Esileht Erivajadustega laps Autistlike laste emad

Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )

Teema: Autistlike laste emad

Postitas:
Kägu

Küsimus Teile, kelle lastel on diagnoositud autism. Kas saite aru, et laps on teistsugune, juba beebieas. Kas oli sisetunne või oli mingeid teistsuguseid jooni võrreldes teiste samavanade beebidega?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei saanud aru.võib olla seetõttu et olid mu esimesed lapsed.
Arusaamine, et midagi on teisiti tuli väikelapse eas ja eriti koolis 1.klassis.
(Kahe autistliku lapse ema)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

jah, see tunne tuleb varem

Please wait...
Postitas:
Kägu

jah, see tunne tuleb varem

Hea on kui tuleb,mõni muudkui raiub,et kõik okei.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Laps sündis ühe geneetilise häirega, mille puhul on võimalik, et ilmnevad autistlikud jooned. beebieas ma küll midagi aru ei saanud, kui tagant järele mõelda, siis jah, tal oli probleeme söömisega või õigemini sellega, et ta ei taha süüa. beebina mitte kordagi ei nutnud sellepärast, et kõht oleks tühi, nuttis, kui süüa andsin. Lisaks oli tundlik helidele, mürale, kuid sellele ma nii tähelepanu ei pööranud, sest väiksed ikka on kartlikumad tundmatute helide suhtes. Nüüdseks on laps kohe 12-aastane, süüa ei taha siiamaani, tundlikkus helidele on mõnevõrra paremaks läinud, kuid mõneti siiski tundlikum, kui tavalapsed. Veel on tal ülitundlikus lõhnadele ja puudustele (näiteks dushi all ei meeldi käia, kuna veepiisad on ebameeldivad, samas vannis, basseinis väga meeldib). Väikelapse eas võis tundide kaupa tegeleda ühe tegevusega, näiteks võis päev otsa panna kokku puslesid, ikka ja jälle uuesti alustada, teinekord võis päev otsa kääridega lihtsalt paberit lõigata. Üldjuhul, kui tegevus on lapsele meelepärane võib sellega tegeleda tunde, ei tüdine ära (vanaema sõnul oli väikelapsena teda seetõttu väga hea hoida), samas kui tegevus ei ole meelepärane, siis pole tal ka sisemist motivatsiooni, et ennast sundida.
Lasteaias oli kõik lust ja lillepidu (kui söömine välja jätta), probleemid tulid kooli minnes. 1.-2.klass oli väga rasked (õpetaja samas oli väga tubli ja sai väga hästi hakkama), 2.klassi lõpuks sai ametliku diagnoosi Asperger + ATH. Nüüd võtab tähelepanu- ja keskendumist parandavaid ravimeid ning nüüd läheb koolis päris hästi. Sõbrasuhete hoidmisega on tal probleeme, sest saab mõnikord asjadest teistmoodi aru ning samuti on teinekord liigagi otsekohene.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu lapsed ei suutnud ATH pärast ühtegi asja rahulikult ja pikalt teha. Ja isegi minu kannatlikul emal oli raske neid hoida.Minu külge olis väga klammerdunud. Suure helidetundlikkuse tõttu ei saanud nendega ühelgi etendusel ega kontserdil käia.
Mul on nö tavaline laps ka ja vahe oli ikka meeletu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Beebina ei ühtegi muret. Ainult ehk see, et ei kartnud arste, süste, valu jms (armastab arstide juures, sh hambaarstil siiani käia). Probleemid tekkisid kui hoidu läks ja suurem seltskond lapsi. Diagnoosi saime tänu sõbrannast lasteneuroloogile kiiresti (ei hakanud pead liiva alla peitma) ja sai ka kohe reh plaani. Tugiteenustest väga palju kasu, praegu käib laps väikeklassis ja koolis läheb hästi. Kõige raskem oli 5-6 aastane periood

Please wait...
Postitas:
Kägu

Täiesti normaalne laps oli, ka arstid eitasid pikalt, et lapsel midagi viga võiks olla. 4-aastaselt alles sai diagnoosi.

Kolmas laps.

Please wait...
Näitan 8 postitust - vahemik 1 kuni 8 (kokku 8 )


Esileht Erivajadustega laps Autistlike laste emad