Töötan gümnaasiumis õpetajana ja Austraalia teema on lõpuklassides väga aktuaalne. Võib julgelt väita, et vähemalt pooled on sellest mõelnud ja neist omakorda pooled teevad selle ka teoks. Ei pruukinud see idee üldse sellelt noormehelt tulla, lihtsalt sealt leidis kaaslased, kellega minna. Palju hullem oleks kui läheks üksi või internetist leitud võõra reisikaaslasega.
Esileht › Pereelu ja suhted › Austraaliasse raha teenima
Teema: Austraaliasse raha teenima
Isegi maja on nullist ehitatud selle summaga, mis seal teeniti.
Kindlasti mitte lihttööga.
Minu lähedane neiu töötab Austraalias kolmandat aastat kaevanduses. Lihttöö. Graafik on 2 nädalat tööl, 2 vaba. Kaevandus asub kusagil pärapõrgus ja sinna ning Brisbane’i tagasi lennutatakse ettevõtte poolt väikelennukiga. Majutus, söök ja tervisekindlustus ettevõtte poolt. Need 2 nädalat mis ta eemal on, maksab muidugi oma kulud ise välja arvatud tervisekindlustus, mis kehtib koguaeg. Kuupalk on 7000eur ringis, aga see on tegelikult kahe nädala eest. Tema elab koos eestlasest elukaaslasega, kellega tutvus seal, korralikus 3-toalises korteris. Käivad sageli puhkamas nii Austraalias sees kui ka välismaal, neil on kasutatuna ostetud pick-up truck ja lähedane on palju raha kõrvale ka pannud. Kuid tagasi Eestisse ta tulla ei plaani. Läks samuti kohe peale gümnaasiumi lõppu ning kogub selleks, et seal ülikooli minna.
See on väga tervist kahjustav töö ja edaspidise elu puhul tuleb juba ette arvestada terviseriketega
Ta ei ole kunagi kaevanduses sees, vaid koristab maa peal asuvaid kontoreid, elamisi jm vajalikku. Tegu pole kaevuriga. Sinna naisterahvaid ei võetagi.
Olen lapsevanemana teemaalgatajaga üsna samas seisus, nii et saan tema murest väga hästi aru. Minu tütar plaanib peale gümnaasiumi lõppu samuti võtta vaheaasta ja minna tööd otsima/seiklema USAsse, kusjuures täitsa üksinda.
Tean küll, et täiskasvanud inimene ja teeb oma valikud ise, aga siiski meeldiks mulle rohkem see, kui peale gümnaasiumit tuleb kõrgkool. Kui on siiski soov elada välismaal, siis see vaheaasta võiks tulla ülikooli ajal või peale seda, 19-aastaselt on minu meelest vara üksinda nii pikalt ja kaugele seiklema minna. Teine asi, kui laps sooviks minna välismaale õppima, aga välisriigis tööl käies võib õppimissoov jääda tagaplaanile või üldse kaduda.
Ma olen sinuga 100% nõus. Kes tahab a la Austraaliasse nii hirmsasti minna, siis tasub kõige pealt õppida eriala, millest seal puudus, täiendada oma inglise keelt ja teadmisi kohalikust elust Ja siis mine ja kohe oma eriala peale ja siis on sul võimalused areneda omas valdkonnas ja hästi teenida.
Minu loikam võttis ka vahe aasta ja seikleb välismaal, alguses olin vastu – et mis mõttes, ikka nii, et gümnaasium, ülikool, pangalaen ja korter, siis abielu ja lapsed. Aga laps või mis laps ta enam on, otsustab ise, mida ta teeb, Elab oma rahakoti peal ja meist ei sõltu. Alguses olid sõbrad ka, et mis mõttes, aga nüüd kadetsevad, kui poiss saadab fotosid, kus sooja mere ääres peesitab.
Sa ei saa elada oma lapse elu, tema valik on minna armastatud loikamiga Austraaliasse, sinna on veel pool aastat aega ja mida rohkem sa vastu oled, seda kindlamini ta läheb.
Vastik lugeda, kui traditsioonis kinni on inimesed. Kõik peavad nui neljaks lapsed saama. Ja kõik peab käima kindlas järjekorras ja kindlaks ajaks. Et oleks ikka normaalne. Kui tahad elada teistmoodi, tõstavad lähedased kisa. Paljude noorte jaoks on äkki selline kivisse raiutud muster igav ja ei taha elada sellist “normaalset” elu. Ei tahagi äkki pangalaenu ja isiklikku elamut ega ka lapsi, vaid rännata mööda ilma.
Nende elu tagurpidi elanute nutulaule oleme siit piisavalt juba lugeda saanud. Lapsed on, nälg ja võlg ka, juba 3. mees, aga see ka peksab, ise ilma erialata ennast ja lapsi elatada ei jõua, kolida kuhugi ei ole, APPPI
Austraalias pole meie haigekassaga midagi peale hakata, selle jaoks on ikka reisikindlustus.
Kas reisikindlustus töötamise korral kehtib, et kui n mõni tööõnnetus juhtub? Ehk peab selleks olema kohalik (tööandja)kindlustus?
Working holiday viisaga minnes on tavaline reisikindlustus. Kui seal hiljem tööviisaga tööle peaksid hakkama, siis jah, tuleb kohalik kindlustus.
Olen lapsevanemana teemaalgatajaga üsna samas seisus, nii et saan tema murest väga hästi aru. Minu tütar plaanib peale gümnaasiumi lõppu samuti võtta vaheaasta ja minna tööd otsima/seiklema USAsse, kusjuures täitsa üksinda.
Tean küll, et täiskasvanud inimene ja teeb oma valikud ise, aga siiski meeldiks mulle rohkem see, kui peale gümnaasiumit tuleb kõrgkool. Kui on siiski soov elada välismaal, siis see vaheaasta võiks tulla ülikooli ajal või peale seda, 19-aastaselt on minu meelest vara üksinda nii pikalt ja kaugele seiklema minna. Teine asi, kui laps sooviks minna välismaale õppima, aga välisriigis tööl käies võib õppimissoov jääda tagaplaanile või üldse kaduda.
Ma olen sinuga 100% nõus. Kes tahab a la Austraaliasse nii hirmsasti minna, siis tasub kõige pealt õppida eriala, millest seal puudus, täiendada oma inglise keelt ja teadmisi kohalikust elust Ja siis mine ja kohe oma eriala peale ja siis on sul võimalused areneda omas valdkonnas ja hästi teenida.
Sellisel juhul tuleb juba arvestada palju suurema võimalusega, et ta ei tulegi sealt enam tagasi. Working holidayga aastaks-kaheks minnes teed seal lihttöid ja lustid niisama, vaatad maailma. Tõsisele tööle minnes sa tõenäoliselt ei lähe ainult aastaks. Keegi ei võtagi sind, kui ütled, et varsti ära lähed. Ja siis juba suureneb ka tõenäosus, et leiad kohaliku mehe/naise ja jäädki sinna.
Nende elu tagurpidi elanute nutulaule oleme siit piisavalt juba lugeda saanud. Lapsed on, nälg ja võlg ka, juba 3. mees, aga see ka peksab, ise ilma erialata ennast ja lapsi elatada ei jõua, kolida kuhugi ei ole, APPPI
Mina ka ei läinud kohe peale gümnaasiumi lõppu õppima, vaid võtsin lausa kaks vaheaastat Austraalias. Tol ajal see asi alles hakkas populaarsust koguma. Läksin sõbrannaga, aga peale esimesi kuid läksid meie teed lahku. Ei klappinud piisavalt omavahel. Leidsin sealt teised eestlased. Elasin suhteliselt tagasihoidlikult, tegin palju tööd ja tagasi tulles panin raha hoiusele ootele, kuna oli buumiaeg ja kinnisvarahinnad väga kõrged ning mul polnud Eestis püsivat sissetulekut, pidin endale kodu ostmiseks selle tekitama. Veidi enam kui aasta pärast ostsin sel ajal 4a vanasse majja 2-toalise korteri, mis asus minu koolist jalutuskäigu kaugusel. Läksin bakat omandama, selle kõrvalt tegin erialaseid otsi. Elasin tagasihoidlikult, aga paremini kui keskmine tudeng ja sain rohkem õppimisele keskenduda. Koolis kohtusin ka oma praeguse abikaasaga. Tänaseks on mul magister ja meil on kaks ühist last, kolmas kohe sündimas. Mees ei peksa ka, meie kodus isegi ei karjuta üksteise ega laste peale.
Sama nutulaulu, mida tsiteeritu kirjeldas, kohtab väga palju just nö traditsioonilist rada minejate puhul. Pole nad maailma näinud, silmaringi avardanud, ei oska suhelda ja haridust ka ilmselt ei omandanud. Reisimine õpetab iseseisvust ja hakkamasaamist. Sellistel inimestel, keda tsiteeritu kirjeldas, seda ilmselgelt pole.
Fakt on see, et kaks inimest mõjutavad teineteist vastastikku. Minu meelest ei ole teemaalgataja probleem ainult Austraaliasse minekus, vaid tütre valikus üldisena? Loikam ei sobitu nende perekonda, suguvõssa?
Fakt on see, et kaks inimest mõjutavad teineteist vastastikku. Minu meelest ei ole teemaalgataja probleem ainult Austraaliasse minekus, vaid tütre valikus üldisena? Loikam ei sobitu nende perekonda, suguvõssa?
Kui inimest juba loikamiks nimetatakse, siis ilmselt küll jah. Ma oleks üsna häiritud, kui teaks, et mu vanemad räägivad mu elukaaslasest teistele inimestele, kui loikamist.
Eks need noored seiklevad mehed, kes ei õpi ega tööta, ongi ühise nimetajaga- loikamid. Kui on korralikud, kes õpivad või töötavad, nende kohta öeldakse noormehed 🙂
Eks need noored seiklevad mehed, kes ei õpi ega tööta, ongi ühise nimetajaga- loikamid. Kui on korralikud, kes õpivad või töötavad, nende kohta öeldakse noormehed ????
Ta ju plaanib sinna tööle minna.
No kui tööl juba käib, siis muutubki loikamist noormeheks.
Eks need noored seiklevad mehed, kes ei õpi ega tööta, ongi ühise nimetajaga- loikamid. Kui on korralikud, kes õpivad või töötavad, nende kohta öeldakse noormehed ????
Kus muidu öeldud on, et hetkel ei tööta? Ja sinna Austraaliasse läheb ka ikkagi tõenäoliselt ju tööle.
Kus muidu öeldud on, et hetkel ei tööta? Ja sinna Austraaliasse läheb ka ikkagi tõenäoliselt ju tööle.
Tore on. Pereema jaoks ikkagi loikam.
Tüdruk on 12 aastat järjest õppinud, pingutanud ja teiste pilli järgi tantsinud. Mida halba juhtub sellest kui ta nüüd aastakese natuke teistsugust elu elab, vahelduseks enda eest ise vastutab ja tööinimese elu maitseb?
Teie kõik teadsite 18-aastaselt, kelleks saada tahate ja armastate seda eriala siiani palavalt? Enamik inimesi tiksub sellepärast tööl käia, et arved on vaja ära maksta ja reisida pole enamik meist kunagi saanud.
Millal siis veel aastaks teisele poole maakera minna kui mitte noorena? Kodulaenu ja kolme lapse kõrvalt ju enam ei lähe. Las käib, saab kogemuse, puhkab õppimisest ja teab tagasi tulles palju selgemalt, mida oma eluga peale hakata tahab.
Mul on neli tuttavat, kes on noorena läinud aastaks Austraaliasse. Need ükski pole tagasi tulnud ega tulegi. Kui, siis pensionieaks. Kaks pole enam kunagi isegi Eestis käinud, küll aga on nende vanemad käinud selle 15 või 20 aasta jooksul korra-kaks seal. Kolm abiellusid seal kohalikega. Ainult üks tuli pärast paari aastat mõneks nädalaks Eestisse, et võtta kaasa oma eestlasest kunagine peika, kellega veebis vahepeal suhted soojenenud. Teiste kolme lapsed ei räägi eesti keelt ega käi kunagi Eestis ega muidugi pole nende abikaasad eestlased ega lastel mingitki sidet Eestiga. Ei nimes, keeles ega hariduses. Kusjuures suhe vanematega kõigil okei, aga internetisuhtlusest lastele piisab. Lapselastega räägivad vanavanemad inglise keelt, muud ei jää üle.
Mina tean kahte neiut, kes läksid. Üks läks peikaga siit Eestist, aga seal läksid lahku. Teine leidis Austraaliast peika ja isegi elas sellega seal ja pidid abielluma, aga miski läks ikkagi nihu ja tuli ka tagasi.
Tean paljusid Austraaliasse ja mujale läinud noori, mitmed neist on mujale jäänudki. Ka ise olen pikki aastaid välismaal elanud. Seda aga, et 15-20a kordagi Eestis ei käida, ei usu eluilmaski. Kes ise välismaal pikemalt elanud, saab aru, miks.
Kui eestis rikkaks ei saa, siis ei saa ka mujal.
Kõik on inimeses endas kinni, ega kliimavahetus äkitselt IQ-d tõsta, samuti ei muuda see isikuomadusi.
Minul tulid küll tuttavad lapsed tagasi – , võtsid seda kui kogemust. Ega see lust ja lillepidu ei olnud, päris raske töö, magasid ühes toas võõrastega, naridel. Raha kohta ei oska öelda, aga ise jäid kogemusega rahule. Nüüd elavad Eestis, pered loonud ja lapsed saanud.
Tean paljusid, kes on käinud. Käisin ise ka. Enamik on tagasi tulnud, mõned jäid sinna. Mõned elavad hoopis mõnes kolmandas riigis nüüd. Ega Soomegi jääb päris palju eestlasi ju, vahe lihtsalt selles, et see on lähemal.
Tean paljusid, kes on käinud. Käisin ise ka. Enamik on tagasi tulnud, mõned jäid sinna. Mõned elavad hoopis mõnes kolmandas riigis nüüd. Ega Soomegi jääb päris palju eestlasi ju, vahe lihtsalt selles, et see on lähemal.
+raha saab normaalselt, lihtsalt töö leidmisel tuleb rohkem initsiatiivi üles näidata, kui Eestis, seal lihtsalt cv-sid laiali saates võibki ootama jääda. Kui just tuttavaid ees ei ole – paljud lähevad nii, et on juba teada, et kusagil töö ootamas. Need erinevate viljade korjamise tööd võivad tõesti rasked olla, eriti, kui mingit maatööd varem teinud ei ole. Ja see võõraste inimestega koos elamine/ühes toas magamine – noh, ütleme nii, et see on tegelikult osa sellest, miks sinna minnakse. Kui sul on nii palju noori koos elamas, siis enamuse vabast ajast on peo pidamine või mingite lolluste tegemine. Emale-isale ja muudele vanematele tuttavatele/sugulastele seda muidu rääkima ei minda.
Mul tegelikult tekkis ka see küsimus, et miks antud noormeest loikamiks nimetatakse. Kas ta mingite tunnuste alusel ongi või hoopis sellepärast, et veab tütre välismaale ja see ei meeldi vanematele. See üksinda, et ta austraaliasse tahab minna ja ei plaani(hetkel vähemalt, ja 19.aastane veel vabalt jõuab) edasi õppida, ei tee temast ju loikamit.
Defineeri – kes on sinu jaoks loikam?
Laisk ja veidi totu. Keegi, kes vedeleb niisama ringi. Kes on sinu jaoks loikam?
Loikam on eesti keeles hinnanguline – põlastav, negatiivne väljend. Sellest saab ju igaüks aru.
Mida tütar loikamis üldse näeb, ei saa aru, kui oleme uurinud, siis vastab muidugi, et armastab loikamit ja tunneb end temaga hoituna ja turvaliselt. Kogu tema elu keerlebki loikami ümber.
Tütar ju siis hingelt ja ellusuhtumiselt samasugune loikam.
Kõigile ei sobi sama muster. Ma läksin kohe pärast gümnaasiumi ülikooli, sest nii asjad ju käivad. Läks nii, et lõpetasin küll, aga MA jätsin pooleli. Esimene aru tuli alles siis pähe, kui pool aastat välismaal vahetusõpilane olin.
Kui tagasi tulin, ei osanud midagi Eestis enam teha ja kolisin teisele välismaale. Elan siin juba 9a ja omandan täiesti kardinaalselt erinevat kõrgharidust.
See BA, mis mul on, andis küll erinevaid huvitavaid kogemusi, aga mu meelest oleks üks aasta vahet pigem kasulik olnud.
Mulle paistab, et TA lihtsalt pelgab lapse väljakolimist. Ja veel teisele poole maakera. Mis puudutab poissi ja seda kuivõrd tolgus ta on, siis milline noor on 20-aastaselt juba absoluutselt adekvaatne? Päris erandlik. Mu meelest oleks pigem mittesoovitav, et tütar leiaks kohe kellegi, kellega plaanib elu lõpuni koos olla ja kõik nö õigesti teha. Need on ikka üsna tihti igavad ja ka vahel tüütud või lausa valusad kooselud.
Mind endiselt huvitab, milles väljendub see turvalisus ja hoitus selle noormehe puhul, millest TA tütar räägib? Armumisest saan aru.
Ja veel enam, mis plaanid on noormehel TA tütrega peale Austraaliat? Kas noormees ka hindab TA tütart sama kõrgelt, nagu neiu noormeest? Mis saab peale seda fantastilist Austraaliat? Mis plaanid on peale seda reisi? Ma lihtsalt eeldan, et kui see noormees mõjub nii turvatundeliselt ja hoidvana, siis võivad ju ka teised neiud sama tunda ja silma heitma hakata antud noormehele?
Esileht › Pereelu ja suhted › Austraaliasse raha teenima