ei olnud küll eriti ATH teemasid, aga hüperaktiivsusest räägiti peaaegu iga päev. Arvan ka, et diagnoosimine on paranenud ja ka ülediagnoosimise probleem on olemas.
1992.a. tulid esimesed lääne vaktsiinid ja muutused vaktsineerimiskalendris. Esimeseks tulemuseks oli kohene punetiste epideemia. Ca 7 aastat hiljem alustati hüperaktiivususe diagnoosimisega koolieelikutel.
Siinkohal tuletan meelde, et legend vene kehvadest vaktsiinidest põhineb pigem sellel, et vene ajal oli kõik paha. Tegelikkuses sisaldasid vene vaktsiinid ainult haigustekitajat ning ühte konkreetset antibiootikumi. Säilivusaeg oli minimaalne ja sedagi ainult külmikus. Ei olnud neis formaldehüüdi, alumiiniumit, tiomersaali jääke jm muid mürke.
Kumb neist nüüd siis \”puhtam\” on ;)?
Mina isiklikult eelistaksin iga kell vene vaktsiini ja nõukogude toitu, mis oli vaba säilitus- ja keemilistest värvainetest.
oeh…minu ATH laps pole ühtegi vaktsiini saanud peale selle, mis sünnitusmajas kohe ära tehti.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]oeh…minu ATH laps pole ühtegi vaktsiini saanud peale selle, mis sünnitusmajas kohe ära tehti. [/tsitaat]
Sünnitusmajas sai siis ilmselt tuberkuloosivaktsiini ja B-hepatiidi (ühe hullematest). Kahju, mis siin muud öelda.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]1992.a. tulid esimesed lääne vaktsiinid ja muutused vaktsineerimiskalendris. Esimeseks tulemuseks oli kohene punetiste epideemia. Ca 7 aastat hiljem alustati hüperaktiivususe diagnoosimisega koolieelikutel.
Siinkohal tuletan meelde, et legend vene kehvadest vaktsiinidest põhineb pigem sellel, et vene ajal oli kõik paha. Tegelikkuses sisaldasid vene vaktsiinid ainult haigustekitajat ning ühte konkreetset antibiootikumi. Säilivusaeg oli minimaalne ja sedagi ainult külmikus. Ei olnud neis formaldehüüdi, alumiiniumit, tiomersaali jääke jm muid mürke.
Kumb neist nüüd siis \”puhtam\” on ;)?
Mina isiklikult eelistaksin iga kell vene vaktsiini ja nõukogude toitu, mis oli vaba säilitus- ja keemilistest värvainetest.[/tsitaat]
Elavhõbe oli ka Venemaal vaktsiinides alates 1930ndatest sees ja thimerosal keelustati lastele manustatavatest vaktsiinidest Nõukogude Liidus alles 1980. Nii et selle skeemi järgi oleks ATH olnud Nõukogude Liidus laialt levinud, kuna vaktsineerituse tase oli ju kõrge.
See nõuka-aja puhtale ja keemiavabale elule viitamine on küll väga asjatundmatu. Julgen arvata, et praegusel hetkel on inimesed küll kordades rohkem teadlikumad ja ära hirmutaud igasugustest E-ainetest ja kõigest muust. Ilmselt vene ajal tõesti ei olnud lihasaadustes jmt. nii palju E-aineid, kuid n.ö. tooraine tausta ei te me keegi. Julgen arvata, et praegusel ajal on põllumajanduses kasutatavad väetised, tõrjevahendid jmt. ikka kordades leebemad kui siis ning tunduvalt enm kontrollitud. Tootmise juures kasutatav keemia, s.t. igasugused puhastusvahendid jm… Vee kloorisisaldus ning ilmselt veel sada võimalikku näidet, mida nõuka aegne inimene ilmselt kartagi ei osanud. Telekavaatamise kahjulikkusest ei rääkinud keegi. Ma sain iga päev kell 8 enne Vremjat oma multikalaksu kätte, lisaks veel vaatasin suurima hea meelega reklaame, kesktelevisiooni pealt sai veel lisaks mõne multika ja meil ei olnud Soome TV-d, mida Tallinna inimesed kindlasti suurima hea meelega vaatasid. Mu lapsed saavad kindlasti vähem ja rohkem valitumat programmi kui ma ise omal ajal. Hiljuti vaatasin Musta ja Valget koera ning Oota Sa multikat. Oma lastele ma sellist kolkimist küll ei näita. Nii et see, et nõuka ajal neist teemadest ei räägitud, ei tähenda, et seda kõike olemas poleks olnud. Need on kõik moeteemad nagu mingi aeg tagasi räägiti palju anoreksiast ja tselluliidist, siis praegu looduslikust eluviisist ja kõigest pahast, mis võib ADHD põhjustada.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
