Meil kusjuures oli just vastupidine näide. Tark, ent tundlik laps, kelle omandamisvõime ja sotsiaalsus tavakooli kooliteed alustades takerdus. Liiga palju sagimist, liiga kiire olukordade muutus jmt tekitas ärevust, mis hakkas kõike pärssima.
Mul oli oma lapsega sama kogemus. Tavakooli stress tegi ta lihtsalt vigaseks. Ja kuna alguses käisime spetsialistide vahet suviti, mil koolistress taandus ja laps tundis ennast hästi, siis ei saanud me ka kuidagi diagnoosi, alles kolmandas klassis ma taipasin ja panin psühholoogi aja kevadeks, siis saime diagnoosi ja suunamise.
Saime peale pikka pingutamist ka sobitamist õnneks koha Pätsi kooli ja tulemus tänaseks vastupidine – laps on avatud, seltsiv, iseseisev, vastutustundlik jne. Koolitööd teeb kõik kohapeal ära, kodus enam pole õppetööga sisuliselt peale raamatute lugemise vaja tegeledagi.
Ja jälle sama kogemus – Pätsi koolis õppis ise ning meeleldi, mingit erilist spetsiaalset “remontimist” ei tehtud, lihtsalt õhkkond oli maksimaalselt toetav ja sagimist vähem kui kombinaatkoolis. Mina teda tavakooli tagasi ei hakanudki nõudma, milleks? Mitte midagi head ei oleks see talle juurde andnud. Lõpetas üheksanda klassi Pätsis ja tuli Tartusse kutsekooli tehnilisele erialale.
Autist ei ole iseenesest kohe “katkine” laps, keda peaks remontima. Autisti teeb katki ümbritseva maailma ülestimulatsioon ning tõsiasi, et 30pealiste klassidega mammutkoolid on tegelikult lapse arengu jaoks ebaloomulikud keskkonnad. Lihtsalt nn tavalapsed suudavad neid keskkondi taluda, tundlikumad lapsed ei suuda.