Esileht Erivajadustega laps Autism – kas kujutan endale ette?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )

Teema: Autism – kas kujutan endale ette?

Postitas:
Kägu

Olukord siis selline, et keegi ei usu, et laps võiks olla autist, aga mulle tunduvad sümptomid küll selgemast selgemad. Mis arvate, kas reageerin üle?

Laps sai just kuuekuuseks, ja mina näen järgmisi autismile omaseid jooni:
– ei reageeri sageli, kui tema poole pöörduda, nimele reageerimisest rääkimatta; näiteks kui ärkab voodis minu kõrval ja ma rääkima hakkan, siis ei tee kuulmagi – vaatab suvaliselt laelampi näiteks.
– silmside ei ole kõige parem (mõnikord vaatab pikalt otsa, mõnikord ei püüa pilku millegiga)
– ei häälitse KUNAGI vastu, isegi kui mõnikord paistab mu juttu tähelepanelikult kuulavat – seevastu võib mõnikord koogata ja veidi laliseda ventilaatori või laelambi all olles.
– ei keera veel, pole nagu tahtmistki.
– ajab selili olles käsi ja jalgu sirgeks ja kangeks.

Kui ma mehele/arstile oma kahtlustest räägin, siis lohutatakse, et kõik tuleb omal ajal (okei, nüüd saime saatekirja füsioteraapiasse, et keerama hakkaks), ja et ma muretsen üle, sest ta ju ometi naeratab (kui teda plutiplutitada ja mängida talle meeldivaid mänge), ja vahel harva naerab häälega. Söömisega probleemr pole, ja magab väga hästi. Pole ei eriti rahulik ega ülemäära rahutu beebi. Mänguasju haarab ja viib kõik endale suhu. Kõik kommenteerivad, et nii aruka ja selge pilguga laps.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuulmist on kontrollitud?

Tundub täiesti tavaline laps. Kõik need sinu toodud punktid esinevad väga paljudel beebidel ja lambid on paljude lemmikud. Tihti ongi laste esimene sõna lamp.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kuulmist kontrolliti enne sünnitusmajast välja kirjutamist.
Igasugu suvalistele helidele reageerib küll muidu, rääkimine-laulmine ei pane aga pead pöörama. Klõpsud, kolinad, mürinad, vihibad ja sisinad registreerib küll. Laulvad mänguasjad ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pead olema vapper ja tugev, sest kui sa nüüd tõtt räägid on need tõesti märgid mis viitavd millegi. Usalda oma vaistu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on 2 autismi spektri häirega last ehk siis adpergeri. Juba suured.
Nemad sellised ei olnud beebina. Olid vägagi kontaktsed. Otsa vaatasid kogu aeg.Vanem laps hakkas hilja pöörama aga tal oligi lihastega, liigestega probleeme. Noorem just tegi kõike väga vara ja mäletan tema rõkkavat naeru kuuekuuselt kui vanem vend teda lõbustas. Hetkel on ta kohe täiskasvanuks saamas ja viimased 10 aastat ei suuda olla kui ruumis on rohkem kui 1 inimene.Ning ei räägi võõrastega.
Minu lapsed ei sallinud kui neile laulsin. Pean küll viisi aga ju mitte nii täiuslikult kui nende kõrvale sobis. Nad on väga musikaalsed.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, kas tegemist on esimese lapsega? Kas oled kohtunud teiste sama vanade lastega? Tited ei ole eriti organiseeritud inimesed ja omad kiiksud on paljudel. Imikuna pole ma oma kolmele lapsele diagnoose otsinud, aga kohutava kahese jonniperioodi saabudes olen kõigi puhul môelnud, et “normaalne see laps küll ei ole”. Minu meelest on liiga vara midagi diagnoosida. Räägi lapsega, kõdita, võimle jne ja anna lapsele aega ka oma mänguasjadega üksi aega veeta. Ma usun, et kõik on korras.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on 2 autismi spektri häirega last ehk siis adpergeri. Juba suured.

Nemad sellised ei olnud beebina. Olid vägagi kontaktsed. Otsa vaatasid kogu aeg.Vanem laps hakkas hilja pöörama aga tal oligi lihastega, liigestega probleeme. Noorem just tegi kõike väga vara ja mäletan tema rõkkavat naeru kuuekuuselt kui vanem vend teda lõbustas. Hetkel on ta kohe täiskasvanuks saamas ja viimased 10 aastat ei suuda olla kui ruumis on rohkem kui 1 inimene.Ning ei räägi võõrastega.

Minu lapsed ei sallinud kui neile laulsin. Pean küll viisi aga ju mitte nii täiuslikult kui nende kõrvale sobis. Nad on väga musikaalsed.

Mis asi on adpergeri?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olukord siis selline, et keegi ei usu, et laps võiks olla autist, aga mulle tunduvad sümptomid küll selgemast selgemad. Mis arvate, kas reageerin üle?

Laps sai just kuuekuuseks, ja mina näen järgmisi autismile omaseid jooni:

– ei reageeri sageli, kui tema poole pöörduda, nimele reageerimisest rääkimatta; näiteks kui ärkab voodis minu kõrval ja ma rääkima hakkan, siis ei tee kuulmagi – vaatab suvaliselt laelampi näiteks.

– silmside ei ole kõige parem (mõnikord vaatab pikalt otsa, mõnikord ei püüa pilku millegiga)

– ei häälitse KUNAGI vastu, isegi kui mõnikord paistab mu juttu tähelepanelikult kuulavat – seevastu võib mõnikord koogata ja veidi laliseda ventilaatori või laelambi all olles.

– ei keera veel, pole nagu tahtmistki.

– ajab selili olles käsi ja jalgu sirgeks ja kangeks.

Kui ma mehele/arstile oma kahtlustest räägin, siis lohutatakse, et kõik tuleb omal ajal (okei, nüüd saime saatekirja füsioteraapiasse, et keerama hakkaks), ja et ma muretsen üle, sest ta ju ometi naeratab (kui teda plutiplutitada ja mängida talle meeldivaid mänge), ja vahel harva naerab häälega. Söömisega probleemr pole, ja magab väga hästi. Pole ei eriti rahulik ega ülemäära rahutu beebi. Mänguasju haarab ja viib kõik endale suhu. Kõik kommenteerivad, et nii aruka ja selge pilguga laps.

On olemas palju inimesi, kelle autism on jäänud diagnoosimata, sest nad kuuluvad autismispektri sellesse ossa, milles sümptomid ei ole nii selged.
70 protsenti autistidest on intelligentsi poolest tavalised või keskmisest üle. Seda tüüpi autismi nimetataksegi tavaliselt hästifunktsioneerivaks autismiks – nii teeb seda näiteks psüühikahäirete «piibli» uusim versioon DSM 5 («Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders»
Aspergeri mõistet kasutatakse siiski tänaseni, ehkki kõik autismi liigid on nüüd koondatud ühe spektri alla ja liigitatud vastavalt sümptomite ägedusele.
Autistide endassesulgumine on tihedalt seotud sensoorse ülekoormusega.
Loe seda teemat siit
https://foorum.perekool.ee/teema/kuidas-te-kallid-aspergerid-elus-hakkama-saate/

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ta ju ometi naeratab (kui teda plutiplutitada ja mängida talle meeldivaid mänge)

–> kõlab täiesti eakohase sotsiaalsuse moodi ju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Pigem on küsimus, et miks sa tahad, et lapsel oleks autism? Miks sa kuuekuusel imikul meeleheitlikult autismi taga otsid?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pigem on küsimus, et miks sa tahad, et lapsel oleks autism? Miks sa kuuekuusel imikul meeleheitlikult autismi taga otsid?

“Otsin” seetõttu, et ei taha maha magada õiget aega tegutsemiseks. Saan aru, et varajane sekkumine võib olla väga abiks. Nii paljud emad on öelnud, et oleks nad ometi kõigi keelitustele vaatamata autismi varajastele märkidele tähelepanu pööranud…

Aga tõepoolest, see on esimene laps ja võrdlusmomenti eriti pole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Võin öelda, et emasüda ei valeta. Parem karta kui kahetseda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa hakkasid neid märke otsima kui laps oli kolmkuune.
Äkki lähed ise teraapiasse?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pead olema vapper ja tugev, sest kui sa nüüd tõtt räägid on need tõesti märgid mis viitavd millegi. Usalda oma vaistu.

Mis sul viga on?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on 2 autismi spektri häirega last ehk siis adpergeri. Juba suured.

Nemad sellised ei olnud beebina. Olid vägagi kontaktsed. Otsa vaatasid kogu aeg.Vanem laps hakkas hilja pöörama aga tal oligi lihastega, liigestega probleeme. Noorem just tegi kõike väga vara ja mäletan tema rõkkavat naeru kuuekuuselt kui vanem vend teda lõbustas. Hetkel on ta kohe täiskasvanuks saamas ja viimased 10 aastat ei suuda olla kui ruumis on rohkem kui 1 inimene.Ning ei räägi võõrastega.

Minu lapsed ei sallinud kui neile laulsin. Pean küll viisi aga ju mitte nii täiuslikult kui nende kõrvale sobis. Nad on väga musikaalsed.

Mis asi on adpergeri?

Tavaline kirjaviga. S ja d on nutitelefonis lihtsalt kõrvuti.
Saad nüüd rahulikult täna magada?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

kas kuulmisega on kõik korras?
Autismi ei kahtlustas aga midagi võib olla aga ei pruugi vb ongi lihtsalt omasoodu arenev laps. äkki ei kuule hästi? Kuulmistest on tehtud? Palu perearstilt saatekirja lastearstile. Ise saad katsetada nii -jätad lapse üksi tegutsema ja siis teed läheduses kõva heli kas ehmub v teeb välja?

Minu suurem laps ka nimele ei reageerinud, silmside oli nii ja naa. Keerama hakkas hilja roomama hakkas hilja, käputas vähe. Nüüd 5 aastane sotsiaalne ja südamlik tütarlaps. Ei ole ühtegi häiret ja eakohaselt arenenud. Lihtsalt hakkaski kõike hiljem tegema – normi piirides aga viimasel hetkel. Isegi kõne saime alles nüüd 5 eluaastaks korda. Ongi lihtsalt selline laps.

Kaks aasta hiljem sündinud õde tegei kõike üli vara rääkima hakkas korralikult juba kaheselt.

Selle kirjutasin selleks, et ära võrdle teiste lastega oma last, vaata mis arstid räägivad aga ära eelda halba kohe iga laps areneb omasoodu.

Aga seda küll, et kui ikka tundub, et pole kõik ok lase teste teha , käi lasteaersti juures, küsi uuringuid vajadusel vaheta perearsti – kohatai tuleb ka oma südant kuulata sest ema on lapsele kõige lähemal seisev isik ja tajub last kõigeparemini.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu sügavalt autistlik laps oli beebina täiesti normaalne. Vaatas otsa, koogas vastu, naeratas inimestele, kes talle naeratasid, mängis ja oli igati kontaktne. Keeramised-pööramised, istumine, kõndimine ja kõne tulid kõik õigel ajal.
Autistlikud jooned lõid välja paariaastaselt. Siis ma mõtlesin ka, et kui nüüd kohe ülivarajaselt sekkuda ja lapsega intensiivselt (loe: meeleheitlikult) tegeleda, siis on see abiks.
Ei olnud. Vaatamata kõikidele sekkumistele, teraapiatele ja tegelemistele jääb ta eluks ajaks 2-aastase tasemele ja sügavalt autistlikuks.
Lõpeta see paanika ära. Varajane sekkumine on spetsialistide poolt välja mõeldud müüt, et oma tegevusele paremini rahastust saada. Päriselt ei saa autismi ravida. Kui see on, siis on ja kui pole, siis ei ole.
Ainuke asi, mis autismi leevendab, on armastav pere ja rahulikud enesekindlad vanemad. Soovin sulle rahu ja leppimist ning loodan, et su laps on terve.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

rääkimaTa, kogemaTa jne.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu sügavalt autistlik laps oli beebina täiesti normaalne. Vaatas otsa, koogas vastu, naeratas inimestele, kes talle naeratasid, mängis ja oli igati kontaktne. Keeramised-pööramised, istumine, kõndimine ja kõne tulid kõik õigel ajal.

Autistlikud jooned lõid välja paariaastaselt. Siis ma mõtlesin ka, et kui nüüd kohe ülivarajaselt sekkuda ja lapsega intensiivselt (loe: meeleheitlikult) tegeleda, siis on see abiks.

Ei olnud. Vaatamata kõikidele sekkumistele, teraapiatele ja tegelemistele jääb ta eluks ajaks 2-aastase tasemele ja sügavalt autistlikuks.

Lõpeta see paanika ära. Varajane sekkumine on spetsialistide poolt välja mõeldud müüt, et oma tegevusele paremini rahastust saada. Päriselt ei saa autismi ravida. Kui see on, siis on ja kui pole, siis ei ole.

Ainuke asi, mis autismi leevendab, on armastav pere ja rahulikud enesekindlad vanemad. Soovin sulle rahu ja leppimist ning loodan, et su laps on terve.

Ma arvan, et tegemist on ei ole siin ainult autismiga, vaid pigem sügava vaimupuudega, millega alati kaasanevad ka autistlikud jooned. Vaimupuue tõesti ei ole ravitav. Autismi ka ei ole võimalik niiöelda täielikult välja ravida, mingid jooned jäävad alatiseks. Aga on võimalik autistliku last õpeta ja arendada nii, et ta ta tuleb täiskasvanuna iseseisvalt toime.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu sügavalt autistlik laps oli beebina täiesti normaalne. Vaatas otsa, koogas vastu, naeratas inimestele, kes talle naeratasid, mängis ja oli igati kontaktne. Keeramised-pööramised, istumine, kõndimine ja kõne tulid kõik õigel ajal.

Autistlikud jooned lõid välja paariaastaselt. Siis ma mõtlesin ka, et kui nüüd kohe ülivarajaselt sekkuda ja lapsega intensiivselt (loe: meeleheitlikult) tegeleda, siis on see abiks.

Ei olnud. Vaatamata kõikidele sekkumistele, teraapiatele ja tegelemistele jääb ta eluks ajaks 2-aastase tasemele ja sügavalt autistlikuks.

Lõpeta see paanika ära. Varajane sekkumine on spetsialistide poolt välja mõeldud müüt, et oma tegevusele paremini rahastust saada. Päriselt ei saa autismi ravida. Kui see on, siis on ja kui pole, siis ei ole.

Ainuke asi, mis autismi leevendab, on armastav pere ja rahulikud enesekindlad vanemad. Soovin sulle rahu ja leppimist ning loodan, et su laps on terve.

Ma arvan, et tegemist on ei ole siin ainult autismiga, vaid pigem sügava vaimupuudega, millega alati kaasanevad ka autistlikud jooned. Vaimupuue tõesti ei ole ravitav. Autismi ka ei ole võimalik niiöelda täielikult välja ravida, mingid jooned jäävad alatiseks. Aga on võimalik autistliku last õpeta ja arendada nii, et ta ta tuleb täiskasvanuna iseseisvalt toime.

Vaimupuudega, ka sügavaga, ei kaasne sugugi alati autism. Paljud vaimupuudega inimesed on ülimalt sotsiaalsed ja väga tahavad suhelda, nt downi sündroomiga inimesed on hea näide. Teiseks on sügav vaimupuue märgatav juba beebi- ja väikelapseeas. Sügava vaimupuudega lapsed hakkavad hiljem keerama, istuma, kõndima, rääkima jne. Meie lapse areng aga oli varajane ja kiire. Kui autism ilmnes, siis ta sulgus endasse ja sellepärast jäi ka vaimne areng seisma. Jah, autistlikku last saab arendada ja õpetada, ma olen nõus. Kuid kas temast saab iseseisev inimene või ei, see ei sõltu ravist ja teraapiatest. Varajane märkamine on üle tähtsustatud. Peamine on siiski perekond ja lõpuks on see puhas õnneasi. Nagu kõik siin elus. Võib ka nii olla, et kasvatad üles terve ja targa lapse ning siis teeb ta 18-aastaselt enesetapu või haigestub skisofreeniasse ja muutub inimvareks. Me ei saa selliste asjade pärast lõputult muretseda. Tuleb olla,õnnelik kõigest hoolimata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Laps sai just kuuekuuseks, ja mina näen järgmisi autismile omaseid jooni:
– ei reageeri sageli, kui tema poole pöörduda, nimele reageerimisest rääkimatta; näiteks kui ärkab voodis minu kõrval ja ma rääkima hakkan, siis ei tee kuulmagi – vaatab suvaliselt laelampi näiteks.
– silmside ei ole kõige parem (mõnikord vaatab pikalt otsa, mõnikord ei püüa pilku millegiga)
– ei häälitse KUNAGI vastu, isegi kui mõnikord paistab mu juttu tähelepanelikult kuulavat – seevastu võib mõnikord koogata ja veidi laliseda ventilaatori või laelambi all olles.
– ei keera veel, pole nagu tahtmistki.
– ajab selili olles käsi ja jalgu sirgeks ja kangeks.

Minu praeguseks 10-aastase autisti kirjeldus, kui ta oli beebi.

Eestis niikuinii pole seda “varajast sekkumist”, nii et arstid naeravad su üle veel mitu aastat ja seda “iga asi omal ajal”-juttu aetakse sulle nii arstide kui perekooli kui tuttavate-sõprade poolt samamoodi veel mitu aastat.

Kui sa näed, et su lapsel on autistlikud tunnused, siis pead olema ise kõige targem arst ja ema – ingliskeelne kirjandus ja veebikeskkonnad on su suunajad ja õpetajad.

Kolmeaastase lapsega mine Marienthali lastepsühhiaatri juurde, seal töötab dr Visnapuu-Bernadt, tema sulle ei hakka mingit kägu ajama, su lapsele tehakse testid, kuhu kaasatakse ka lastepsühholoog ja saad paari päeva jooksul teada, kas su laps on mõne psühhiaatrilise diagnoosiga või mitte.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu praeguseks 10-aastase autisti kirjeldus, kui ta oli beebi.

Eestis niikuinii pole seda “varajast sekkumist”, nii et arstid naeravad su üle veel mitu aastat ja seda “iga asi omal ajal”-juttu aetakse sulle nii arstide kui perekooli kui tuttavate-sõprade poolt samamoodi veel mitu aastat.

Kui sa näed, et su lapsel on autistlikud tunnused, siis pead olema ise kõige targem arst ja ema – ingliskeelne kirjandus ja veebikeskkonnad on su suunajad ja õpetajad.

Kolmeaastase lapsega mine Marienthali lastepsühhiaatri juurde, seal töötab dr Visnapuu-Bernadt, tema sulle ei hakka mingit kägu ajama, su lapsele tehakse testid, kuhu kaasatakse ka lastepsühholoog ja saad paari päeva jooksul teada, kas su laps on mõne psühhiaatrilise diagnoosiga või mitte.

Kas tõesti nii kaua tuleb oodata???

Millal sa ise autismi kahtlustama hakkasid, või millal see sinu arvates ilmne oli? Kas silmside ja nimele reageerimine olid ja jäid halvaks, või toimus mingi aeg ikkagi mingi edasiminek? Mis puutub lalisemisse ja motoorsesse arengusse, siis kuidas nendega oli? Millal lalisema hakkas, millal keerama? Autistidel areng ju ikkagi toimub, lihtsalt hilinemisega?

Kuidas sa ise, oma kogemuse põhjal soovitaksid nii väikese lapsega tegeleda, kui varajane sekkumine puudub?

Ja viimaks… kuidas sulle tundub, kas autismi tunnuste varajane avaldumine on seotud autismi raskusastmega, ehk… kui sügavalt autistlik su laps on, ja kuidas tal praegu läheb?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui lapsel on juba motoorikas mahajäämus, siis saab alati pöörduda füsioterapeudi poole. Kui on ikka kahtlusi, et lapse arenguga pole kõik korras, siis perearstilt suunamiskiri neuroloogi juurde ja tehakse kõik uuringud. Jah autismi diagnoosi nii vara ei saa, kuid teadmise kas on mingi mahajäämus või mitte, saab küll. Kui mahajäämus on tuvastatud, siis perearsti saatekirjaga saab taastusravisse, kus saab siis nii füsiterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi teenust. Kui mahajäämus juba suurem, siis saab ka puude ja reha plaaniga veel teenuseid.

Areng sõltub autistlike joonte sügavusest. Mida rohkem autistlike jooni, seda pärsitum on lapse loomulik areng ja kõiki neid oskusi, mida tavalaps ise ilma õpetamata omandab, on vaja õpetada. Nt närimine, otsa vaatamine, nimele reageerimine, zestide jäljendamine, osutamine, enda vajaduste arusaadavalt väljendamine jne. Sügavalt autislik laps võib ilma õpetamata ja arendamata jääda igaveseks 2-aastase lapse arengutasemele, kuna tal puudub jäljendamisoskus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Antud lapsel hetkel siiski mingeid mahajäämusi ei ole. Muidugi võiks võimelda ja tegeleda lihaste treenimisega, mida teemaalgataja ka teeb nagu näha. Autismi aimata on selles vanuses pigem ulme, kui reaalne. Pead lihtsalt ootama

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et tegemist on ei ole siin ainult autismiga, vaid pigem sügava vaimupuudega, millega alati kaasanevad ka autistlikud jooned. Vaimupuue tõesti ei ole ravitav. Autismi ka ei ole võimalik niiöelda täielikult välja ravida, mingid jooned jäävad alatiseks. Aga on võimalik autistliku last õpeta ja arendada nii, et ta ta tuleb täiskasvanuna iseseisvalt toime.

Nii see on. Autistlikku inimest, kui autism ei ole koos vaimse alaarenguga, on võimalik nn treenida paremini hakkama saama. Siiski, kuuekuuse imiku puhul pole võimalik eriti midagi sellist teha, mida ei peaks niikuinii tegema nn tavalapse puhul – tuleb lihtsalt lapsele pakkuda turvatunnet, omaenda seltskonda ja rahu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei näe autismi. Täiesti tavaline laps.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olukord siis selline, et keegi ei usu, et laps võiks olla autist, aga mulle tunduvad sümptomid küll selgemast selgemad. Mis arvate, kas reageerin üle?

Laps sai just kuuekuuseks, ja mina näen järgmisi autismile omaseid jooni:

– ei reageeri sageli, kui tema poole pöörduda, nimele reageerimisest rääkimatta; näiteks kui ärkab voodis minu kõrval ja ma rääkima hakkan, siis ei tee kuulmagi – vaatab suvaliselt laelampi näiteks.

– silmside ei ole kõige parem (mõnikord vaatab pikalt otsa, mõnikord ei püüa pilku millegiga)

– ei häälitse KUNAGI vastu, isegi kui mõnikord paistab mu juttu tähelepanelikult kuulavat – seevastu võib mõnikord koogata ja veidi laliseda ventilaatori või laelambi all olles.

– ei keera veel, pole nagu tahtmistki.

– ajab selili olles käsi ja jalgu sirgeks ja kangeks.

Kui ma mehele/arstile oma kahtlustest räägin, siis lohutatakse, et kõik tuleb omal ajal (okei, nüüd saime saatekirja füsioteraapiasse, et keerama hakkaks), ja et ma muretsen üle, sest ta ju ometi naeratab (kui teda plutiplutitada ja mängida talle meeldivaid mänge), ja vahel harva naerab häälega. Söömisega probleemr pole, ja magab väga hästi. Pole ei eriti rahulik ega ülemäära rahutu beebi. Mänguasju haarab ja viib kõik endale suhu. Kõik kommenteerivad, et nii aruka ja selge pilguga laps.

Ei sa ei kuijuta midagi ette, sinu laps on autist!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei sa ei kuijuta midagi ette, sinu laps on autist!

Oled arst ja ise selle lapsega tegelnud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu oma küll u 4-5 kuuselt ütles midagi emme taolist. Mitte muidugi päriselt, aga mulle tundus see sõna emme. Muidugi koguaeg rääkisin temaga ise ka kui midagi tegin. Üle stimuleerida last ka ei tasu, võtaks suht vabalt. Lapsed arenevad nii, et täna on suht lootusetu seis ja homme uued oskused. Nende areng on plahvatuslik. Minagi käisin lapsega fusioteraapias, mille määras lastehaigla. Minu laps kartis seda terapeuti, lükkas end pulka ega teinud kaasa. Leidsin endale beebikoolist tasulise fysioterapeudi ja laps läks tema käe all nö lahti. Areng oli märgatav. Käisime ujumas, võimlemas- kõike omal käel. Lapsele oli sellest kasu, aegamööda jõudis teistele omaealistele järgi ning nüüd on kõne poolest isegi ees ja liikumine 5+.

Kui tulemusi ei tule, vaheta terapeuti.

Oma nimele ei reageeri alati ka isegi 2-3 aastane. Lamp ilmselt paelub teda, sellepärast vaatabki.

Minu arust sa muretsed küll üle. Lapsele peab ise õpetama erinevaid helisid nt muusika, naer, erinevad hääled, plaksutamine, tee nägusid ja räägi hästi palju. Näita mänguasju, füüsiline tegevus kindlasti paika. Ujumine oli meile kõige kasulikum ning käisime palju õues. Minu oma ka ei keeranud ega kaputanud ja ma ei sundinud ka. Kõik tuli hiljem, aga tuli. Minu laps oli suurem laps, arsti jutu kohaselt suuremad lapsed ongi alguses vähem vilkad uusi liigutusi tegema.

Kui arst ütleb, et kõik normaalne siis nii on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja, nüüdseks on aega möödas, kas midagi on muutunud muret tekitavates viidetes autismile või on läinud asi paremuse poole?

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 31 )


Esileht Erivajadustega laps Autism – kas kujutan endale ette?