Auto on ostetud kasutusliisinguga, hetkel makstud 3,5 aastat, veel oleks 1,5 aastat. Plaan oli nagunii peale liisingperioodi auto välja osta aga nüüd tekib ootamatult nö. vaba raha parasjagu niipalju et saaks liisingu ennetähtaega lõpetada ja auto kohe välja osta.
Aga kui otstarbekas see mõte on? 1,98 on liisingu protsent, sisse maksin päris palju, auto maksis uuena 50 tuhat, kuumaks 300 peaaegu, kasko ei ole seotud liisinguga, seda sõlmin iga aasta ise.
Eks ma pangast küsin ka aga küllap sealt saan vastuse mis pangale kõige sobivam on.
No ilmselgelt seda pole nii palju, et selle eest kinnisvara soetada ja mingi muu nänni peale ära kulutada on veel rumalam mõte. Siin kindlasti kohe pakutakse aktsiaid või krüptoraha, aga kui inimene pole sellel alal kõva käpp, pole lõpuks raha ega autot.
No ilmselgelt seda pole nii palju, et selle eest kinnisvara soetada ja mingi muu nänni peale ära kulutada on veel rumalam mõte. Siin kindlasti kohe pakutakse aktsiaid või krüptoraha, aga kui inimene pole sellel alal kõva käpp, pole lõpuks raha ega autot.
Kas kinnisvara, aktsiad ja krüptoraha on ainsad järelejäänud alternatiivid? Et tõesti on kõige mõistlikum panna allesjäänud säästud magama auto alla, mille väärtus niikuinii kiiresti kukub ja mille intress on 10x madalam inflatsioonist?
Kuna euribor tõuseb ja liisingu kuumakse tõuseb, siis ehk on isegi mõistlik leping ennetähtaegselt lõpetada.
Pank ei aita sul otsustada, kas tasub lõpetada või mitte. Selle otsuse pead ikka sina ise tegema. Pank annab sulle vaid lepingu lõpetamisega seotud info.
Unustasin lisada, eks juurde tuleb ka selle 1,5 aasta eest veel
Mida see lause tähendab? Kui pidasid seda silmas, et pead intressid 1,5-aasta eest maksma, siis oled valesti aru saanud. Liisingu lõpetamisel on vaja tasuda ainult liisingu jääk ja intress jooksva kuu eest.
Mida see lause tähendab? Kui pidasid seda silmas, et pead intressid 1,5-aasta eest maksma, siis oled valesti aru saanud. Liisingu lõpetamisel on vaja tasuda ainult liisingu jääk ja intress jooksva kuu eest.
Ta pidas silmas jääkväärtust 30%+maksmata osamaksed 1,5 aastat.
Rumal otsus välja osta, ära kuula neid fnantsgeeniuseid. Numbrid on väga konkreetselt liisingu jætkamise kasuks, isegi euribori tōusu korral.
No see ikka ju oleneb! Kui inimesel on hea sissetulek, kindel töökoht ja pole ka mingit hirmu töötuks jääda, siis ehk pole vahet.
Aga, kui ei ole kuigi hea sissetulek või amet on selline, et töötuks jäädes ei pruugi kohe ja samaväärse palgaga tööd leida, siis on igati mõistlik lõpetada või minimeerida võimalusel oma laenu/liisingukohustused.
Pigem on kahtlase väärtusega soovitused panna raha raha teenima.
Teemaalgataja, võta oma liisingu tagasimaksegraafik lahti. Ja siis vaata intessi tulpa. Ilmselt on graafiku lõpus näidatud, mis on intressi summa kokku. Nüüd mõtle sellele, et seoses euribori tõusuga saab see summa olema mõnevõrra suurem. Ja siis otsusta, kas tahad pangale selle summa anda või mitte.
Kuna euribor tõuseb ja liisingu kuumakse tõuseb, siis ehk on isegi mõistlik leping ennetähtaegselt lõpetada.
Pank ei aita sul otsustada, kas tasub lõpetada või mitte. Selle otsuse pead ikka sina ise tegema. Pank annab sulle vaid lepingu lõpetamisega seotud info.
Unustasin lisada, eks juurde tuleb ka selle 1,5 aasta eest veel
Mida see lause tähendab? Kui pidasid seda silmas, et pead intressid 1,5-aasta eest maksma, siis oled valesti aru saanud. Liisingu lõpetamisel on vaja tasuda ainult liisingu jääk ja intress jooksva kuu eest.
Ja tasub lepingut lugeda. Ilmselt vaja maksta ka ennetähtaegse tagastamise tasu.
Aga, kui ei ole kuigi hea sissetulek või amet on selline, et töötuks jäädes ei pruugi kohe ja samaväärse palgaga tööd leida, siis on igati mõistlik lõpetada või minimeerida võimalusel oma laenu/liisingukohustused.
Pigem on kahtlase väärtusega soovitused panna raha raha teenima.
No seesama raha, mis tal praegu on, oleks ju ka tööd kaotades alles. Võibolla oleks sel hetkel hoopis hea omada rahatagavara ja võimalust auto pangale tagasi anda.
Miks ometi investeerimine on “kahtlase väärtusega soovitus”?
kas te arvate et inimene kes ostab 50 tuhandese autoliisinguga, jääb paugupealt töötuks? Ta poleks pangast liisingut saanud, kui palk väike, on ju kirjas et tahab autot välja osta ja tahab endale jätta. Isegi kui toimub koondamine, on ju töötukassarahad.
Nii kalli auto ostab inimene pikemaks ajaks, oli ju ka kirjas et sissemaks tehti suurem.
Küsimus oli pigem selles et kas kasutusliisingu varem lõpetamine kuidagi kahjulik ei ole. tavaliste laenude puhul on jah ennetähtaegne tagastamine probleemivaba, kinnisvara puhul 3 kuud avaldus ette ja lisakulusid ei rakendu aga kinnisvara on kogu aeg inimese enda oma, lihtsalt on hüpoteek seatud, liisingauto on panga oma ja pank ei pruugi seda liisingut 1,5 aastat varem tahta ära lõpetada, sest tal jääb kasutusliisingu osa saamata.
kas te arvate et inimene kes ostab 50 tuhandese autoliisinguga, jääb paugupealt töötuks? Ta poleks pangast liisingut saanud, kui palk väike, on ju kirjas et tahab autot välja osta ja tahab endale jätta. Isegi kui toimub koondamine, on ju töötukassarahad. Nii kalli auto ostab inimene pikemaks ajaks, oli ju ka kirjas et sissemaks tehti suurem
Sissemakse oli ju suur. Võib olla, et inimene sai päranduse või lotovõidu ning sellega seoses oli võimeline nii kalli auto ostma ja nii suure sissemakse tegema. Ja summa, mis jäi liisingusse, oli ehk täitsa tavalise palgatöötaja sissetuleku pealt arvestatud.
No seesama raha, mis tal praegu on, oleks ju ka tööd kaotades alles. Võibolla oleks sel hetkel hoopis hea omada rahatagavara ja võimalust auto pangale tagasi anda. Miks ometi investeerimine on “kahtlase väärtusega soovitus”?
Kõiksugune investeerimine ja aktsiate ostmine on alati riskiga seotud tegevus. Oletame, et inimene on muidu tavaline reatöötaja ja elab eesti keskmist elu. Lihtsalt paar korda on saanud juhtumisi suure summa pihku – esimene kord siis, kui autot liisis ja sissemakse tegi. Teine kord nüüd. Mis saab, kui ta nüüd selle teise suure summa investeerib, aga jääb sellest ilma? No ehk veab? Aga, kui mitte? Raha läinud ja suur kohustus ikka alles.
Raha keerutagu need, kel seljatagune kindel ja investeerimisega saadav võimalik kahju jalgu alt ära ei löö ja meelt hapraks ei tee.
Mis saab, kui ta nüüd selle teise suure summa investeerib, aga jääb sellest ilma? No ehk veab? Aga, kui mitte? Raha läinud ja suur kohustus ikka alles.
Raha keerutagu need, kel seljatagune kindel ja investeerimisega saadav võimalik kahju jalgu alt ära ei löö ja meelt hapraks ei tee.
No ei pea kuhugi börsile aktsiatega spekuleerima hüppama. Sa ei tea mitte midagi võimalustest, mis on nö tavalisel inimesel väikse riskiga investeerimiseks, aga kardad seda nagu tuld.
No ei pea kuhugi börsile aktsiatega spekuleerima hüppama. Sa ei tea mitte midagi võimalustest, mis on nö tavalisel inimesel väikse riskiga investeerimiseks, aga kardad seda nagu tuld.
Aga palun räägi siis, kui selliseid võimalusi hästi tead. Ja ära soovita guugeldada – räägi oma kogemustest investeerimisel, kui raha pole palju ja risk väike.
No ei pea kuhugi börsile aktsiatega spekuleerima hüppama. Sa ei tea mitte midagi võimalustest, mis on nö tavalisel inimesel väikse riskiga investeerimiseks, aga kardad seda nagu tuld.
Pangatöötajana tunnen seda valdkonda väga hästi. Aga sina mees, arvete mitte tasuja ja võlgnik, ära jutusta siin mingisugusest investeerimisest ja raha raha teenima panemisest. Vaata, et sa oma võlad saaksid ära makstud, mitte ära õpeta teisi teemal, millest sa ise midagi ei jaga.
Pangatöötajana tunnen seda valdkonda väga hästi. Aga sina mees, arvete mitte tasuja ja võlgnik, ära jutusta siin mingisugusest investeerimisest ja raha raha teenima panemisest. Vaata, et sa oma võlad saaksid ära makstud, mitte ära õpeta teisi teemal, millest sa ise midagi ei jaga.
Misasja 🙂
Pangatöötajana võiksid julgustada inimesi fondidesse investeerimisega tutvust tegema.
Muud soga ei hakka kommenteerima.
Pangatöötajana tunnen seda valdkonda väga hästi. Aga sina mees, arvete mitte tasuja ja võlgnik, ära jutusta siin mingisugusest investeerimisest ja raha raha teenima panemisest. Vaata, et sa oma võlad saaksid ära makstud, mitte ära õpeta teisi teemal, millest sa ise midagi ei jaga.
Misasja ????
Pangatöötajana võiksid julgustada inimesi fondidesse investeerimisega tutvust tegema.
Muud soga ei hakka kommenteerima.
Räägi siis neist fondidest ise, kui midagi tead, huvitaks küll.
Aga, kui ei ole kuigi hea sissetulek või amet on selline, et töötuks jäädes ei pruugi kohe ja samaväärse palgaga tööd leida, siis on igati mõistlik lõpetada või minimeerida võimalusel oma laenu/liisingukohustused.
Kumb olukord on sinu meelest töötuks jäädes kehvem:
1) laenukohustus likvideeritud ja säästud kulutatud auto peale, mille väärtus pidevalt langeb
2) laenukohustus alles, aga sääste piisavalt, et veel vähemalt 1,5 aastat seda kohustust kuukaupa tasuda
Kõiksugune investeerimine ja aktsiate ostmine on alati riskiga seotud tegevus. Oletame, et inimene on muidu tavaline reatöötaja ja elab eesti keskmist elu. Lihtsalt paar korda on saanud juhtumisi suure summa pihku – esimene kord siis, kui autot liisis ja sissemakse tegi. Teine kord nüüd. Mis saab, kui ta nüüd selle teise suure summa investeerib, aga jääb sellest ilma? No ehk veab? Aga, kui mitte? Raha läinud ja suur kohustus ikka alles.
Jah, auto puhul pole ju riski ega kahtlust, on täiesti kindel, et selle väärtus ühel hetkel olematu.