Esileht Pereelu ja suhted Avameelselt lahutusest ehk naiste vaimne vägivald

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 71 )

Teema: Avameelselt lahutusest ehk naiste vaimne vägivald

Postitas:

Sorry, kui artikkel rääkis hoopis millestki muust, jäin siin lihtsalt heietama ja meenutama.

See jutt on nagu venelaste eneseõigust, nemad pole kunagi midagi halba teinud. Sul on sama, ohvriks oled sina sina sina sina ja ükskõik milline fuuria sa ka polnud, süüdi on mees, mees mees mees.

Ajuvaba suhtumine

Seepärast naised ei sobi kunagi kohut mõistma, sest nad pole kunagi erapooletud ega adekvaatsed.

Päris naljakas, kuidas sul küll õnnestus niipidi minu jutust aru saada? 😀 Samas, kui loen siin teemas sinu teisi postitusi, siis ega see mind väga ei üllata kah..

Muuseas, saan oma eks-mehega praeguseks päris hästi läbi ja nüüd, kus me enam üksteisega ülitugeva emotsionaalse ja isikliku sideme kaudu seotud ei ole, suudame toonast elu näha palju objektiivsemalt. Olen tema käest andeks palunud kõigi nende kordade eest, kus tahtlikult või tahtmatult talle oma sõnade või käitumisega haiget tegin ja vaimset vägivalda kasutasin. Samuti on tema andeks palunud minu käest. Oleme pidanud pikki vestlusi selleks, et meie möödunud suhtest ja vigadest midagi kasulikku õppida. Püüame nende vestluste käigus mõista ja kirjeldada kõiki neid mustreid, mis viisid vägivallani – mida ja miks neil hetkedel tundsime ja mida teine tundis jne – ja ausalt öeldes on sellest palju abi olnud. Kokkuvõttes koorub neist vestlustest välja tõde, et – vaatamata sellele, et alustasime suhet suure armastuse ja parimate kavatsustega nagu ikka ja olime mõlemad tegelikult toredad inimesed – me lihtsalt ei sobinud omavahel kokku ja tõime teineteises (ja iseendas) välja halvima. See pole süüdlaste ega ohvrite otsimine – see on lihtsalt see, et me kumbki ei osanud teisiti elada, käituda ja olla ning see muutis meid kahjuks vaimselt vägivaldseks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.04 14:28; 14.04 22:15; 15.04 15:32;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Sorry, kui artikkel rääkis hoopis millestki muust, jäin siin lihtsalt heietama ja meenutama.

See jutt on nagu venelaste eneseõigust, nemad pole kunagi midagi halba teinud. Sul on sama, ohvriks oled sina sina sina sina ja ükskõik milline fuuria sa ka polnud, süüdi on mees, mees mees mees.

Ajuvaba suhtumine

Seepärast naised ei sobi kunagi kohut mõistma, sest nad pole kunagi erapooletud ega adekvaatsed.

Päris naljakas, kuidas sul küll õnnestus niipidi minu jutust aru saada? ???? Samas, kui loen siin teemas sinu teisi postitusi, siis ega see mind väga ei üllata kah..

Muuseas, saan oma eks-mehega praeguseks päris hästi läbi ja nüüd, kus me enam üksteisega ülitugeva emotsionaalse ja isikliku sideme kaudu seotud ei ole, suudame toonast elu näha palju objektiivsemalt. Olen tema käest andeks palunud kõigi nende kordade eest, kus tahtlikult või tahtmatult talle oma sõnade või käitumisega haiget tegin ja vaimset vägivalda kasutasin. Samuti on tema andeks palunud minu käest. Oleme pidanud pikki vestlusi selleks, et meie möödunud suhtest ja vigadest midagi kasulikku õppida. Püüame nende vestluste käigus mõista ja kirjeldada kõiki neid mustreid, mis viisid vägivallani – mida ja miks neil hetkedel tundsime ja mida teine tundis jne – ja ausalt öeldes on sellest palju abi olnud. Kokkuvõttes koorub neist vestlustest välja tõde, et – vaatamata sellele, et alustasime suhet suure armastuse ja parimate kavatsustega nagu ikka ja olime mõlemad tegelikult toredad inimesed – me lihtsalt ei sobinud omavahel kokku ja tõime teineteises (ja iseendas) välja halvima. See pole süüdlaste ega ohvrite otsimine – see on lihtsalt see, et me kumbki ei osanud teisiti elada, käituda ja olla ning see muutis meid kahjuks vaimselt vägivaldseks.

Jälle üks ilus enda tegude ilustamine. Oi ma palusin andeks ja nüüd oleme parimad sõbrad, psühhopaadi jutt. Vaimne vägivaldur on kurjategija ja sa peaksid karistust kandma.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 14.04 11:04; 14.04 13:36; 15.04 14:15; 15.04 14:37; 15.04 14:58; 15.04 15:35; 16.04 12:17; 16.04 12:20; 16.04 12:24; 16.04 12:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kahtlemata naised üldiselt tänitavad rohkem kui mehed.

Naine keset koristamist: ole hea, kallis ja klopi sina need vaibad.
Mees: mhmh.
Kahe (kolme) tunni pärast: Palun klopi need vaibad, need on minu jaoks liiga rasked.
Mees: Mhmh.
Järgmine päev. Naine: ma palusin Sul need vaibad ära kloppida.
Mees: ma ütlesin, et ma teen ja küll ma siis teen.
Päev hiljem. Naine: millal Sa siis need vaibad ära klopid?
Mees: mis sa muretsed, küll ma klopin.
Nädal hiljem. Naine: kule, ma palusin need vaibad ära kloppida.
Mees: jõuab, ega nad kuhugi ei jookse.
Kuu aega hiljem on ikka tegemata. Naine näägutab.

Puhas näägutamine, sest koristamine on naise idenditeet. Mis on naise roll suhtes? Koristamine. Kui naine ja mees hakkavad koos elama, esimene asi mida naine tegema hakkab on koristamine. See on ainuke asi mis on naisele oluline. Koristada, kraamida ja lõputult tülitseda väljamõeldud kodutööde üle. Kusagil pole seadust nagu naine peab koristama, ometi on see nagu geneetiline haigus. Koristamine.

Kui mees ei viitsi vaipu kloppida, siis see pole talle oluline, ometi on see oluline naisele. Aga miks? Põhjus ongi naise idenditeedis – naise enda roll suhtes on olla koristaja ja rõhuda selle kui raske see on ja nõuda läbi selle mehelt välja hüvesid. Oi kuidas ma ikka koristasin ja tegin süüa, nüüd mees on elulõpuni võlgu. Kõik selleks et naine ei peaks mehega võrdselt tööd tegema ja elu oleks kergem. Loomulikult siis ongi tore lõputult näägutada mingi vaiba kloppimise teemal nagu keegi sureks ära kui klopitud ei saa.

Et siis koristama ei peagi? Mitte kunagi?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 15.04 16:24; 15.04 16:27; 16.04 20:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Saad aru, see ei muuda asja. Lahenduseks valib naine tänitamise, mees midagi muud – karjumise või löömise. Miks sa lööva mehe puhul ei arutle selle üle, kuidas naine teda äkki enne alandas ja tänitas? Sel juhul on sul ju asi selge: löömine on lubamatu. Näägutamine ja tänitamine kui vaimne vägivald peaks täpselt samavõrd lubamatud olema täiesti sõltumatult sellest, mis olukord selleni viis.
Või su jutu mõte oli, et naised on ideaalsed ja vastupidises olukorras naine never-ever ei jätaks vaipu kloppimata? Haah.

Täpsemalt, kus sa selles näites TÄNITAMIST näed? Naine palub mehel üks töö ära teha ja hiljem tuletab seda meelde. Sinu arvates on see naisepoolne vaimne vägivald? :O

Jah on TÄNITAMINE, sest suhte tervise nimel mees ei ütle naisele otse – käi põrgu oma vaipadega.
Kui teine ei taha vaipu kloppida, siis ei ole vaja talle käia närvidele sellega. Aga kui mees naiselt midagi nõudma hakkab, oi siis on suur ahistamine.

Keda see huvitab, mida naine ei taha, aga ikka teeb? Arvad, et naine tahab lapse okset koristada? Haige lapsega öösel üleval olla?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 15.04 16:24; 15.04 16:27; 16.04 20:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah on TÄNITAMINE, sest suhte tervise nimel mees ei ütle naisele otse – käi põrgu oma vaipadega.
Kui teine ei taha vaipu kloppida, siis ei ole vaja talle käia närvidele sellega. Aga kui mees naiselt midagi nõudma hakkab, oi siis on suur ahistamine.

Kui mees lubab ja ei tee, siis see ei muuda küll kuidagi naise meeldetuletusi tänitamiseks.

Kui mehele ei meeldi koristada, siis see asi nii ei käi, et ta ütleb jaa ma teen, kohe ma teen. Palgaku siis keegi, kes need vaibad ära klopib. Töö tehtud, kõik rahul.

Ja kui mees on lubanud, et ta need vaibad ära klopib, siis meeldetuletamine, et kle lubasid vaibad ära kloppida, ei ole küll kuidagi NÕUDMINE, see on õigustatud ootus, et lubadus täidetakse. 😀

Normaalne mees peab oma sõna ja ei toimu mingit jagelemist kui juba on lubatud teha.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.04 14:52; 15.04 19:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Saad aru, see ei muuda asja. Lahenduseks valib naine tänitamise, mees midagi muud

Ma ei träägi, et muudab, vaid sellest, kuidas üht tüüpi näägutamine tekib ja välja näeb. On ka teisi. Aga see on väga tüüpiline. Ma olen kahe boss-naisega rääkinud, nad mõlemad tahaksid kodus pigem prouad olla, aga kui mees on selline, et teda peab pidevalt tagant torkima. Nende kahe mehed on harjunud.
Ka vaikimine võib olla passiivne vägivald.
Probleemi lahendus oleks see, kui inimesed täiskasvanutena oma soovid ja ootused omavahel selgeks räägiksid, aga sageli jääb see passiivsema poole soovimatuse taha kinni.

koristamine on naise idenditeet.

Ei pruugi olla, lihtsalt naisele meeldib puhas ja korras tuba. Mehel on savi. Aga sama olukord võib olla ka mingi teise asja puhul.

Ja mõnikord läheb nii, et naine ie taha näägutada, tahab korras elamist ja head sööki ja rabab nagu loll. Neid näiteidki perekoolist küll ja veel võtta.

Kui mehele ei meeldi koristada, siis see asi nii ei käi, et ta ütleb jaa ma teen, kohe ma teen. Palgaku siis keegi, kes need vaibad ära klopib. Töö tehtud, kõik rahul.

Jah, aga sageli jääb ka see naise teha. Sest meest ei huvita. Kuigi neile enamasti meeldib puhas tuba, nad lihtsalt ei taha selle nimel pingutada.

Näägutamise definitsioon minu venna sõnadega: näägutamne on see, mida tunned näägutamisena. Minu toodud näide on naise poole pealt viisakas meeldetuletamine, aga sellele, kes ei taha/ viitsi olukorda muuta, on see näägutamine.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 14.04 20:52; 15.04 05:29; 15.04 20:33; 16.04 04:02; 16.04 11:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Näägutamise definitsioon minu venna sõnadega: näägutamne on see, mida tunned näägutamisena. Minu toodud näide on naise poole pealt viisakas meeldetuletamine, aga sellele, kes ei taha/ viitsi olukorda muuta, on see näägutamine.

Ahistamine oli vahepeal ka samamoodi defineeritud. Kõigile see hästi ei sobinud. Aga feminaistele sobib hästi. Kas selline näägutamise definitsioon ka sobib või on nüüd vaja “objektiivseid” kriteeriume?

Asjast ka. Naised valivad üldiselt kergema töö, saavad siis vähem palka ja virisevad palgalõhe üle. Kohe, kui tööl võib saada räpaseks (sibiauto vms), võib jääda vigaseks või saada surma (ehitaja vms), tuleb ajusid pingutada (insener vms), naised sinna ei tule. Kuigi see oleks neile jõukohane. Suvaline tüüpiline ettevõte on nii, et soojas kontoris istuvad naised, tsehhis on nii väljamõtlemise kui teostamise töö peal mehed. See käib nii metallitöö kui IT-töö kohta, seinast seina.
Sama kehtib ka kodus. Kui on kodu, kus on tarvis päriselt ise käsi külge panna, siis naised hea meelega teevad süüa ja koristavad, võrreldes kaevamise, puurimise, lõikamise, redelil turnimise vms ohtliku ja ebamugava tööga. Teisalt, “kõigi mugavustega elamispinnal” muud peale söögitegemise polegi vaja teha. Seda vastuolu ei oska ei naised ega mehed siis lahendada.
Kui mees lähekski süüa tegema, siis ta teeks seda “valesti”, sest naine ise teeb ju teisiti. Ja kui mees koristab kord kuus ja klopiks vaipa kevadel ja sügisel, on naise ideaal kõike seda teha sagedamini. Kui mees kaasa ei tule tema ideedega, kukub naine näägutama. Mida siis teha?

“Mehele meeldib ka puhas tuba”. Jah, naisele meeldib ka soe tuba näiteks. Ometi pole veel näinud naist, kes soojatorustikku veaks või kasvõi liitmikke paigaldaks. Kas mees peaks hakkama näägutama, kui naine ei viitsi teha? Ja ärme räägi siin “naisel raha küll, et sisse osta”. Räägime ikka sellest, mida keegi isiklikult teeb. Kui mees toitlustuse (või kasvõi seksiteenuse) sisse ostaks, oleks ju naine hullult solvatud (miks küll? 😉 ) ja see jälle ei sobiks, sest mees ei aita ise söögitegemisel.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.04 21:12; 16.04 21:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ometi pole veel näinud naist, kes soojatorustikku veaks või kasvõi liitmikke paigaldaks.

Jah, kui sageli need mehed eraelus seda teevad? Me ei räägi praegu elukutselisest tööst, vaid eraelust. Ja seelest, et inimeste soovid on koos elades tegelikult üsna ebamäärased ja selguvad ühiselu käigus. Normaalsed inimesed võiksid omavahel asjad selgeks rääkida, kuidas need mittesobivad asjad nii toimima panna, et “hundid oleksid söönud ja lambad terved”. Aga sageli taandub asi sellele. et passiivsem pool ei ole ka läbirääkimistest huvitatud.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 14.04 20:52; 15.04 05:29; 15.04 20:33; 16.04 04:02; 16.04 11:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

“Mehele meeldib ka puhas tuba”. Jah, naisele meeldib ka soe tuba näiteks. Ometi pole veel näinud naist, kes soojatorustikku veaks või kasvõi liitmikke paigaldaks. Kas mees peaks hakkama näägutama, kui naine ei viitsi teha? Ja ärme räägi siin “naisel raha küll, et sisse osta”. Räägime ikka sellest, mida keegi isiklikult teeb. Kui mees toitlustuse (või kasvõi seksiteenuse) sisse ostaks, oleks ju naine hullult solvatud (miks küll? ???? ) ja see jälle ei sobiks, sest mees ei aita ise söögitegemisel.

Ma pole näinud ka meest, kes seda tööd ise kodus teeks ja miks peakski? Täitsa ok on kutsuda selle töö jaoks spetsialist.

Aga üldiselt on see muidugi väga tore nägemus võrdsest tööjaotusest. Kui kaks inimest koos elavad, siis on võrdne värk, et üks neist ainult koristab regulaarselt ja teine veab soojatorustikku, no ütleme nii umbes kord 15a jooksul.

Räpase mehega mina lihtsalt koos elada ei suudaks. Kes peab vajalikuks koristamist kord kuus või veelgi harvem, seda paraku on. Väkk.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

miks see teema näägutamise peale keeratud on? ja miks jälle ikka mees süüdi on? miks te seda teete?
minu arvates oli teema oma mehi alandavatest naistest, see ei olnud näägutamisest. jutt on naistest, kes lihtsalt alandavad oma mehi igapäevaselt ja see ei ole vastureaktsioon mehe käitumisele, vaid ongi sort naisi, kes arvavad, et võivad oma meest alandada. nende suhtumine oma elukaaslasesse algab ilmselt sellest, et nad arvavad, et on mehel kõvasti peas ja et nad on liiga head oma mehe jaoks. ülim enesekindlus, et mees peab olema õnnelik, et temasugusega koos saab elada.
ma olen sellist asja kõrvalt näinud. minu töökaaslane suhtles oma mehega ainult alandamise kaudu. igas telefonikõnes sai mees sõimata, et midagi on valesti tehtud, igas kõnes sai mees ka alandavaid hüüdnimesid. seda oli alati väga halb kuulata, naine tõepoolest alandas oma meest kogu aeg. see ei olnud tänitamine.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.04 09:56; 16.04 12:06; 16.04 12:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

minu töökaaslane suhtles oma mehega ainult alandamise kaudu. igas telefonikõnes sai mees sõimata

Ja võib-olla mehele see meeldiski. On selliseid mehi ka.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 14.04 20:52; 15.04 05:29; 15.04 20:33; 16.04 04:02; 16.04 11:52;
To report this post you need to login first.
Postitas:

minu töökaaslane suhtles oma mehega ainult alandamise kaudu. igas telefonikõnes sai mees sõimata

Ja võib-olla mehele see meeldiski. On selliseid mehi ka.

mine tea. kuna ka osadele naistele meeldib, kui neid iga päev pekstakse, siis võib küll nii olla.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.04 09:56; 16.04 12:06; 16.04 12:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mehed naise õeluse ja peenema vägivalla vastu ei saa, nad lihtsalt ei oska sama hästi. Nemad valivad rusikatega selgekstegemise tee. Nii ongi, et naised on rohkem verbaalselt/vaimselt vägivaldsed, mehed füüsiliselt. Naine näägutab ja alandab. Mees peksab. SEE on ka sugude erinevus. Kumb rohkem või hullemini vägivaldne on? Mina tõesti ei tea.

See ei ole, muide, tõsi. Mehed näägutavad, alandavad ja kasutavad vaimset vägivalda täpselt sama palju kui naised. Füüsiline vägivald üldiselt liitub vaimsele vägivallale ja seda kasutavad mehed rohkem kahel lihtsal põhjusel – nad on tugevamad – ja füüsiline agressiivsus on meeste puhul ühiskondlikult aktsepteeritav, isegi norm.
Füüsilist vägivalda ei kasuta naised eriti palju, aga seda sellepärast, et füüsilist vägivalda ei peeta naiselikuks ja see drillitakse tüdrukutest väga varakult väga põhjalikult välja.

Norm on ka see, et vägivalda kasutatakse just endast nõrgemate, mitte tugevamate suhtes. Kujutage ette, et ülemus käitub tööl vastikult, iriseb, tänitab ja alandab. Kas mees läheb teda lööma? Ei lähe. Selle asemel läheb koju ja virutab naisele, kui on virutajat tüüpi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.04 12:15; 16.04 12:17; 16.04 12:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

utt on naistest, kes lihtsalt alandavad oma mehi igapäevaselt ja see ei ole vastureaktsioon mehe käitumisele, vaid ongi sort naisi, kes arvavad, et võivad oma meest alandada. nende suhtumine oma elukaaslasesse algab ilmselt sellest, et nad arvavad, et on mehel kõvasti peas ja et nad on liiga head oma mehe jaoks. ülim enesekindlus, et mees peab olema õnnelik, et temasugusega koos saab elada.
ma olen sellist asja kõrvalt näinud. minu töökaaslane suhtles oma mehega ainult alandamise kaudu. igas telefonikõnes sai mees sõimata, et midagi on valesti tehtud, igas kõnes sai mees ka alandavaid hüüdnimesid. seda oli alati väga halb kuulata, naine tõepoolest alandas oma meest kogu aeg. see ei olnud tänitamine.

Jah, ma tean, millest sa räägid, aga teemaalgatus oli siiski natuke laiem.
Kui nüüd sinu juhtumist rääkida, siis olen ka ise sellist asja kõrvalt näinud. Naine mitte ei suhelnud ainult oma mehega halvatooniliselt vaid rääkis teda ka kolleegidele taga. Minu suureks imestuseks on nad nüüd 20 a hiljem jätkuvalt koos.
Ent see ei tähenda, et mitte ükski mees mitte kunagi samasugust käitumist ei harrastaks. Vastik iseloom ei ole soopõhine.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.04 12:15; 16.04 12:17; 16.04 12:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kahtlemata naised üldiselt tänitavad rohkem kui mehed.

Naine keset koristamist: ole hea, kallis ja klopi sina need vaibad.
Mees: mhmh.
Kahe (kolme) tunni pärast: Palun klopi need vaibad, need on minu jaoks liiga rasked.
Mees: Mhmh.
Järgmine päev. Naine: ma palusin Sul need vaibad ära kloppida.
Mees: ma ütlesin, et ma teen ja küll ma siis teen.
Päev hiljem. Naine: millal Sa siis need vaibad ära klopid?
Mees: mis sa muretsed, küll ma klopin.
Nädal hiljem. Naine: kule, ma palusin need vaibad ära kloppida.
Mees: jõuab, ega nad kuhugi ei jookse.
Kuu aega hiljem on ikka tegemata. Naine näägutab.

Puhas näägutamine, sest koristamine on naise idenditeet. Mis on naise roll suhtes? Koristamine. Kui naine ja mees hakkavad koos elama, esimene asi mida naine tegema hakkab on koristamine. See on ainuke asi mis on naisele oluline. Koristada, kraamida ja lõputult tülitseda väljamõeldud kodutööde üle. Kusagil pole seadust nagu naine peab koristama, ometi on see nagu geneetiline haigus. Koristamine.

Kui mees ei viitsi vaipu kloppida, siis see pole talle oluline, ometi on see oluline naisele. Aga miks? Põhjus ongi naise idenditeedis – naise enda roll suhtes on olla koristaja ja rõhuda selle kui raske see on ja nõuda läbi selle mehelt välja hüvesid. Oi kuidas ma ikka koristasin ja tegin süüa, nüüd mees on elulõpuni võlgu. Kõik selleks et naine ei peaks mehega võrdselt tööd tegema ja elu oleks kergem. Loomulikult siis ongi tore lõputult näägutada mingi vaiba kloppimise teemal nagu keegi sureks ära kui klopitud ei saa.

Et siis koristama ei peagi? Mitte kunagi?

Kui koristamisest saab argument, siis peaks endasse vaatama.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 14.04 11:04; 14.04 13:36; 15.04 14:15; 15.04 14:37; 15.04 14:58; 15.04 15:35; 16.04 12:17; 16.04 12:20; 16.04 12:24; 16.04 12:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Keda see huvitab, mida naine ei taha, aga ikka teeb? Arvad, et naine tahab lapse okset koristada? Haige lapsega öösel üleval olla?

EI pea, alati saab lapsest loobuda, lastekodusse anda. Kui ikka ei suuda oma ihuvilja eest hoolitseda, siis tuleb kurba tõde tunnistada. Paljudele emadele ei sobigi lapsed. Nad peksavad oma lapsi, kiusavad terve elu, elavad nende peal välja oma ebaõnnestumisi jne. Kui juba on tekkinud mõte kui palju ma ikka oma elu raiskan oma lapsele, siis tuleks lapsele anda võimalus paremale elule mõnes paremas peres.

Mõtle sellele!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 14.04 11:04; 14.04 13:36; 15.04 14:15; 15.04 14:37; 15.04 14:58; 15.04 15:35; 16.04 12:17; 16.04 12:20; 16.04 12:24; 16.04 12:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kusagil pole seadust nagu naine peab koristama, ometi on see nagu geneetiline haigus. Koristamine.

Seadust pole, tava ja kord on. Ei ole geneetiline, on kultuuriline. Kui vaibad on tolmused, vaatab kogu ühiskond süüdistavalt naise poole. Kui naine pahandab, et mees ei klopi vaipu, kuigi lubas, siis vaatab mehe poole süüdistavalt ainult naine, aga ühiskond vaikib või isegi kiidab mehe käitumise heaks.

Lõppkokkuvõttes ei peaks koristamine kui selline olema ainult naise asi, kuna naised käivad ju samamoodi palgatööl, vaid see peaks olema kogu pere ühine asi. Kuidas selle käigus tööjaotus toimima peaks, tuleks omavahel kokku leppida. Paraku seavad just kultuurilised normid väga paljudele koristamistegevustele alateadlikud soopõhised piirangud. Paraku seavad need normid, olenevalt päritoluperest, mõnikord piirangud ka sellele, kui palju mees üldse kodustes tegevustes osaleb. Kas paneb kord viie aasta tagant pildi seinale või teeb ikka iga päev midagigi. See on suur vahe ja see algab juba lapseea kasvatusest.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.04 12:15; 16.04 12:17; 16.04 12:23;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ometi pole veel näinud naist, kes soojatorustikku veaks või kasvõi liitmikke paigaldaks.

Jah, kui sageli need mehed eraelus seda teevad? Me ei räägi praegu elukutselisest tööst, vaid eraelust. Ja seelest, et inimeste soovid on koos elades tegelikult üsna ebamäärased ja selguvad ühiselu käigus. Normaalsed inimesed võiksid omavahel asjad selgeks rääkida, kuidas need mittesobivad asjad nii toimima panna, et “hundid oleksid söönud ja lambad terved”. Aga sageli taandub asi sellele. et passiivsem pool ei ole ka läbirääkimistest huvitatud.

Ikka väga palju tehakse. Pole keegi nii jõukas, et jõuaks kõike teenusena sisse osta nagu saksas on.
Sul endal pole meest, sa ei tea seepärast. Kindlasti mõjutab ka see kui paljud üksikemad kasvatavad poisse ja need suurena tõesti ei pruugi oma käega enam midagi teha osata, pole ju olnud õpetavat issit. Siis tulebki mingi kobakäppade põlvkond peale kes saeb hommikust õhtuni omavahel mitu korda vaipa klopiti, mitu korda nõusid pesti.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 14.04 11:04; 14.04 13:36; 15.04 14:15; 15.04 14:37; 15.04 14:58; 15.04 15:35; 16.04 12:17; 16.04 12:20; 16.04 12:24; 16.04 12:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Jah, ma tean, millest sa räägid, aga teemaalgatus oli siiski natuke laiem.

ei, teema oli algselt justnimelt vaimsest vägivallast, mida mõned naised harrastavad. teised kommenteerijad on selle millegipärast laiemaks venitanud. hakati rääkima sellest, kuidas mehed ka ja kuidas mehed ise süüdi ja viidi teema tänitamisele. aga tänitamine ei ole võrreldav raske vaimse vägivallaga.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 16.04 09:56; 16.04 12:06; 16.04 12:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kusagil pole seadust nagu naine peab koristama, ometi on see nagu geneetiline haigus. Koristamine.

Seadust pole, tava ja kord on. Ei ole geneetiline, on kultuuriline. Kui vaibad on tolmused, vaatab kogu ühiskond süüdistavalt naise poole. Kui naine pahandab, et mees ei klopi vaipu, kuigi lubas, siis vaatab mehe poole süüdistavalt ainult naine, aga ühiskond vaikib või isegi kiidab mehe käitumise heaks.

Lõppkokkuvõttes ei peaks koristamine kui selline olema ainult naise asi, kuna naised käivad ju samamoodi palgatööl, vaid see peaks olema kogu pere ühine asi. Kuidas selle käigus tööjaotus toimima peaks, tuleks omavahel kokku leppida. Paraku seavad just kultuurilised normid väga paljudele koristamistegevustele alateadlikud soopõhised piirangud. Paraku seavad need normid, olenevalt päritoluperest, mõnikord piirangud ka sellele, kui palju mees üldse kodustes tegevustes osaleb. Kas paneb kord viie aasta tagant pildi seinale või teeb ikka iga päev midagigi. See on suur vahe ja see algab juba lapseea kasvatusest.

Ei vaata, kedagi ei huvita milline kodu sul on. Koristamine on naise idenditeet. Kui ta elus muud ei ole saavutanud, siis kodus koristamine on suhte ässtrump. Vohh, küll ikka mina koristan meie pesakest. Nii lapsik. Mingi kultuurijutt…100 aastat tagasi avastasid eestlased alles välipeldikud. Kõva kultuurijutt

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt 14.04 11:04; 14.04 13:36; 15.04 14:15; 15.04 14:37; 15.04 14:58; 15.04 15:35; 16.04 12:17; 16.04 12:20; 16.04 12:24; 16.04 12:31;
To report this post you need to login first.
Postitas:

See ei ole, muide, tõsi. Mehed näägutavad, alandavad ja kasutavad vaimset vägivalda täpselt sama palju kui naised.

Millele toetudes väidad, et see tõsi ei ole? Psühholoogilise vägivalla peatükis Wikipedias on loetletud mitmed uurimused, mis justnimelt kinnitavad, et naised tarvitavad meestest rohkem vaimset vägivalda. Ja kui mõelda veel sellele, et mehed on tõenäolisemalt need, kes never-ever enda kallal tarvitatavast vägivallast kuhugi teatama lähevad, siis seda enam kaalu on sellisel uurimistulemusel.
Loe: “A 2007 study of Spanish college students aged 18–27 found that psychological aggression (as measured by the Conflict Tactics Scale) is so pervasive in dating relationships that it can be regarded as a normalized element of dating, and that women are substantially more likely to exhibit psychological aggression.[15] Similar findings have been reported in other studies.[16] Strauss et al. found that female intimate partners in heterosexual relationships were more likely than males to use psychological aggression, including threats to hit or throw an object.[17] A study of young adults by Giordano et al. found that females in intimate heterosexual relationships were more likely than males to threaten to use a knife or gun against their partner.[18]
Numerous studies done between the 1980 and 1994 report that lesbian relationships have higher overall rates of interpersonal aggression (including psychological aggression/emotional abuse) than heterosexual or gay male relationships.[1][19][20][21][22][23] Furthermore, women who have been involved with both men and women reported higher rates of abuse from their female partners.”

https://en.wikipedia.org/wiki/Psychological_abuse

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 14.04 10:40; 15.04 02:30; 15.04 14:29; 15.04 15:24; 16.04 12:41; 16.04 19:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Usun ma jee mingit wiki artiklit!!!

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 14.04 17:55; 16.04 18:28; 19.04 14:49;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Usun ma jee mingit wiki artiklit!!!

Kui wikit uskuda ei taha, siis usu lihtsalt neid teadustöid, millele seal viidatakse.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt 14.04 10:40; 15.04 02:30; 15.04 14:29; 15.04 15:24; 16.04 12:41; 16.04 19:39;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Keda see huvitab, mida naine ei taha, aga ikka teeb? Arvad, et naine tahab lapse okset koristada? Haige lapsega öösel üleval olla?

EI pea, alati saab lapsest loobuda, lastekodusse anda. Kui ikka ei suuda oma ihuvilja eest hoolitseda, siis tuleb kurba tõde tunnistada. Paljudele emadele ei sobigi lapsed. Nad peksavad oma lapsi, kiusavad terve elu, elavad nende peal välja oma ebaõnnestumisi jne. Kui juba on tekkinud mõte kui palju ma ikka oma elu raiskan oma lapsele, siis tuleks lapsele anda võimalus paremale elule mõnes paremas peres.

Mõtle sellele!

Selge. Kui mees ei taha okset koristada, koristab naine. Aga kui naine ei taha, siis läheb laps lastekodusse.
Muuseas, täiskasvanute maailmas tehakse ka neid asju, mis ei meeldi, aga mida peab tegema.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 15.04 16:24; 15.04 16:27; 16.04 20:55;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ei vaata, kedagi ei huvita milline kodu sul on. Koristamine on naise idenditeet. Kui ta elus muud ei ole saavutanud, siis kodus koristamine on suhte ässtrump. Vohh, küll ikka mina koristan meie pesakest. Nii lapsik. Mingi kultuurijutt…100 aastat tagasi avastasid eestlased alles välipeldikud. Kõva kultuurijutt

100 a tagasi oli nii mõneski kandis kündmine naiste töö. Vikatiga lasid nad ka heina meestega võrdselt. Lisaks muidugi söögitegemised jne. Meestel ehitustööd ja muu suurt füüsilist jõudu nõudev. Palju neid naisi praegu traktori roolis on, et päris maad künda või niita? Hea siiski, kui hoovis natuke murutraktori rooli pööravad, see üsna auto moodi riist. Õli vahetab ja küünlaid kontrollib muidugi mees.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 15.04 21:12; 16.04 21:46;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Seadust pole, tava ja kord on. Ei ole geneetiline, on kultuuriline. Kui vaibad on tolmused, vaatab kogu ühiskond süüdistavalt naise poole.

Ära nüüd ühiskonda ja salakavalat ja õelat naabrieite kah siin segamini aja. Kui mehel käib mõni sõber külas, siis see ei pane vaipu tähelegi, pigem märkab kodust õhkkonda.
Ja kui satub sõber mehel puhtusefriik olema, kes märkab selliseid asju, siis see küsib pigem mehelt, et miks ei tee; tema ju teab, et kui midagi tahad, et korralikult oleks tehtud, siis tee ise, mitte ära looda naise peale.

Mis puutub sellesse tänitavasse kanasse, kes laupäeva hommikul hakkas mööda elamist elektrijänesena ringi jooksma ja mehelt nõudma, et vaibad KOHE klopitaks, siis ma saan tema mehest aru küll, miks ta seda ei tee. Sest temaga polnud keegi koristamist kokku leppinud ja mingeid asju pidi tegema kohe, sest naisel oli nii vaja. (mees oli just National Geographic>` u välja otsinud ja kavatses paar tunnikest selle seltsis veeta. Kuniks fuuria avastas, et naabrieit (mis on tema jaoks = ühiskond) /ämm, sõbranna, kellegi õde jne tuleb ju varsti läbi. Ja algas paanika.

Lisaks ma ei saa üldse sellest vaipade KLOPPIMISEST aru – kes kurat seda tänapäeval teeb? Kuskil metsas elatakse? Kus vaibast eralduv tolm kedagi ei sega, samuti ei sega see vaiba peksmine, mis nii omane oli nõukaaegsele puhkepäeva hommikule kuskil värskes magalarajoonis…
Tänapäeval imetakse see tolmuimejaga kokku ja visatakse prügikasti. Ja suvaline, odav 70€-ne Kärcher imeb end niimoodi vaiba külge kinni, et mingil tolmul pole sinna lootustki sisse jääda. Versus kloppimine.
(ok, see viimane töö on naise jaoks tõesti veidi raske. Isegi mehe jaoks on, kui tolmuimeja vaakum täiesti põhja keerata)

Aga veel sellest nö. Ühiskonnast. Kuna naised seda “ühiskonda” toidavad, üksteise kodusid ja riideid arvustavad ja midagi selles suhtes muuta ei soovigi, ju siis teile meeldib see “ühiskond”.
Rääkimata sellest, et mõnele kanale ei meeldi, mis sukkadega teine käib, on osadele ka teiste naiste mehed ette jäänud. Kes on liiga paksud ja liiga palju räägivad telefoniga.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Vaipade kloppimine õues on minu arust loomulik, kui sul vaibad on. Ehk jah, kuskil suurinnas, korteris ei saa seda eriti teha, aga mujal ju saab, maal ja oma majas. Tolmuimejaga saab enamus kordadel puhtaks, aga õues kloppimine ja tuulutamine annab värskuse ja puhtama õhu elamisse. Kes siis ei teaks seda tunnet ja lõhna, kui põrandariided sai lapsepõlves õuest tuppa toodud, pestud põrandale laotatud ja milline õhk ja lõhn siis toas oli. Nii et vahest võiks.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kägu 14.04 kl 14:28, su jutt on hästi õige. Täheldan endas sarnaseid jooni.
Meie viga või loomuomadus on see, et me oleme reageerijad, heale reageerime heaga ja halvale halvaga. Ühelt poolt näitab see ülitundlikkust, teiselt poolt hästi mõjutatavat ja enda minas üldse mitte kindlat inimest (mis ei ole just halb, aga on lapsepõlvest kaasa kasvanud ja vajab elu jooksul teadlikkust ja isegi tööd, et mitte end päris läbi põletada).
Vaimset vägivalda on Eestis väga palju, osades seltskondades seda isegi ei märgata, see on norm. Norm on teist halvustavalt kommenteerida, norm on teise halvustavalt suhtuda, kui ta ei arva mingist asjast samamoodi nagu sina, isegi riietuse põhjal (tegelikult selle põhjal eriti) jagatakse meil tänaval, koolis, tööl kõverpilke.
Samas on väga paljudel inimestel madal enesehinnang, mis ühe küljena avaldub osadel inimestel teiste alandamisena, et selle läbi ennast paremini tunda.
Me ei oska avatult, siiralt, teisi austavalt ja ka ennast austavalt omavahel rääkida. Väga palju manipuleeritakse, kasutatakse ära oma jõupositsiooni, surutakse teist maha või vastandina ollakse ohver.
Meie rahva tõeline probleem on siin, terveid suhteid on üsna vähe.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Oot, kui siin juba teema koristamisele ja palkade suhtele läks, siis kui teenin mehest rohkem, võin talle teatada, et tänasest päevast on koristamine tema pärusmaa? Nagu aru sain, siis naised peavad koristama, sest teenivad vähem, seega nagu võiks?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kahtlemata naised üldiselt tänitavad rohkem kui mehed.

Naine keset koristamist: ole hea, kallis ja klopi sina need vaibad.
Mees: mhmh.
Kahe (kolme) tunni pärast: Palun klopi need vaibad, need on minu jaoks liiga rasked.
Mees: Mhmh.
Järgmine päev. Naine: ma palusin Sul need vaibad ära kloppida.
Mees: ma ütlesin, et ma teen ja küll ma siis teen.
Päev hiljem. Naine: millal Sa siis need vaibad ära klopid?
Mees: mis sa muretsed, küll ma klopin.
Nädal hiljem. Naine: kule, ma palusin need vaibad ära kloppida.
Mees: jõuab, ega nad kuhugi ei jookse.
Kuu aega hiljem on ikka tegemata. Naine näägutab.

See siin on üks paaaaaljudest publikuga manipuleerivatest eneseõigustuslikest liialdustest. Mulle tuli kohe meelde värskematest näidetest Jaak Aabi tagasiastumiskõne. Et tegelikult ma polegi midagi teinud, aga ma siiski mõistan ennast hukka ja astun tagasi.

Siinne tsitaat on hulga hullem. Siin üritab manipulaatorist fuuria näidata, kuidas ta seda tegelikult ei ole.
Ja kari samasuguseid on nõus. Ongi selline olukord, et naine ütleb maheda häälega, et “kallis, kas sa ehk … ” ja siis kuu aega vedelevad need vaibad kuskil hunnikus. Nii või?
Mina väidan, et see on vale. Ja mitte sellepärast, nagu ei võiks mehed sead olla, nagu ei võiks nad olla laisad mühakad või kes iganes. Kuid siinset situatsiooni sellisel kujul siiski elus ette ei tule. Võib-olla kõlab juba see esimene “kallis” sellisel toonil, et “ega sa raisk nagunii ei viitsi liigutada!” Ning ülejäänud päevad käib juba vaikne vägikaikavedu, kumma närvid enne üles ütlevad. Ja pange ka tähele, et mehe initsiatiiv on kohe alguses välistatud. Naine otsustab, millal ja kuidas täpselt midagi tuleb teha. Mees allugu. Kui ei allu, algab (vaikne) intriig ja ussitamine.

See on, mida mina selle kunstliku dialoogi konstrueerija kodusest elust välja loen.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 18.04 21:06; 19.04 13:21;
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 71 )


Esileht Pereelu ja suhted Avameelselt lahutusest ehk naiste vaimne vägivald

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.