Esileht › Pereelu ja suhted › Austraaliasse raha teenima
Aasta saab ju vahele jätta ja peale seda ka edasi õppida, miks see kohe tuleviku tuulde viskamine on?
Minu jaoks on igasuguste selliste vaheaastate puhul kõige olulisem küsimus: mis siis saab, kui midagi tervisega juhtub?
Jääb haigeks või murrab mõne luu või satub autoavariisse vmt.
Õppuristaatusega seotud haigekassakindlustus lõpeb peale gümnaasimi lõppu umbes septembris, edasi tuleb kõikvõimalikud raviarved ise või vanematel kinni maksta.
Reisikindlustuse teed ju. 😀
Aasta saab ju vahele jätta ja peale seda ka edasi õppida, miks see kohe tuleviku tuulde viskamine on?
Minu jaoks on igasuguste selliste vaheaastate puhul kõige olulisem küsimus: mis siis saab, kui midagi tervisega juhtub?
Jääb haigeks või murrab mõne luu või satub autoavariisse vmt.
Õppuristaatusega seotud haigekassakindlustus lõpeb peale gümnaasimi lõppu umbes septembris, edasi tuleb kõikvõimalikud raviarved ise või vanematel kinni maksta.
Reisikindlustuse teed ju. ????
Ja kui reisile ei lähe, siis võtad töötuks ennast.
Miks mitte, aga siin kipub olema üks probleem, et sa harjud, et sul on oma raha ja saad omale ühte ja teist ja rohkemgi veel lubada ning vaba aega sisustad meeldivate tegevustega. Pärast seda ei ole nii lihtne hakata tudengiks, kellel alati näpud põhjas ja vaba aeg kulub õppimisele või siis kooli kõrvalt töötamisele. Otse gümnaasiumist õppima minnes on sul see õppimise harjumus ja sõltuvus vanematest veel sees ning pole suur kontrasti.
Las lähevad. Kõik minu tutvusringkonnas sama teinud noored on Austraalias oma pruutidest-peikadest lahku läinud. Ei tea, mis seal õhus hõljub, et nii mõjub. Austraalia on parim moodus loikamist lahti saada, ausõna.
Okei, aga lennupiletid ostab tütarlaps oma raha eest, maksab viisa ning samamoodi üüritakse elamine ikka oma, mitte vanemate raha eest? See ju maksab!
Tegelikult pole seal Austraalias pudrumägesid, ma ei tea, mida noored sealt ootavad. Pead olema väga särav, et hea palga peale näiteks teenindajana eliitresorani tööle saada. Enamik rügab rasket lihttööd ja teenib küll rohkem, kui Eestis sama tööga, aga see kulub ju kõik sealse eluga näppude vahelt ära.
Juba üür! Sidney näiteks on ropp kallis.
Ja 1000.- eurot tagasilennuks pead ka ju kokku säästma.
See ju ongi elukogemus, mis on kullast kallim. Arvad, et siidpadjal pikutamine annab mingeid oskusi?
Põhiline, et sellest loikamist rasedaks ei jää. Alfred Baskin on rääkinud väga toredasti oma Austraalia-aastatest.
Teismelisena polnud Alfredil mingit eesmärki. Sport oli vaikselt tagaplaanile vajunud, tunnistusel oli kolmed-neljad rõhuvas ülekaalus. Gümnaasiumist läks Alfred TTÜsse rahvusvahelisi suhted õppima. Mõtles, et vahet pole, mis eriala valib, peaasi et kõrghariduse kätte saab. Aga ei istunud talle need rahvusvahelised suhted. Tundis end halvasti, magada öösel ei saanud, tuju oli halb.
Istus TTÜ kohvikus, vaatas aknast välja ja mõtles, mida eluga peale hakata. Kõik ümberringi lähevad Austraaliasse maailma avastama ja raha teenima. Läheks ka!? Teeks midagi põnevat! Millal siis veel kui mitte praegu! Põdes, et kuidas oma hullumeelset plaani kodustele esitada. Aga isa oli kohe nõus: muidugi mine! Muidugi käi ära!
Ja sõbrad toetasid ja mõni tuli isegi kaasa.
Esimene töö, mille Alfred Austraalias leidis, oli kõrvitsafarmis.
„See oli kõige karmim töö, mida ma üldse elus teinud olen. Kolm päeva upitasime hiigelsuuri kõrvitsad traktorikasti. Rohkem ei jõudnud.
Või siis lõbustuspargis – no täiesti uskumatu! – võetakse tööle suvaline vend (Alfred peab silmas iseennast), mingit tausta ei kontrollita, öeldakse, et ehita Ameerika raudteele konstruktsioon!
Ega tööl viga olnud, aga elamine oli loomavagunis, mille seinte külge olid kinnitatud narivoodid. Kui narid lahti tõmmati, polnud üldse liikumisruumi. Magada ei saanud, raha ka eriti ei teeninud…
Alfred võib rääkida Austraalia-elust tunde.
Kuidas nad olid rahast lagedad ega saanud üürigi makstud ja pidid väliseestlastelt hädaga laenu võtma. Kuidas nad Austraaliale ringi peale tegid (läbisid ligi 7300 kilomeetrit), päike kõrvetas, auto konditsioneer andis otsad ja rehvid sulasid. Ja kuidas nad siis lõpuks heade palkade peale said, miinimum 25 dollarit tunnis. Ja kuidas ema nutma puhkes, kui Austraaliasse tuli ja Alfredit nägi.
„Mille peale ta nutma puhkes?“
„Ta ei suutnud uskuda, kui palju ta poeg muutnud oli!“
„Mis teda kõige rohkem vapustas?“
„Et ma panin jalanõud esikus ilusti ritta!“
Selliseid ilmvõimatuid asju võib juhtuda, kui käib võitlus ellujäämine nimel. Kui pead seisma enda eest ja tegema otsuseid, millest sõltub, kas saad hakkama või ei. Kaks aastat elamist Austraalias muutsid Alfredi elu. Meheks sai ta maailma teises otsas.
Miks mitte, aga siin kipub olema üks probleem, et sa harjud, et sul on oma raha ja saad omale ühte ja teist ja rohkemgi veel lubada ning vaba aega sisustad meeldivate tegevustega. Pärast seda ei ole nii lihtne hakata tudengiks, kellel alati näpud põhjas ja vaba aeg kulub õppimisele või siis kooli kõrvalt töötamisele. Otse gümnaasiumist õppima minnes on sul see õppimise harjumus ja sõltuvus vanematest veel sees ning pole suur kontrasti.
Ja kui raha maik siis, aga kui edasi ei õpi siis pigem ongi kogu aeg näpud põhjas ja ei saa midagi erilist endale lubada.
Mul tegelikult tekkis ka see küsimus, et miks antud noormeest loikamiks nimetatakse. Kas ta mingite tunnuste alusel ongi või hoopis sellepärast, et veab tütre välismaale ja see ei meeldi vanematele. See üksinda, et ta austraaliasse tahab minna ja ei plaani(hetkel vähemalt, ja 19.aastane veel vabalt jõuab) edasi õppida, ei tee temast ju loikamit.
Miks mitte, aga siin kipub olema üks probleem, et sa harjud, et sul on oma raha ja saad omale ühte ja teist ja rohkemgi veel lubada ning vaba aega sisustad meeldivate tegevustega. Pärast seda ei ole nii lihtne hakata tudengiks, kellel alati näpud põhjas ja vaba aeg kulub õppimisele või siis kooli kõrvalt töötamisele. Otse gümnaasiumist õppima minnes on sul see õppimise harjumus ja sõltuvus vanematest veel sees ning pole suur kontrasti.
Ja kui raha maik siis, aga kui edasi ei õpi siis pigem ongi kogu aeg näpud põhjas ja ei saa midagi erilist endale lubada.
Või siis just pingutad rohkem, sest ei viitsi vireleda.
Isegi maja on nullist ehitatud selle summaga, mis seal teeniti.
Kindlasti mitte lihttööga.
Mul tegelikult tekkis ka see küsimus, et miks antud noormeest loikamiks nimetatakse. Kas ta mingite tunnuste alusel ongi või hoopis sellepärast, et veab tütre välismaale ja see ei meeldi vanematele. See üksinda, et ta austraaliasse tahab minna ja ei plaani(hetkel vähemalt, ja 19.aastane veel vabalt jõuab) edasi õppida, ei tee temast ju loikamit.
Defineeri – kes on sinu jaoks loikam?
Tegelikult pole seal Austraalias pudrumägesid, ma ei tea, mida noored sealt ootavad. Pead olema väga särav, et hea palga peale näiteks teenindajana eliitresorani tööle saada. Enamik rügab rasket lihttööd ja teenib küll rohkem, kui Eestis sama tööga, aga see kulub ju kõik sealse eluga näppude vahelt ära.
Juba üür! Sidney näiteks on ropp kallis.
Ja 1000.- eurot tagasilennuks pead ka ju kokku säästma.
See ju ongi elukogemus, mis on kullast kallim. Arvad, et siidpadjal pikutamine annab mingeid oskusi?
Kuidas see ütlus oligi, et tark õpib teistelt, loll viib oma naha turule.
Imelik, et eestlastel välismaal orjates kõlbab pead-jalad koos võõrastega tuba jagada, aga Eestis mitte.
Mul tegelikult tekkis ka see küsimus, et miks antud noormeest loikamiks nimetatakse. Kas ta mingite tunnuste alusel ongi või hoopis sellepärast, et veab tütre välismaale ja see ei meeldi vanematele. See üksinda, et ta austraaliasse tahab minna ja ei plaani(hetkel vähemalt, ja 19.aastane veel vabalt jõuab) edasi õppida, ei tee temast ju loikamit.
Defineeri – kes on sinu jaoks loikam?
Laisk ja veidi totu. Keegi, kes vedeleb niisama ringi. Kes on sinu jaoks loikam?
Tegelikult pole seal Austraalias pudrumägesid, ma ei tea, mida noored sealt ootavad. Pead olema väga särav, et hea palga peale näiteks teenindajana eliitresorani tööle saada. Enamik rügab rasket lihttööd ja teenib küll rohkem, kui Eestis sama tööga, aga see kulub ju kõik sealse eluga näppude vahelt ära.
Juba üür! Sidney näiteks on ropp kallis.
Ja 1000.- eurot tagasilennuks pead ka ju kokku säästma.
See ju ongi elukogemus, mis on kullast kallim. Arvad, et siidpadjal pikutamine annab mingeid oskusi?
Kuidas see ütlus oligi, et tark õpib teistelt, loll viib oma naha turule.
Imelik, et eestlastel välismaal orjates kõlbab pead-jalad koos võõrastega tuba jagada, aga Eestis mitte.
Sest eestlastel on eelarvamused, mida austraalias ei ole. Näiteks see, et sa oled luuser, kui sul vinget karjääri ja enda korterit ei ole.
Isegi maja on nullist ehitatud selle summaga, mis seal teeniti.
Kindlasti mitte lihttööga.
Kui õigele alale satud, siis saab seal ka lihttööga väga võimsa summa teenida.
Mul tegelikult tekkis ka see küsimus, et miks antud noormeest loikamiks nimetatakse. Kas ta mingite tunnuste alusel ongi või hoopis sellepärast, et veab tütre välismaale ja see ei meeldi vanematele. See üksinda, et ta austraaliasse tahab minna ja ei plaani(hetkel vähemalt, ja 19.aastane veel vabalt jõuab) edasi õppida, ei tee temast ju loikamit.
Defineeri – kes on sinu jaoks loikam?
Laisk ja veidi totu. Keegi, kes vedeleb niisama ringi. Kes on sinu jaoks loikam?
Jah, sama. Suht sama, mis jobu, kuigi jobu korral lisandub vist veel see, et jobu ise arvab, et ta pole jobu.
Mul tegelikult tekkis ka see küsimus, et miks antud noormeest loikamiks nimetatakse. Kas ta mingite tunnuste alusel ongi või hoopis sellepärast, et veab tütre välismaale ja see ei meeldi vanematele. See üksinda, et ta austraaliasse tahab minna ja ei plaani(hetkel vähemalt, ja 19.aastane veel vabalt jõuab) edasi õppida, ei tee temast ju loikamit.
Defineeri – kes on sinu jaoks loikam?
Laisk ja veidi totu. Keegi, kes vedeleb niisama ringi. Kes on sinu jaoks loikam?
Jah, sama. Suht sama, mis jobu, kuigi jobu korral lisandub vist veel see, et jobu ise arvab, et ta pole jobu.
EKI muidugi ütleb, et “loikam” on suur kõhn inimene 🙂
No eks noored lähevad sinna massiliselt just sellepärast, et algkapitali teenida. Ükskõik milleks keegi seda siis teenib. Igal juhul ma leian, et see on mõttekam ja tulemusrikkam kui Eestis mingile juhuotsale tööle minna ja siia passima jääda.
Mul tegelikult tekkis ka see küsimus, et miks antud noormeest loikamiks nimetatakse. Kas ta mingite tunnuste alusel ongi või hoopis sellepärast, et veab tütre välismaale ja see ei meeldi vanematele. See üksinda, et ta austraaliasse tahab minna ja ei plaani(hetkel vähemalt, ja 19.aastane veel vabalt jõuab) edasi õppida, ei tee temast ju loikamit.
Defineeri – kes on sinu jaoks loikam?
Laisk ja veidi totu. Keegi, kes vedeleb niisama ringi. Kes on sinu jaoks loikam?
Jah, sama. Suht sama, mis jobu, kuigi jobu korral lisandub vist veel see, et jobu ise arvab, et ta pole jobu.
EKI muidugi ütleb, et “loikam” on suur kõhn inimene ????
Lodev ja aeglane, ütleb ka. Aga ma arvan, et TA ei toonud seda “loikamit” sellepärast välja, et too tüüp on pikk ja kõhn.
Facebookis on päris head Austraalia eestlaste grupid, uuri sealt.
Miks mitte, aga siin kipub olema üks probleem, et sa harjud, et sul on oma raha ja saad omale ühte ja teist ja rohkemgi veel lubada ning vaba aega sisustad meeldivate tegevustega. Pärast seda ei ole nii lihtne hakata tudengiks, kellel alati näpud põhjas ja vaba aeg kulub õppimisele või siis kooli kõrvalt töötamisele. Otse gümnaasiumist õppima minnes on sul see õppimise harjumus ja sõltuvus vanematest veel sees ning pole suur kontrasti.
Ja kui raha maik siis, aga kui edasi ei õpi siis pigem ongi kogu aeg näpud põhjas ja ei saa midagi erilist endale lubada.
Kas see aasta või paar Austraalias töötamist teeb elupõliseks rikkaks? Antakse see noorte tööviisa aastaks. Egas pole sealgi parem elu kui haridust pole. Kaua sa neid banaane ja kõrvitsaid oma elu jooksul ikka korjata jõuad. Hooajaline töö nagunii, millega aastat ei kata.
Tegelikult pole seal Austraalias pudrumägesid, ma ei tea, mida noored sealt ootavad. Pead olema väga särav, et hea palga peale näiteks teenindajana eliitresorani tööle saada. Enamik rügab rasket lihttööd ja teenib küll rohkem, kui Eestis sama tööga, aga see kulub ju kõik sealse eluga näppude vahelt ära.
Juba üür! Sidney näiteks on ropp kallis.
Ja 1000.- eurot tagasilennuks pead ka ju kokku säästma.
See ju ongi elukogemus, mis on kullast kallim. Arvad, et siidpadjal pikutamine annab mingeid oskusi?
Kuidas see ütlus oligi, et tark õpib teistelt, loll viib oma naha turule.
Imelik, et eestlastel välismaal orjates kõlbab pead-jalad koos võõrastega tuba jagada, aga Eestis mitte.
Sest eestlastel on eelarvamused, mida austraalias ei ole. Näiteks see, et sa oled luuser, kui sul vinget karjääri ja enda korterit ei ole.
Kõrgklassi perekonnas oled ikka küll.
Tegelikult pole seal Austraalias pudrumägesid, ma ei tea, mida noored sealt ootavad. Pead olema väga särav, et hea palga peale näiteks teenindajana eliitresorani tööle saada. Enamik rügab rasket lihttööd ja teenib küll rohkem, kui Eestis sama tööga, aga see kulub ju kõik sealse eluga näppude vahelt ära.
Juba üür! Sidney näiteks on ropp kallis.
Ja 1000.- eurot tagasilennuks pead ka ju kokku säästma.
See ju ongi elukogemus, mis on kullast kallim. Arvad, et siidpadjal pikutamine annab mingeid oskusi?
Kuidas see ütlus oligi, et tark õpib teistelt, loll viib oma naha turule.
Imelik, et eestlastel välismaal orjates kõlbab pead-jalad koos võõrastega tuba jagada, aga Eestis mitte.
Sest eestlastel on eelarvamused, mida austraalias ei ole. Näiteks see, et sa oled luuser, kui sul vinget karjääri ja enda korterit ei ole.
Ei vasta tõele. Mul on seal sugulasi, kelle esivanemad siit 1944 põgenenud ja ega nagu ei kipu külla, sest nad on nüüdseks upper class. Nende lapsed peale kooli banaane ei korja, vaid hea haridus on must be. Neil on uhked elamised ja uhke elustiil.
Tegelikult pole seal Austraalias pudrumägesid, ma ei tea, mida noored sealt ootavad. Pead olema väga särav, et hea palga peale näiteks teenindajana eliitresorani tööle saada. Enamik rügab rasket lihttööd ja teenib küll rohkem, kui Eestis sama tööga, aga see kulub ju kõik sealse eluga näppude vahelt ära.
Juba üür! Sidney näiteks on ropp kallis.
Ja 1000.- eurot tagasilennuks pead ka ju kokku säästma.
See ju ongi elukogemus, mis on kullast kallim. Arvad, et siidpadjal pikutamine annab mingeid oskusi?
Kuidas see ütlus oligi, et tark õpib teistelt, loll viib oma naha turule.
Imelik, et eestlastel välismaal orjates kõlbab pead-jalad koos võõrastega tuba jagada, aga Eestis mitte.
Sest eestlastel on eelarvamused, mida austraalias ei ole. Näiteks see, et sa oled luuser, kui sul vinget karjääri ja enda korterit ei ole.
Ei vasta tõele. Mul on seal sugulasi, kelle esivanemad siit 1944 põgenenud ja ega nagu ei kipu külla, sest nad on nüüdseks upper class. Nende lapsed peale kooli banaane ei korja, vaid hea haridus on must be. Neil on uhked elamised ja uhke elustiil.
Et kui seal on rikkaid inimesi, siis järjelikult vaesemaid ei ole või mis su point on?
Tegelikult pole seal Austraalias pudrumägesid, ma ei tea, mida noored sealt ootavad. Pead olema väga särav, et hea palga peale näiteks teenindajana eliitresorani tööle saada. Enamik rügab rasket lihttööd ja teenib küll rohkem, kui Eestis sama tööga, aga see kulub ju kõik sealse eluga näppude vahelt ära.
Juba üür! Sidney näiteks on ropp kallis.
Ja 1000.- eurot tagasilennuks pead ka ju kokku säästma.
See ju ongi elukogemus, mis on kullast kallim. Arvad, et siidpadjal pikutamine annab mingeid oskusi?
Kuidas see ütlus oligi, et tark õpib teistelt, loll viib oma naha turule.
Imelik, et eestlastel välismaal orjates kõlbab pead-jalad koos võõrastega tuba jagada, aga Eestis mitte.
Sest eestlastel on eelarvamused, mida austraalias ei ole. Näiteks see, et sa oled luuser, kui sul vinget karjääri ja enda korterit ei ole.
Ei vasta tõele. Mul on seal sugulasi, kelle esivanemad siit 1944 põgenenud ja ega nagu ei kipu külla, sest nad on nüüdseks upper class. Nende lapsed peale kooli banaane ei korja, vaid hea haridus on must be. Neil on uhked elamised ja uhke elustiil.
Et kui seal on rikkaid inimesi, siis järjelikult vaesemaid ei ole või mis su point on?
Nämmuta sulle ette ja taha pointi. Vastus sellele, et eestlastel on eelarvamused, mida Austraalias ei ole. Kõik eestlased teevad vinget karjääri ja kõigil on omad korterid? No hallo! Kui kaugel saab olla reaalsest elust.
Kinnisvara on Austraalias väga kallis. Üürimine on paratamatus, millega nad seal peavad leppima. Meil siin väikeste palkadega jõuavad inimesed omale kinnisvara osta, siis ei olegi ju nii halb elustandard. Teenid hästi, aga ei jõua oma elu jooksul kodu osta, noh ma ei tea, kellele sobib ja kellele mitte.
Kinnisvara on Austraalias väga kallis. Üürimine on paratamatus, millega nad seal peavad leppima. Meil siin väikeste palkadega jõuavad inimesed omale kinnisvara osta, siis ei olegi ju nii halb elustandard. Teenid hästi, aga ei jõua oma elu jooksul kodu osta, noh ma ei tea, kellele sobib ja kellele mitte.
mis asja sa ajad, eestis ei suuda ükski madalapalgaline endale kodu osta v pangalaenu saada
mis asja sa ajad, eestis ei suuda ükski madalapalgaline endale kodu osta v pangalaenu saada
Pangalaenu saamiseks peab palk olema 800, kahe peale 1050. See on pea kõikidel.
Tegelikult pole seal Austraalias pudrumägesid, ma ei tea, mida noored sealt ootavad. Pead olema väga särav, et hea palga peale näiteks teenindajana eliitresorani tööle saada. Enamik rügab rasket lihttööd ja teenib küll rohkem, kui Eestis sama tööga, aga see kulub ju kõik sealse eluga näppude vahelt ära.
Juba üür! Sidney näiteks on ropp kallis.
Ja 1000.- eurot tagasilennuks pead ka ju kokku säästma.
See ju ongi elukogemus, mis on kullast kallim. Arvad, et siidpadjal pikutamine annab mingeid oskusi?
Kuidas see ütlus oligi, et tark õpib teistelt, loll viib oma naha turule.
Imelik, et eestlastel välismaal orjates kõlbab pead-jalad koos võõrastega tuba jagada, aga Eestis mitte.
Sest eestlastel on eelarvamused, mida austraalias ei ole. Näiteks see, et sa oled luuser, kui sul vinget karjääri ja enda korterit ei ole.
Ei vasta tõele. Mul on seal sugulasi, kelle esivanemad siit 1944 põgenenud ja ega nagu ei kipu külla, sest nad on nüüdseks upper class. Nende lapsed peale kooli banaane ei korja, vaid hea haridus on must be. Neil on uhked elamised ja uhke elustiil.
Et kui seal on rikkaid inimesi, siis järjelikult vaesemaid ei ole või mis su point on?
Nämmuta sulle ette ja taha pointi. Vastus sellele, et eestlastel on eelarvamused, mida Austraalias ei ole. Kõik eestlased teevad vinget karjääri ja kõigil on omad korterid? No hallo! Kui kaugel saab olla reaalsest elust.
Nämmuta sulle ka – kõik ei teegi, seda ma ju räägingi, pole minu süü, et sul loetust aru saamisega raskusi on või sa hakkad kohe mingeid imelikke järeldusi tegema. Aga kui sa töötad näiteks ettekandjana, siis millegipärast ikkagi arvatakse, et see on mingi entry level töö ja et korterikaaslastega elamine on mingi tudengivärk. Austraalias on 40-aastaselt majakaaslastega elamine ok – kui sinu 40-aastane tuttav Eestis elaks koos pundi inimestega, kes ta pereliikmed ei ole, siis mis sa ise temast arvaksid?
Kinnisvara on Austraalias väga kallis. Üürimine on paratamatus, millega nad seal peavad leppima. Meil siin väikeste palkadega jõuavad inimesed omale kinnisvara osta, siis ei olegi ju nii halb elustandard. Teenid hästi, aga ei jõua oma elu jooksul kodu osta, noh ma ei tea, kellele sobib ja kellele mitte.
Eestiga võrreldes jah, aga nagu siin eespool juttu oli, siis neil on palgad ka palju suuremad. Võta mõni nende kinnisvara leht lahti ja vaata kuulutusi, võttes palkade suurused arvesse, siis ei ole väga kallid.
Kinnisvara on Austraalias väga kallis. Üürimine on paratamatus, millega nad seal peavad leppima. Meil siin väikeste palkadega jõuavad inimesed omale kinnisvara osta, siis ei olegi ju nii halb elustandard. Teenid hästi, aga ei jõua oma elu jooksul kodu osta, noh ma ei tea, kellele sobib ja kellele mitte.
Tulevad tagasi ja ostavad/ehitavad.
Esileht › Pereelu ja suhted › Austraaliasse raha teenima
