Teema: Baby Led Weaning – eesti moodi, ehk kõrvitsast

Mul on küll kaks last aga tunnen, end küll päris lollina – mis asi on Baby Led Weaning?

PS: googeldasin aga nagu yhest vastust ei saanudki.

kõrvitsaga pole kahjuks kogemust olnud, aga lugesin sama teemat viimasest pere ja kodust ja pakkus huvi. OLen andnud melonit lutsida – koorinud paksema osa koorest ära aga mitte kõike, oli väga hea eriti külmalt leevendus hammastele. Samuti olen andud banaani ja õuna. Banaani küll algul oma käest, et näha, mis suuremate tükkidega teeb (ajas ilusasti ise suust välja).

Mina harrastan seda, et laps soob ise juba paris pisikesest peale. Sealjuures muidugi pudrud-jogurtid ja moned asjad veel soodan talle ikka ise sisse. Samas supi seest juurikad (ka korvits!), koikvoimalikud puuviljad, riisikoogid, koogiviljad soob ise oma napu vahelt. Olen vaga rahul!!! Ja laps on ka.

Mina teinud oma lapsega blw-d lisatoiduga alustamise algusest (alates 6-kuusest).
Kõrvits – lõikasin koos koorega viiludeks ning kergelt aurutasin. Ei olnud just eriti edukas söök, sest kippus ikka sodiks minema. Suvikõrvits läks paremini.
Liha – tegin sellised käega haaratavad tükid ning hautasin. Ei mingit püreerimist.
Ega läks ikka päris kaua, enne kui toidukogused suurenema hakkasid, aga samas ei olnud see ka oluline.
Ma natuke siiski mugandasin enda jaoks blw teooriat – ehk siis ei andnud talle kohe kõike kätte ja alustasin siiski köögiviljadega. Veidi hiljem lisandusid puuviljad, liha ja leivatooted. Reaktsiooni ei olnud tal millelegi, aga meil oli ka alustamise aeg hea – palju kohalikku puhast toorainet oli saada.
Ja kui vaadata blw \”piiblit\”, siis meie laps pole saanud ei friikartulit ega komme ega muud sellist (mida seal raamatus piltide pealt näha saab).

Kõige keerulisem blw juures oli just minu enda emale selgeks teha, et laps ei lämbu, ei sure ära jne. Iga kord kui laps pani endale tüki toitu suhu, siis mu ema nägu läks krimpsu ja muudkui ema mul uhhh ja ahhitas. Mingi hetk palusin tõsiselt tal selle järgi jätta või siis lihtsalt mitte meid söögiajal külastada, sest laps ei pea arvama, et söömine nõnda vastik peaks olema (nagu mu ema näost näha võis).

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Lõikasin kõrvitsast piklikud tummisemad viilud, aga aurutasin liiga pehmeks vist, võttis küll ampsu, aga vist liiga suur siiski, sest oksendas esimesed suutäied välja.
Kuna BLW eeldab vist seda, et putru süüakse ka käega, siis ma otsustasin, et esimesed kaks kuud annan talle püreed ja näiteks kurki ja aurutatud õuna näputoiduna ja siis 8 kuu paiku vaatan uuesti seda tükilisema toidu asja.

Ma ei ole toiduga mäkerdamise vastu, aga putru käega süüa tundub kuidagi liiga ekstreem.

Esimene laps sõi aastaselt ise lusikaga, loodan, et teisega läheb sama lihtsalt.[/tsitaat]

Mina soovitaks sul teha hoopis selline vahepealne variant, kus nt putru pakud lusikalt, aga muud ikkagi tavalise toiduna (köögiviljad, puuviljad, leiva-saiatooted jne). Pudru juures oli tähtis see, et lapsele ei kalla sa ise lusikat suhu tühjaks, aga ta ise ampsab sealt pealt. Ka ei pakkunud mina talle kunagi mingeid beebiputrusid, ikka korralikku helvestest putru. Mingi hetk rabas ta ise mult lusika ära ja seetõttu hakkasin ka veidi paksemaid kleepuvamaid putrusid keetma, sest siis ei kallanud ta kõike pudruga täis.
Mul üks tuttav üritas ka 8. kuu pealt hakata tükitoitu pakkuma, aga laps hakkas liiga palju kurku tõmbama, nii et ei saanud nad edasi.

BLW põhimõte ongi see, et ei topi last kurguni püreed ja putru täis, vaid laps ISE süües säilitab võime koguseid reguleerida. Samuti tekivad tervislikumad toidueelistused ilma püreemajanduseta 🙂

http://www.bbc.co.uk/news/health-16905371

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

A, selge. Nagu siis näputoit, et ise sööb, mitte ei sööda?[/tsitaat]

BLW ongi piiramata rp + 100% näputoit 🙂
Mingit lusikaga toppimist ei ole 🙂

Kõrvitsa säilitamise osas ei oska kaasa rääkida.
Minu arust polnud külas/väljas käimine midagi keerulist. Võtsin karbiga erinevaid pulkasid/leiba/puuvilja topsis kaasa ning laps nosis. Sodimise peale ei pahandanud keegi, aga muidugi meil oli algus suve alguses, nii et suur osa ajast sai nii kui nii väljas oldud ja kui tükk tomatit murule kukub, ei sega see kedagi.

No mina ladusin algul ette kõrvitsat, suvikõrvitsat, kurki, brokkolit (pildi pealt vaatasin järgi). Söömiseks ei saanud seda, mis toimuma hakkas, nimetada enne 1 kuu möödumist.
Aga liha osas (keegi enne küsis)- ikka tükkidena, hautasin enne ära, laps lutsutas seda alguses ning ega ta sealt peale mahla vist saanud. Aga eks see liha mahl ongi ju mõnus. Liha söömiseni jõudis mu laps päris hilja (ja praegugi eelistab muud), aga kuna 9-kuuselt oli hemoglobiininäitaja täiesti korras, siis ei muretse selle üle.
PS – see ka veel – perearstile ma üldse meie meetodit ei maininud, ei tea, milline ta suhtumine oleks olnud.
Ma nüüd ei tea, kas see on blw-ga seotud, aga mu laps siiani pole põlanud proovida mitte ühtegi toiduainet ning söömisega probleeme pole. Mõned asjad talle tõesti ei maitse, siis selle osa lükkab kõrvale. Nt tegin kitsejuustu-punase sibula pirukat, siis sibul põlati ära, aga kitsejuust läks topelttempoga.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]aga miks see hea on, et lusikalt midagi ei anna? mina annan lapsele RPAd, näputoitu ja lusikaga putru ja püreed ka.[/tsitaat]

Laps saab lisatoitu õigel ajal (on võimeline ise istuma, sööki suhu panema, neelama), ei saa liiga vara toppida – laps ei saa hakkama lihtsalt liiga vara.
Paremini areneb siis peenmotoorika (sõrmede töö) ja kõne (mälumislihased).
Väheneb oluliselt toidu kurku tõmbamise oht, sest laps õpib mäluma ja neelama kohe alguses, st. õigel ajal, mitte enne neelama ja alles siis mäluma nagu püreedega.
Ei pea õpetam hiljem tükkide peale ümber püree pealt.
Lapsed pirtsutavad tulevikus toiduga tunduvalt vähem 🙂 Laps näeb ja tunneb toidu õiget tekstuuri, värvi, maitset, mitte kõik ei ole ühtlane plöga.
Tekivad palju tervislikumad toitumisvalikud – ise valib, ise sööb ja üldjuhul valib saada olevast tervilikuma valiku, eelistab vähem maiustusi kui püree- ja pudrulaps.
Ja kui lusikaga ei anna, säilib koguste tajumise võime – need lapsed on tulevikus palju väiksema tõenäosusega ülekaalulised.

Mina ei oska neile uuringutele viidata. Aga, kui sa midagi teada soovid, siis võid ju endale raamatu selle kohta muretseda (seal ka mõningad viited sees). Ma arvan, et keegi blw kasutajatest ei reklaami seda kui ainuõiget viisi, kuid kui vaadata veidi, mida lapsele pakutakse, siis peaks laps suutma korralikult toituda ka blw abil.
Olen küll lugenud, et aeglasema arenguga lastel võib blw mitte eriti hästi mõjuda, sest nad lihtsalt ei suuda ise söömist selgeks vajalikul kiirusel saada, aga see selleks.