Teema: Autoliisingu eest tasumine peres

Lihtsam on kui (lastega) peres on ühine eelarve.

#3854938:

Mees maksab vee, elektri, autoremondid, kütuse, enda mobiili ja 80 % kordadest toidupoearved. Kuigi minul on arveid tasuda rohkem, arvan, et mees käib raha välja siiski summaliselt rohkem. Ei ole küll pähe tulnud kunagi, et peaks arvutama, kes nüüd kui palju maksab. Autol oli laen 5 aastaks, mis sai kevadel tasutud, seda maksin mina. Miks ajada elu keeruliseks? Suuremate asjade eest (nt läksid viimase aasta jooksul vahetusse nii pliit, ahi kui ka pesumasin-kuivati) maksab see, kellel on rohkem parasjagu. Lapseriiete/asjade majandamisega tegelen mina. See hooaeg tuleb soetada uued rehvid, ei teagi, kes maksab, aga sel ju pole vahet. Eesmärgid on meil ühised ja ühiselt ka korraldame rahamajandust, et vastavaid eesmärke täita.

Sa ei täpsustanud, kellele kuulub auto ja kellele elamine?

#3854435:

Tere!

Kuidas jaotada ausalt autoliisingu eest tasumist peres?

Pereisa käiks autoga igapäevaselt tööl, samas peres 2 last, kelle tõttu valitud just selline auto, et turvatoolid, vanker peale mahuks. Pereema ise väga ei sõida ise autoga, eelistab Bolti ja ühistransporti, aga tulevikus tuleks ette olukordi, kus ta ka autot kasutaks. Pluss pere ühised sõidud.

Minu meelest liisingusummat pooleks ei peaks tegema, pigem mingi väiksem osa?

Konks veel asja juures selles, et pereema võtab enda peale liisingu, sest tema sai paremate tingimustega pakkumise.

See ei ole pere, kus asju sedasi poolitatakse. Ma hakkaks tsekke koguma, et tulevikus tõestada, kes mida maksis.

Kõik uued autod kaotavad esimese viie aastaga POOLE oma väärtusest, sealt edasi väheneb väärtus palju aeglasemas tempos. Kui teil just raha jalaga segada ei ole, ostke mõned aastad vana auto ja maksab selle eest muidugi see, kes autot igapäevaselt kasutab ehk mees.

See, et autosse peavad ka lapsed oma turvatoolidega mahtuma, ei ole ainult naise mure. Need on ju mehe lapsed ka! Turvatoolid mahuvad üldiselt siiski ükskõik millisesse autosse, nii et tegelikult ei ole mõtet suure ja uhke auto ostmist laste kraesse ajada.

#3855315:

Ja kui paari aasta pärast teeb mees perekooli teema, et nad läksid naisega lahku ning naine müüs mehe poolt kinni makstud auto maha, siis kaagutatakse, et kesse loll teise inimese nime peal oleva vara ise kinni maksab…

Pidevalt on ju siin perekoolis kuulda hädaldamist, et “mees tahab ühisest kodust välja visata”, aga siis jutu sees selgub, et tegelikult on kinnisvara mehe nimel ning aastaid on tehtud nii nagu siin enamus soovitab – mees maksab laenu ja naine kommunaalid/toidu/laste kulud jne. Sellistes teemades ei jõua targutamist ära kuulata, et naine on ise loll, et sellise diiliga nõus oli. Nüüd siis õpetatakse millegipärast vastupidi.

Seni, kuni suhe on ilus, on lihtne öelda, et “õiges peres on ühine rahakott”. Kahjuks võivad ka kõige ilusamad suhted saada inetu lõpu – seda peaksid teadma kõik, kellel vanust teismeeast rohkem. Ja kui suhe juba lõppemas/lõppenud, siis ei pruugi enam tajutud rahaline ebavõrdsus nii tühine teema olla.

Teemaalgatajale soovitan rääkida mehega ning leida temaga koos kompromiss, mis rahuldab mõlemat poolt. See on sinu suhte jaoks täiesti ebaoluline info, mida perekooli käod arvavad, sest tegelikult leiab argumente nii selle poolt, et sina maksaksid kõik ise kinni, mees maksaks kõik kinni, jagaksite kulud 50:50 või mõnes muus vahekorras. Oluline on, et kokkulepe oleks mõlema poole arvates õiglane ja pärast ei oleks segadust ja/või kobisemist seoses sellega, kellel millised õigused autole on.

Õiges peres ollakse varaühisusega abielus, siis läheb lahutuse korral abielu jooksul soetatud vara pooleks.

#3855530:

See massiline liisimine on mingi Eesti kiiks. Mul mees välismaalane (esimese maailma riik) ja ta oli väga imestunud kui rääkisin kuidas siin kõik autosid liisivad. Cash is king ja neil kellel raha on, ostavad alati auto välja. Ei tema ega ta sõbraad/tuttavad pole mitte kunagi ühtegi autot liisinud, alati ainult kohe välja ostnud.

Ook. Ja ta on ettevõtja ning ostab sellised korralikud autod endale, mitte mingid 30-tuhandesed juustud?

#3855561:

Auto on ikkagi tarbeese ja koos peate kokku leppima, milleks seda on tarvis ja kui suurt või kallist saate endale lubada. Sama imelik oleks teha teema, et kas lastega peres ostma pesumasina pereisa või pereema.

No ma ei tea. Pesumasin maksab tuhat eurot, auto tavaliselt alates 35 tuhat.

#3855315:

Ja kui paari aasta pärast teeb mees perekooli teema, et nad läksid naisega lahku ning naine müüs mehe poolt kinni makstud auto maha, siis kaagutatakse, et kesse loll teise inimese nime peal oleva vara ise kinni maksab…

Pidevalt on ju siin perekoolis kuulda hädaldamist, et “mees tahab ühisest kodust välja visata”, aga siis jutu sees selgub, et tegelikult on kinnisvara mehe nimel ning aastaid on tehtud nii nagu siin enamus soovitab – mees maksab laenu ja naine kommunaalid/toidu/laste kulud jne. Sellistes teemades ei jõua targutamist ära kuulata, et naine on ise loll, et sellise diiliga nõus oli. Nüüd siis õpetatakse millegipärast vastupidi.

Seni, kuni suhe on ilus, on lihtne öelda, et “õiges peres on ühine rahakott”. Kahjuks võivad ka kõige ilusamad suhted saada inetu lõpu – seda peaksid teadma kõik, kellel vanust teismeeast rohkem. Ja kui suhe juba lõppemas/lõppenud, siis ei pruugi enam tajutud rahaline ebavõrdsus nii tühine teema olla.

Teemaalgatajale soovitan rääkida mehega ning leida temaga koos kompromiss, mis rahuldab mõlemat poolt. See on sinu suhte jaoks täiesti ebaoluline info, mida perekooli käod arvavad, sest tegelikult leiab argumente nii selle poolt, et sina maksaksid kõik ise kinni, mees maksaks kõik kinni, jagaksite kulud 50:50 või mõnes muus vahekorras. Oluline on, et kokkulepe oleks mõlema poole arvates õiglane ja pärast ei oleks segadust ja/või kobisemist seoses sellega, kellel millised õigused autole on.

Jah, mõtlen sama. Siin nii palju olnud mureteemasid, et ühe partneri nimel vara, aga ühise perena tasutud nende eest, on panustatud varasse oma aja ja tööga, aga hiljem on üks osapool tühjade kätega. Mis see inimene siis teeb, läheb ühikatuppa elama?

Autoost ei ole võrreldav klaasi piima, toidu või pesumasina ostuga. Summad on hoopis teised. See ei ole sendisaagimine. Tegelikult ka igapäevaste kulutuste jagamine võrdsete sissetulekute puhul ei ole mingi sendisaagimine.

Suhtumine – maksab see, kes hetkel saab, sest mis pere te muidu olete, on selline romantiline-naiivne lähenemine, mis võib hiljem palju muret tuua. Mingi selgus, kohustuste eest tasumise võrdsus peab olema.

Siin teemas oleva tagasiside järgi võiks öelda, et abieluvaraleping on ka sendi saagimine. Aga vot ei ole.

Ja mis siis saab, kui ühe partneri nimel on vara, aga ta üks hetk sureb ning pärijaid on oi kui palju nii eelmistest kui järgmistest suhetest, kedagi neist ei pea huvitama, et te mingi hetk pere moodustasite????‍♀️

#3855971:

Igasugu muud kulud, mis pole väga vajalikud, oma hobid, iluteenused ja moekaup jne, need maksku igaüks ise.

Ja kuhu sa selle piiri tõmbad? Auto, mis on ostetud ühe poole soovide järgi, ongi lõppkokkuvõttes rohkem nagu hobi- või moekaup. Kui veel teine pool sellega praktiliselt üldse sõita ei taha, miks ta siis poole peaks maksma? Aga ilmselt, kui see auto juba ukse ees on, küll ta siis sõidaks ka. Lõpuks taandub ikka kõik sellele, et inimesed ei jaga samu väärtusi ja/või elatakse üle oma võimete.

Arved maksan mina mehe pangakontolt. Autohooldust vms maksab mees.

Lastele ostan enamasti asju mina (mees ei oska), taskuraha anname lastele mõlemad. Süüa ostame mõlemad.  Juuksuris käin enda pangakaardiga, kui oleks vaja võtaks mehe oma. Põhimõtteliselt on kõik väljaminekud ühised ja ei ole sinu või minu raha.

#3856058:

ah, nad kõik on ettevõtjad, aga siiski eelistavad osta autosid sularaha eest, mitte võlgu.

Okei. Sularaha eest autot osta on muidugi tase juba 😀

Mees on kusagilt Pakistanist, Egiptusest või Türgist?

#3856091:

Mis “esimese” maailma riik see on, kus 35 tuhande eest saab Ferrari või Lambo? Ma arvan, et ei sina ega su mees ei tea autodest midagi. Või on tegu kolmanda maailma mehega. Eestis on isegi odav osta võrreldes arenenumate riikidega.

Öeldakse, et teadmatus on õndus. Kui sa usud, et saad Eestis autosid hea hinnaga ja suisa isegi parema hinnaga kui arenenud riikides, siis palun väga, ela oma õndsas mullis edasi. Need, kes aga on laiema silmaringiga, teavad, et seal kus on rohkem tarbijaid, seal toob see ka hinna alla, sest kaupmehed teenivad käibelt ega pea iga toote müügiga 100% kasumit tasku pistma nagu väikse rahvastikuga riigis Eestis.

#3856163:

#3854497:

Mina olen selline, kes usub, et kui on pere, siis on ka eelarve ühine. See ei tähenda, et raha peaks olema ühisel arvel, aga ei tohiks olla mitte mingit vahet kes mille eest maksab, sest kokkuvõttes on tegu ühise rahaga. Kui aga hakatakse senti saagima kui täpselt keegi ikka midagi maksma peab, siis kõlab see pigem nagu kahe inimese äriühing, mitte pere. Õnneks mu mees on minuga sama meelt.

Seetõttu on meil kujunenud suhteliselt juhuslikult kes mille eest maksab ja kui ühel koguneb vaba raha seetõttu rohkem, siis kasutame toda raha, et suuremaid oste/kulutusi, mis terve pere huvides on, ära katta.

Meil on muidu täpselt samamoodi. Kuna olen väiksema lapsega kodune, siis hetkel on kõik kulud mehe kanda.

Kui on lapsed ja ühine pere, siis peaks olema ka normaalne ühine majandamine mitte sendi pooleks saagimine.

Kui mees kõik kinni maksab, siis on muidugi hea öelda, et “ühine majandamine”????

Ja auto ei maksa üksikuid sente.

#3856140:

Pealegi mis ajast on mingi Pakistan või Egiptus esimese maailma riik? Jääb vägisi mulje, et need kes siin ennast rikkaks valetavad, on mingi algklassi haridusega, sest nii elementaarseid asju õpetatakse isegi põhikoolis juba.

Pakistan, Egiptuse ega muud taolised urkad polegi esimese maailma riik. See oli sarkasm sellele valetajale, kes väitis, et tema esimese maailma mees ostab oma riigis kopikate eest sportautosid. Mees on kolmanda riigi mees ilmselgelt.

#3854834:

#3854731:

Vot siin sa jälle eksid. Ära targuta kui ei tea. Me eesti mōistes väga jõukad julgen arvata ja nimme ostame minu autod kohe välja. Pole vaja liisingut. Mehe auto ettevõttes, see liisingus. Ja me räägime 80,000.-+ autodest. Miks ma pean liisingut kasutama, ütle üks põhjus, kui see raha on käiberaha mõõtu mu kontol? Milleks maksta intressi, täita dokumente ja mida iganes nõudeid?

????

Mis ära targuta, kui ei tea. Tean küll ja olen ise ka rikas inimene.

Esiteks ei hoia ükski rikas sellist raha kontol seismas, vaid see oleks tootluses. Teiseks liisingu intress on 5 korda väiksem, kui sama raha väikseim mujale paigutamine.

Kahtlen, et sa rikas oled. Võib olla oled, aga mitte arukas.

Esimese argumendiga olen pmst nõus, raha ongi enamjaolt tootluses passiivset tulu teenimas, ära üldse muretse. Aga nagu mainisin, siis käiberaha mõõtu suurusjärk on ju ikkagi kontol niisama jooksvateks kuludeks:) kellel mis see käiberaha mõõt on, mida likviidsena kohe kasutamiseks hoida, on loomulikult maitse asi. Usu mind, ka meie puhul on see pisike osa kogufinantsidest.

Ja käiberaha raames saab sobivad sõiduvahendid täiesti soetada.

Mis tähendab lause, et liisingu intress on 5 korda väiksem kui….? Mõistad, see on käiberaha, igapäevane jooksev raha.  Sul pole sellist nähtust? Kartuleid ostad ka liisinguga?

Mind ei huvita oma käiberaha potentsiaalne lisatootlus, sest 90% finantsidest on niikuinii tootluses. Ükski arukas inimene ei investeeri end nii öelda “kuivaks”, mingi osa rahast on alati kontol. Ja jah, ma ei vaevu liisingutaotlusi täitma, lepingutasu ja intressi maksma. Kuna pole ühtki lisaväärtust, mis see mulle annaks.

Ja pean end üsna arukaks inimeseks siiski küll:)