Esileht Erivajadustega laps Autistliku lapse pilk ja kõnetehnika

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )

Teema: Autistliku lapse pilk ja kõnetehnika

Postitas:
Kägu

Mul on 4aastane poeg, kes on senimaani olnud üsna aeglase arenguga (ennekõike kõnes ja peenmotoorikas) ja muidu ka kergelt ummamuudu. Rajaleidja, logopeed ja eripedagoog hindavad intelligentsilt teda normiks ja diagnoosida teda keegi ei taha. Ei hakka pikemat loetlema tema omamoodi olekut ja maneere, aga just kaht eritunnust tahaks autistlike lastega kursis olevate inimestega siin arutada.

Milline on teie laste pilk ja kõne?

Mul poiss beebina oli kehva silmkontakti looja. Mõnel hetkel püüdis pilku ka siis, aga pigem vältis. Täna otsa vaatab, mitte küll pikat, aga tema silmavaade kipub olema ujuv, uimane – libiseb sulle otsa vaatamiselt sujuvalt mujale ja vajub  siis sageli justkui oma sügavasse mõtteuima. Erilisi tähelepanekuid sellele noorteadlase mõtisklemisele paraku enamasti ei järgne… Natuke keerukas seletada, aga me teistel lastel on silmavaade konkreetne, terav, kontaktne. Tema oma ikka tunduvalt eristub oma ebakonkreetse uitlemise ja suvalistesse kohtasse pikalt peatuma jäämistega. On teil sarnaseid kogemusi?

Teine väga omamoodi asi on tema kõnega. Sellega oleme usinasti tegelenud juba 2,5a vanusest saadik, kui ta oli vaid üksikute sõnadega ja iseloomuliku lapselalinata. Tänu pidevale ja väga tõhusale sekkumisele oleme ta 2 aastaga juba üsna tubliks ja jutukaks saanud, aga see kõne on oma maneerilt tal samuti isevärki. Justkui hakkiv, järsk, masinlik. Puudub normaalsele kõnele iseloomulik sujuvus ja intonatsioon. Räägib pigem nii nagu oleks tal tekst pähe õpitud. Osadele teistele lastele on see naljakas ja lausa jäljendavad teda, aga tegelikult teeb see mind murelikuks. Logopeed on iseenesest rõõmus sõnavara juurdevoo ja grammatika paranemise üle, ent tema sõnutsi autistlikel lastel on sellist kõnemaneeri sageli. Praegu on ta veel väike ja iga päevaga arenev, aga kas vanusega see siiski paraneb? Logopeed annab selles osas lootust, aga mures olen ikka.

Olen väga tänulik, kui analoogse murega  vanematel on omi kogemusi jagada, aitäh! 🙂

+11
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tahtsin lihtsalt märkida, et tundub, et teete väga-väga head tööd!

+15
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Imeliku pilguga vaaatamise kohta – kas nägemine on kontrollitud?

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aitäh, armas seda kuulda!

Eks ma olen talle pühendunud palju tõesti, sest usun varajase sekkumise mõjusse. Kuna teised lapsed on olnud temast erinevad, olen ehk osanud mõnd asja tugevamalt tajuda ja ka arste tagant utsitada. Esimese lapsega verinoorelt ma kindlasti olnuks ullikesem.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Imeliku pilguga vaaatamise kohta – kas nägemine on kontrollitud?

Jaa, ikka. Tema puhul saigi alguses seda uuritud, et meeled ja muud füüsilised eeldused (adenoidid, keelekidad jmt) ei oleks kitsenduseks kõnele ja muule maailmatajule.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul pole laps kunagi nö imelikult vaadanud. Ometi on diagnoosis mh ka autistlikud jooned.

Täitsa selge pilguga on. 12 juba.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu autismispektrihäirega poiss on praegu 7-aastane, pilk on terav, hääl ja intonatsioon on tavaline ( mul on 4 last, kellest 1 on siis probleeme.)  Beebina pilkkontakt lühike, kõne lihtkõnena naguke enne 4-aastaseks saamist. Tema spektfihäire avaldub ainult ATH ja kerge arengus mahajäämusega. On diagnositud need 2 diagnoosi, saab reha teenuseid ja on 2-lapselises klassis individuaalõppel. Mõistus terav, aga tavaõppega suures klassis oleks väliseid stiimuleid nii palju, et ei omandaks midagi, on  hea suhtleja, enamus inimesi ei saa midagi aru. Tal esineb üliharva tantrum-hoogusid( erilised jonni ja jauramisehood), õnneks neid iga päevaga järjest vähem. Maailmast on igati huvitunud, loogika, seised jne nagu tava normaalsel lapsel. Ehk et kuigi on kirjade järgi erivajadusega, siis meie jaoks on lihtsalt omamoodi ja väga armas kihvt tegelane.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu autismispektrihäirega poiss on praegu 7-aastane, pilk on terav, hääl ja intonatsioon on tavaline ( mul on 4 last, kellest 1 on siis probleeme.) Beebina pilkkontakt lühike, kõne lihtkõnena naguke enne 4-aastaseks saamist. Tema spektfihäire avaldub ainult ATH ja kerge arengus mahajäämusega. On diagnositud need 2 diagnoosi, saab reha teenuseid ja on 2-lapselises klassis individuaalõppel. Mõistus terav, aga tavaõppega suures klassis oleks väliseid stiimuleid nii palju, et ei omandaks midagi, on hea suhtleja, enamus inimesi ei saa midagi aru. Tal esineb üliharva tantrum-hoogusid( erilised jonni ja jauramisehood), õnneks neid iga päevaga järjest vähem. Maailmast on igati huvitunud, loogika, seised jne nagu tava normaalsel lapsel. Ehk et kuigi on kirjade järgi erivajadusega, siis meie jaoks on lihtsalt omamoodi ja väga armas kihvt tegelane.

Aitäh, põnev lugeda teiste kogemusi. 2 lapsega klass kõlab oivalise luksusena, nii tore, et ka selliseid võimalusi leidub!

Kuidas teie lapsel, kes nii erksana tundub, õnnestus diagnoos saada? Mul põgusalt lugedes tundub oma poiss täna vähem nutikam ja ka nö. autistlikum, aga peale kõnehäda muud spetsialistid tal märkama ei kipu…

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu praeguseks  7-aastane poiss diagnoositi juba alla 2-aastasena, sest tal puudus täielikult kõne, röökis õhtuti iga muutuse peale, vigastas ennast ( peksis pead vastu seina või põrandat). Õues jooksis kuni 4 km enne kui tagasi vaatas, kas ema ka kuskil on, teiste laste vastu puudus igasugune huvi, asju jagada ei osanud.
Lastehaiglasse psühhiaatri juurde peale perearsti saime 8 kuu pärast, seega vahepeal läksime munitsipaallasteaia tavarühma. Ise ilma suunamise ja konsiililiumi otsuseta pervasiivsete arenguhäireteta rühma ei saa minna. Tavalasteaias oli juba 2 tunni pärast mulle kõne, et peaye kohe järgi tulema, kuna nad ei suuda ainult 1 lapse järgi joosta, rühmas oli 22 vist.

proovisime veel mõned korrad, sga see oli õudus kõigi jsoks. Tööle sain naasta alles siis, kui laps 4-astaselt sai koha suunamisega 6- lapsega pervasiivsete rühma. Ja lapse jaoks algas areng 🙏!

vahepeal vahetasime elukohta eelkõige tema jaoks sobivamasse ja turvalisemasse keskkonda. Oleme kogu perega palju õnnelikumad siin.

Ehk et kõige olulisem ongi varajane sekkumine, õige arengukeskkond (rühm/kool). Rehabilitatsiooni teenused ja ise alati igas olukorras oma lapse toetamine.

+7
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

aga see kõne on oma maneerilt tal samuti isevärki. Justkui hakkiv, järsk, masinlik. Puudub normaalsele kõnele iseloomulik sujuvus ja intonatsioon. Räägib pigem were nii nagu oleks tal tekst pähe õpitud.

jah, täiesti tüüpiline. Ma isegi ütleks, et mitte pähe õpitud vaid nagu ta lakkamatult tõlgiks oma peas jooksvalt oma mõtteid “inimkeelde”. Mul on teismeline autist. Kasutas ja natuke kasutab ka praegu palju väga kummalisi väljendeid, mis enamasti on mõistetavad, aga vahel peab siiski üle küsima, mida ta mōtles.

Sōnavara  aja jooksul paraneb, intonatsioon mitte eriti. Aga usu mind, on suuremaidki muresid. Näiteks see, kuidas ta talub suuri rahvahulki (väga halvasti), kuidas tuleb toime oma emotsioonide haldamisega (halvasti), kuidas saab hakkama ootamatuste ja rutiinimuutustega (halvasti). Need on palju tõsisemad probleemid. Akadeemiliselt on minu autist võimekas, kaugõpe sobib talle, inimesed ei sobi eriti, nt on ta täiesti võimeline ütlema, et kuna tema klassijuhataja on palju rumalam kui tema, siis ta tegelikult ei peaks klassijuhataja sõna kuulama. Ma loomulikult olen õpetanud, et ikka peab, vähemalt nendes küsimustes, mis ei puuduta seda valdkonda, kus tema ennast targemaks peab, aga selliseid asju on ta väitnud teisigi.

Nagu tulnukas, ausalt. Las räägib masinliku intonatsiooniga, boože moi, mul on tõesti suuremaidki muresid.

Jah, väiksena vahtis ka uduse pilguga kaugusse, see nagu läks üle.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

aga see kõne on oma maneerilt tal samuti isevärki. Justkui hakkiv, järsk, masinlik. Puudub normaalsele kõnele iseloomulik sujuvus ja intonatsioon. Räägib pigem were nii nagu oleks tal tekst pähe õpitud.

jah, täiesti tüüpiline. Ma isegi ütleks, et mitte pähe õpitud vaid nagu ta lakkamatult tõlgiks oma peas jooksvalt oma mõtteid “inimkeelde”. Mul on teismeline autist. Kasutas ja natuke kasutab ka praegu palju väga kummalisi väljendeid, mis enamasti on mõistetavad, aga vahel peab siiski üle küsima, mida ta mōtles.

Sōnavara aja jooksul paraneb, intonatsioon mitte eriti. Aga usu mind, on suuremaidki muresid. Näiteks see, kuidas ta talub suuri rahvahulki (väga halvasti), kuidas tuleb toime oma emotsioonide haldamisega (halvasti), kuidas saab hakkama ootamatuste ja rutiinimuutustega (halvasti). Need on palju tõsisemad probleemid. Akadeemiliselt on minu autist võimekas, kaugõpe sobib talle, inimesed ei sobi eriti, nt on ta täiesti võimeline ütlema, et kuna tema klassijuhataja on palju rumalam kui tema, siis ta tegelikult ei peaks klassijuhataja sõna kuulama. Ma loomulikult olen õpetanud, et ikka peab, vähemalt nendes küsimustes, mis ei puuduta seda valdkonda, kus tema ennast targemaks peab, aga selliseid asju on ta väitnud teisigi.

Nagu tulnukas, ausalt. Las räägib masinliku intonatsiooniga, boože moi, mul on tõesti suuremaidki muresid.

Jah, väiksena vahtis ka uduse pilguga kaugusse, see nagu läks üle.

Tänan kirjeldamast!

Ütlen igaks juhuks veelkord, et probleemid tegelikult ongi suuresti mujal ja seotud autistliku stereotüübiga, kus sotsiaalsus ja huvi ümbritseva vastu on piiritletud, kõne areng vilets, rutiini vajadus suur jmt.

Kuna eeltoodu on aga suuresti tõlgendatav ja subjektiivne (diagnoosi meil pole ja lootust sellele ei anta), tahtsin oma tähelepanekute baasil suuremate samalaadi lastega kõrvutada neid silmale-kõrvale ilmsemaid omadusi nagu kõnemaneer ja silmavaade.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Täiskasvanud autist

nagu ta lakkamatult tõlgiks oma peas jooksvalt oma mõtteid “inimkeelde”. Mul on teismeline autist. Kasutas ja natuke kasutab ka praegu palju väga kummalisi väljendeid, mis enamasti on mõistetavad, aga vahel peab siiski üle küsima, mida ta mōtles.

Jah, täpselt! Nii ongi. Ma ei tea, kuidas Sinu lapsel, aga mina ei mõtle verbaalselt ja sõnad ei taba mõnikord 100% täpsusega seda, mida ma tunnen või mõtlen. Äkki on mõistlik lapsele mõnda pilli õpetada või maalimist? Need on tunnetuslikku laadi eneseväljendamise jaoks sobivamad meediumid.

Täiesti võimeline ütlema, et kuna tema klassijuhataja on palju rumalam kui tema, siis ta tegelikult ei peaks klassijuhataja sõna kuulama.

Nõus. Saan temast väga hästi aru.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil autistlik poiss, kel silmside beebina puudus, väikelapse eas hakkas nö omadele paremini otsa vaatama. Nüüd koolipoiss, aga ega jah seni pikalt kontakti ei hoia. Silmavaade on üldse kuidagi erinev: vahel vaataks sust nagu läbi, vahel uitab see justkui pikkadesse mõtterännakutesse, kui neurotüüpse pilk peatub inimestel, siis teemal sageli ujub kohati sujuvalt ka inimestest üle. Lennukas kuju vist.

Kuna tema autistlikkusega kaasnes ka kõnehilistumine, siis ei ole tänaseni rääkimine samuti tavapärase lapsega sarnane. See nö tõlke idee kirjeldab tema kõnetehnikat hästi – robotilik, järsk, süsteemne, näha on, et pingsalt mõtleb iga välja öeldud sõna üle. Ega ta ka sisult tühja pinnapealset loba naljalt aja ja kõne pole selline lapselikult värvikas ja humoorikas tal kunagi olnud. Loomult ta kah vaoshoitud, konkreetne ja kindlameelne poiss.

+3
0
Please wait...

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )


Esileht Erivajadustega laps Autistliku lapse pilk ja kõnetehnika