Esileht Erivajadustega laps Autistlike laste emad

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: Autistlike laste emad

Postitas:
Kägu

Küsimus Teile, kelle lastel on diagnoositud autism. Kas saite aru, et laps on teistsugune, juba beebieas. Kas oli sisetunne või oli mingeid teistsuguseid jooni võrreldes teiste samavanade beebidega?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei saanud aru.võib olla seetõttu et olid mu esimesed lapsed.
Arusaamine, et midagi on teisiti tuli väikelapse eas ja eriti koolis 1.klassis.
(Kahe autistliku lapse ema)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

jah, see tunne tuleb varem

Please wait...
Postitas:
Kägu

jah, see tunne tuleb varem

Hea on kui tuleb,mõni muudkui raiub,et kõik okei.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Laps sündis ühe geneetilise häirega, mille puhul on võimalik, et ilmnevad autistlikud jooned. beebieas ma küll midagi aru ei saanud, kui tagant järele mõelda, siis jah, tal oli probleeme söömisega või õigemini sellega, et ta ei taha süüa. beebina mitte kordagi ei nutnud sellepärast, et kõht oleks tühi, nuttis, kui süüa andsin. Lisaks oli tundlik helidele, mürale, kuid sellele ma nii tähelepanu ei pööranud, sest väiksed ikka on kartlikumad tundmatute helide suhtes. Nüüdseks on laps kohe 12-aastane, süüa ei taha siiamaani, tundlikkus helidele on mõnevõrra paremaks läinud, kuid mõneti siiski tundlikum, kui tavalapsed. Veel on tal ülitundlikus lõhnadele ja puudustele (näiteks dushi all ei meeldi käia, kuna veepiisad on ebameeldivad, samas vannis, basseinis väga meeldib). Väikelapse eas võis tundide kaupa tegeleda ühe tegevusega, näiteks võis päev otsa panna kokku puslesid, ikka ja jälle uuesti alustada, teinekord võis päev otsa kääridega lihtsalt paberit lõigata. Üldjuhul, kui tegevus on lapsele meelepärane võib sellega tegeleda tunde, ei tüdine ära (vanaema sõnul oli väikelapsena teda seetõttu väga hea hoida), samas kui tegevus ei ole meelepärane, siis pole tal ka sisemist motivatsiooni, et ennast sundida.
Lasteaias oli kõik lust ja lillepidu (kui söömine välja jätta), probleemid tulid kooli minnes. 1.-2.klass oli väga rasked (õpetaja samas oli väga tubli ja sai väga hästi hakkama), 2.klassi lõpuks sai ametliku diagnoosi Asperger + ATH. Nüüd võtab tähelepanu- ja keskendumist parandavaid ravimeid ning nüüd läheb koolis päris hästi. Sõbrasuhete hoidmisega on tal probleeme, sest saab mõnikord asjadest teistmoodi aru ning samuti on teinekord liigagi otsekohene.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu lapsed ei suutnud ATH pärast ühtegi asja rahulikult ja pikalt teha. Ja isegi minu kannatlikul emal oli raske neid hoida.Minu külge olis väga klammerdunud. Suure helidetundlikkuse tõttu ei saanud nendega ühelgi etendusel ega kontserdil käia.
Mul on nö tavaline laps ka ja vahe oli ikka meeletu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Beebina ei ühtegi muret. Ainult ehk see, et ei kartnud arste, süste, valu jms (armastab arstide juures, sh hambaarstil siiani käia). Probleemid tekkisid kui hoidu läks ja suurem seltskond lapsi. Diagnoosi saime tänu sõbrannast lasteneuroloogile kiiresti (ei hakanud pead liiva alla peitma) ja sai ka kohe reh plaani. Tugiteenustest väga palju kasu, praegu käib laps väikeklassis ja koolis läheb hästi. Kõige raskem oli 5-6 aastane periood

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täiesti normaalne laps oli, ka arstid eitasid pikalt, et lapsel midagi viga võiks olla. 4-aastaselt alles sai diagnoosi.

Kolmas laps.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ise hakkasin aru saama kusagil 1,5 a, uuringutele jõudsime 4 a, sest lasteaeda minekuga tekkisid suured probleemid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sain aru juba alla aastaselt, et midagi on teisiti. Suurem kahtlus süvenes 1.5-2a vahel. Autismispektri dgn pandi neljaselt. Meile öeldi, et enam ei liigitata, et adperger vms. Ja ma kahtlustsn, et võib ath ka olla. Väga raske on tal keskenduda, eriti verl siis, kui asi pinget ei paku.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen vaadanud, et kõigi mu kolmega on midagi viltu. Hiljem selgus, et normintellektiga ja mitteautistlikud lapsed. Pole hüpohondriline enda ega laste suhtes, aga nägin, et nad tõesti erinesid teistest ja ka üksteisest. Ja ma pole ainus, kes muretseb asjata oma laste pärast. Nii et arusaamine, et lapsel midagi viga on, ei tähenda, et lapsel tõesti midagi viga on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Juba beebieas oli aeglase arenguga, pooras ennast alles 9 kuuselt. Ei teinud eriti kaasa beebigruppides, manguvaljakutel ei teinud suurt midagi, lihtsalt tahtis tundidw viisi kiikuda. Vaga puine ja kohmakas . Raakima hakkaa kummaliselt yksikute tervete lausetena ja ebatavalise intonatsiooniga. Alles 5 voi kuue aastaselt tuli paris normaalne kone. Koolis raske sopru leida sest on veidrik. Ytleb imelikke asjy ja voib sama asja korrata lugematuid kordi. Alates umbes 3 kuuselt sain aru et midagi ei klapi temaga. Asjatundjate jutul kaisime 3 aastasena, nende arust koik korras. Laps vastas koigilw kysimustele, vaataa silma. Parast seda pole enam pyydnud talle diagnoosi panna. Intellekt normaalne, lihtsalt sotsiaalselt vaga saamatu. Tanaseks laps 12 aastane

Please wait...
Postitas:
Kägu

Karjus meeletult ja lohutamatult juba beebina. Võis vastsündinuna terve päeva üleval olla. Heli-, lõhna-ja valutundlik. Väikelapsena koperdas palju, samas ronis ja rattaga sõitis kenasti. Eksperimenteerija 1,5 a alates. Tegi väga palju selliseid “rumalusi”, mida teised kaks last pole teinud. Kõne areng ja füüsiline areng olid head, va siis see koperdamine.
Probleemid keskendumisega tekkisid esimeses klassis. Tahab teha ainult neid asju, mis teda huvitavad ja kui ei huvita, siis tunnis kaasa ei tee. Psühholoog mainis, et on autismispektrile omaseid jooni. Just see, et tahab teha ainult neid asju, mis teda huvitavad. Teda ei motiveeri mitte ükski asi tegema seda, mida ta ei taha. Silma vaatamise ja suhtlemisega pole kunagi probleeme olnud, siiski on sotsiaalsetes olukordades saamatu- ei tea, mida teha, kui nt sõber saab haiget või leiab kaotatud telefoni vmt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Beebieas ei olnud midagi kahtlustäratavat, lasteaias ilmnesid esimesed autistlikud jooned. Samas aasta enne kooli ei suutnud psühhiaater tal seda diagnoosi panna, pärast teist klassi teine psühhiaater ka ei suutnud, pärast kolmandat sai alles komisjoni. Tavakoolis oli lapsel väga raske.

Please wait...
Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Erivajadustega laps Autistlike laste emad