Teema: Autoreis perega Slovakkiasse

vaata trip.ee

Olen Euroopa risti ja põiki läbi rännanud ning isiklikult ei pea ma Slovakkiat just huvitaivamaks kohaks. ma usun, et palju ilusam ja elamusterohkem oleks Horvaatia reis (samuti mäed, aga ka mõnusad rannad ja kogu Aadria mere rannik üldse on imeliselt ilus). Kui see tundub kauge, siis ka T¨ehhi on ilusam kui Slovakkia.
Kui soovid just võimalikult odavat kohta, siis võtaksin Rumeenia reisi ette. Suur ja väga ilus riik. Samuti keskel kõrged mäed ja ida pool Must meri, mis on hästi soe ja lumivalgete randadega. Selles riigis reisimine on veel meie inimese jaoks suhteliselt odav.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aitäh idee eest. Autoreis ei pea just olema võimalikult odav. Väga kaugele ei tahaks minna. Reisi pikkuseks max. 2 nädalat. Mõtlesingi, kas Slovakkia või Tsehhi. Esialgu jäi silma rohkem Slovakkia, aga see võib veel muutuda :)[/tsitaat]

Siis ma valiksin T¨ehhi, aga need riigid on nii väiksed, et 2 nädalaga jõuad vabalt mõlemas üht-teist vaadata. Slovakkiasse ligineksin Tatrate kaudu ja teeksin ühe ööbimise Poolas Zakopanes, tõeliselt armas mägikülake. Küll kõva turismimagnet, aga sinna tasub minna. Slovakkia ilusaim piirkond jääbki põhja ja lääne poole (Kõrg- ja Madal-Tatrad), ülejäänu on juba lage maa ning suht igav. Pealinna ma ka niiväga ei kipuks. Praha on Bratislavaga võrreldes palju uhkem ja ilusam.
Tegelikult pole Horvaatiagi teabmis kaugel. Ainult Slovakkiast ja Ungarist vaja läbi sõita, mis on väiksed riigid. Kui 2 nädalat aega, sõidaksin mööda kiirteid alla Dubrovnikusse välja ja hakkaksin sealt rannikut müüda ülespoole tulema. Aga võib ka muidugi vastupidi. Kui meri ja rannad teile meeldivad, on Horvaatia kindlapeale palju vahvam. Kui pigem mäed ja koopad, siis võib ka Slovakkiasse ja T¨ehhi minna. Kuigi looduse mõttes pole seal midagi sellist, mida ka Horvaatias poleks.

[small]mooniõis kirjutas:[/small]
[tsitaat]Oleme iga aasta autoreisil käinud ja Slovakkiat soovitan väga! Slovakkias oleme matkamas 3x käinud ja siiani reisidega väga rahul. Käinud oleme nii lastega kui ka ilma lasteta. Käisime ka kunagi lastega Horvaatias, kuid sinna oluliselt pikem sõidutee. Muidugi Horvaatia on väga ilus maa ja seal palju vaadata/teha. Kindlasti kui Horvaatiasse minna, siis tasuks peale Plitvice ka mõnda väikesaart külastada, sest see omaette elamus:) Samas kui valida Slovakkia ja T¨ehhi vahel, siis valiksin iga kell Slovakkia, sest viimane meeldib palju rohkem. Ise olen kolmel korral peatunud Liptovsky Mikulas(vt. http://www.mikulas.sk/en/visitor.php ), lastega sai järve äres isegi 5päeva telgitud. Seal lähedal suusamäed, kuhu saab suvel matkata ja tõstukiga tippu sõita, siis on maaalused suured koopad, mida võib käia vaatamas. Lisaks suur Tartralandia veepark, mida oleme iga kord külastanud. Muidugi on on Slovakkias veel neid kohti, mida tasuks külastada, kuid ei hakka kõiki kirja panema, sest siis peaks Slovakkia risti-rästi läbi sõitma:)
Teine huvitav koht on ka Rumeenia oma ilusa loodusega, samas lastel ei pruugi seal meeldida, sest meie käisime seal matkamas ilma lasteta ja nautisime täiega seda, kuidas üks riik oleks nagu ajahambale jalgu jäänud ja aeg on seisma jäänud(nõukaaeg tuli kohe meelde). Samas on seal väga ilus loodus ja sõbralikud inimesed.

Ise lähme suvel terve perega(8 ja 1,2-aastase lapsega) jälle ¦veitsi ja Austriasse autoreisile, sest mäed on meie lemmikud:) [/tsitaat]

Meie käisime koos lastega (6 ja 9 aastased) Rumeenias, ja neile küll meeldis. Tegime mägedes jalgsimatku, Bukarestist lõuna poole ei läinud.
Ka Slovakkias oleme käinud.
Kõige eredamad mälestused on aga Montenegrost. Ühest küljest fantastiline loodus ja selle kontrastid. Selle pealinn Podgoritsa on aga mu elus vist üldse kõige sürrealistlikum koht, kuhu sattunud olen. Soovitaks kindlasti ära käia enne kui see päriselt \”euroopastub\”. Muide, Montenegrol ei ole midagi pistmist EL-ga, kuid rahaühikuks on euro.
Ja ka Horvaatia see osa, mis ei jää mere äärde.

Mulle jääb segaseks, miks te just Slovakkia olete valinud. Seal käiakse ikka talvel suusatamas. No suvel matkamas ka, aga olete ikka kindel, et teie nii väikesed lapsed oleksid matkast vaimustuses? Üks päev matkate, mida edasi Slovakkias lastega…ma ei kujuta küll ette 🙂

Mõelge ennekõike, MIDA te puhkusel teha tahate.

Slovakkiast on nii vähe maad Horvaatiase, et ma pigem juba sätiks oma reisi Horvaatiasse mere äärde. Saab vähemalt ujuda, päevitada, värsket kala ja värskeid küpseid puuvilju süüa. Lapsed kaifiksid sellist puhkust:) Tagasiteel käiksin läbi Austriast Minimundusest, mis jääb kenasti kiirtee lähedusse. Lastele meeldiks see. Matkahimu rahuldaksin Horvaatia Plitvice pargis.

Oleme käinud ka Tsehhis ning olnud seal pikemalt. Lastega pole seal suurt midagi teha. Käisime 2000m mäel matkamas. Jah, oli vahva elamus. Terve päev matkasime:) Tsehhis on ilus arhitektuur, mida vaadata. Külastasime erinevaid linnu, käisime õlletehases ekskursioonil, Karlovy Varys jalutasime, veel mitmes väikeses linnas, Prahas olime mitu ööd. Jah, ilus, romantiline, aga nii väikestele lastele….? Lastele meeldib lõbustuspark, huvipark, ujumine, päevitamine ja väike mõistlik matk 🙂

Ükskõik, mis riigi valite, igal juhul piirduge pikemaks peatuseks ÜHE riigiga. Suhtumine \”et see riik on väike ja sõidame veel selle ja tolle läbi\” lõpeb sellega, et muudkui sõidate ja millessegi süveneda ei jõua.

Slovakkia on pisike mägine riik. Suvel olen sealt kordi läbi sõitnud, aga mitte peatunud.
Mägiteed on kohati kitsad. Horvaatiasse teel olles kogesin 80 km pikkust laskumist – aeg-ajalt läksid kõrvad lukku. \”Suurematel mägiteedel\” (Loe: laiusega umbes kaks autot, asfaltkate), saad sõitmisega hakkama, kui julged võõras kohas rooli istuda jne. (Naisterahvaste autosõiduoskus on väga väga erinev). Slovakkias olen korduvalt \”metsikult\” telkinud, probleeme pole olnud. Hinnad on umbes nagu Eestis.

Soovitaksin kaaluda samuti Horvaatiat. Tegime ühel aastal kahenädalase sõidu Dubrovnikust Pulani. Pula on terve päev avastamist – seal filmiti \”Gladiaator\”, nii et terve amfiteater. Vahepeale jääb ports kauneid rannikulinnasid, võimalus põigata saartele.
Läksime Bosnia kaudu – väga sümpaatne moslemiriik. Natuke lähiajalugu sõjajälgede näol. (Sama ka Horvaatia sisemaal). Tagasi tulime 36h – üle Sloveenia, Austria jne. Ainult kiirteed ja sõit. Horvaatia on mu meelest pisut kallim kui Eesti, aga talutav. Boonusena saate näiteks kiirlaevaga ilma autota Itaalias käia (kiirekad liiguvad umbes sama tihti nagu Tallinna ja Helsingi vahel)

Küsid veel soovitusi.
Rumeenias ma telkida ei julgeks. Riik on suurematest linnadest eemal umbkeelne, palju mustlasi ja väga suurt vaesust. Elu nagu 18. sajandil – hobuvankrid, eeslid, sekka Daciad. Liiklus on hobuste-eeslite tõttu ohtlik, teed suhteliselt kitsad (Ma ei räägi siinkohal Bukaresti kiirteest, vaid teedest üldse) Sel ajal esineb tulvasid ja üleujutusi. Sõitsime kord teadmatult sellesse piirkonda ja ilustamata – hea et ennast eluga ja auto ravitavate vigastustega ära suutsime tuua. Pean end kogenud rändajaks, aga tol korral kogesin lootusetust ja ahastust.

Küll aga on kohe peale Rumeeniat Bulgaaria päikeserannik. Kuurordid valge liivaga, lastele lõbustused, veeparke mitu. Varna, kus on kaunis jalutada. Hinnad ei tapa ja telkimiskoha leiate ka. Saab vaadata mitmeid iidvanasid kindlusi, rannikust eemalt leiad hoopis teise riigi – vaese ja väsinud. Aga see on ka huvitav ning pole kogenud normaalse ettevaatuse puhul ohtusid. Olen sealkandis autoga käinud 3x. Peale jaanipäeva pole kõrvetavat kuumust ja päike on tihti pilvetagune. (Mulle sobib)

Teine mulle mulje jätnud koht on Ukraina. Käinud autoga vist 4 või enam korda. Veidi nõukaaegne maailm, kuid väga sõbralik ja soodne. Lemmiklinn – Lvov, kus imeilus arhitektuur. Sealt saab teha väljasõite Karpaatidesse (Kus on vapustavad mägiteed ja imelised vaated). Juuli alguses pakutakse Lvovi turul juba Krimmi aprikoose ja need viivad tõesti keele alla. Sõidule kulub 8h Leedu-Poola piirini + 12h Poola-Ukraina piirini (tee kulgeb Valgevene piiri ääres suurte metsade keskel, küla-külas kinni efekti on vähe). Piiril olen olnud kuni 4h, laupäev on kriitiline päev.

Lvovist saab sõita Krimmi – tõeline kuurort, iga aastaga kahjuks kallim.
Lähemal on Odessa on samuti sihtkoht – delfiinide etendused, rand. Imeline linn, just selline nagu vene (ilu)kirjandusest lugeda võid. Lisaks kangelaslinn ka:) Miinused: räpasepoolne, rand ülerahvastatud. Odessast Rumeenia poole jäävad kohalike väiksed kuurordid – seal saab poolmuidu ööbida, lastele on ka tegevust. Meri on puhtam ja rannad tühjad.
Kui muidugi sõita viitsite, siis Musta mere ääres on veel Türgi linnad – pea iga neist on puhkamiseks sobiv + Marmara mere äärsed linnad (vaatamisväärsuseks Trooja). Aga kahe nädalaga läheb sellise reisi tegemine veidi kiireks.
Kui ise taas läheksin, valiksin ilmelt Ukraina – keeleprobleemi pole, suhtumine on sõbralik, pudel Vana Tallinna lubab peegelsiledal kiiruspiiranguga maanteel 90-ga sõita, kütusehind on poole soodsam jne.

Nii palju, kui olen tuttavatelt kuulnud, siis Norras on kõik üliväga kallis. Umbes kujuta ette, kui kallis on sinu jaoks kallis ja korruta veel kahega;) Tuttavad on toitu nii palju kui võimalik kaasa võtnud.
Mul on õde Norras tööl. Palk on meie mõistes väga hea, aga kulud on ka väga suured.