Teema: Balleti head ja vead

Tunnen isiklikult üht baleriini ja see, mida ta oma töökohast räägib, on päris kohutav. Ta ütles, et tahab ainult tantsida, aga kõik see pinge, rivaalitsemine ja paljud inetused, mis sellega kaasnevad, on üliraske taluda. Mis puutub söömisse, siis tema sööb ainult hommikul, lõunat ja õhtusööki ta ei söö.
Kui tahad pilguheitu balleti, siis võiksid vaadata seda filmi, aga see on üsna jäämäe tipp.
Siin on üsna pehme arvustus.
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/unistuse-haaletult-alla-neelatud-hind/

Millest teemaalgataja räägib? Kas 4-aastasest, kes soovib balletiga tegeleda, või algklassi õpilasest, kes soovib Tallinna Balletikooli astuda? Need ju täiesti kaks iseasja.

Miks te üldse kahtlete? Pane laps trenni kui ta seda soovib.
Tavaliselt alustatakse baleriinikarjääri küll 3-4 aastaselt. Hiljem alustajad peavad superandekad olema, et Ballettikooli või lavale saada.

NB! Igal spordiala on omad vigastused. Kui ette karta, siis pole mõtet katsetadagi.

Natuke on ju aega veel mõelda. Balletikooli võetakse alles 5. klassi. Nii kaua võib käia balletitrennis.

#3151874:

Ma esitasin lihtsa küsimuse, mille ümber hakati keerutama ja üleolevalt suhtuma.

Ei, ei hakatud. Sa lihtsalt esitasid küsimuse väga poolikult, jätsid selgitamata, mida sa balletiga tegelemise all silmas pead. Küsimus oleks põhjendatud, kui su laps oleks sisse saanud balletikooli ning sa küsiksid, mida sealne õppetöö tähendab. Et sa aga tunned huvi, mida toob kaasa tavaline balletitrenn, siis see ongi natuke veider. Toob kaasa kohustuse osta lapsele trikoo ja sussid, teda viia ja tuua, aeg-ajalt mõni tutu õmmelda või õmblemiseks raha anda. Esialgu õpivad nad joonduma ja sünkroonis samme tegema, painutavad ja saavad selgeks mõned prantsuskeelsed sõnad a la “grand pliee” või “dosadoo” (kirjapilte ma loomulikult ei tea 🙂 ). Selle käigus, võin lubada, su laps viga ei saa, ainult areneb ning tänab sind aastate pärast selle painduvuse, rühi ning tugeva tehnilise baasi eest (kui just muidugi treeneriks mingi koletis ei satu, aga miks peaks). Seda kõike harjutab ja treenib ta mitmeid aastaid, enne kui saab hakata rääkima tegelikult balletiga tegelemisest. Ja vot siis on see koht, kus sa küsi endalt või perekoolist uuesti see küsimus – et mida edasised valikud endaga kaasa toovad. Siis on juba konkreetsem asi, mida arutada ning tegelik valik, teelahe olemas.

Teemaalgataja, sa pingutad üle. Kui su esimese klassi laps tahab balletti proovida, siis las ta proovib. Talle ei pruugi see üldse meeldidagi ja tahab aasta pärast nt. ujumisse. Või siis meeldib väga ja tahab balletikooli minna. Siis mõtled põhjalikult järele ja arutad lapsega.

Minu jaoks on üsna arusaamatu, miks sa just vanemate kogemusi ootad.

Mina olen lapsena käinud balletiringis, Salme kultuurikeskuses. Läksin sinna juba lasteaias ja käisin ka algklasside ajal, hiljem mina enam ei viitsinud, aga seal oli ka vanemaid lapsi, põhikoolikaid. Osad läksid balletikooli ka, mina seda ei soovinud.

Väiksematel lastel ei ole seal midagi nii väga hullu, olen ka iluvõimlemises käinud, minu meelest seal oli palju karmim ja sealt ma tulin kiiresti ära. Balletis harjutad neid poose, kehahoiakut, käte liigutamist, palju on soojendusharjutusi, poomi ääres painutad, hüppad. Sellist rutiinset ühe koha peal harjutamist oli palju ja muidugi saab teada veidi prantsuse keelest, sest kõik need plisseed ja graandplieed on prantsuse keeles. Mina balletiringist mingit suurt painutamist ei mäleta, et oleks kindlasti sunnitud spagaati tegema. Kes ise tahtis, see harjutas ja tegi, aga nemad olid juba suuremad. Väikseid algklassilapsi selleks ei sunnitud. Tantse õpetatakse ka, seal on ikka rebimine, kes saab solistiks, tuleb numbreid ette näidata. Solistina on elu huvitavam kui reatantsijana. Balletiringis eri tantsudele püüti panna erinevad solistid etteotsa ja see sõltus ka kasvust. Mina sain ükskord solisti koha seepärast, et olin sobivalt väike (no ja sammud olid ka selged) 😀 Mingit hullu rivaalitsemist ringis olles meil siiski ei olnud, et keegi oleks kellelegi tahtnud jalga ette panna vms. Võitis see, kellel paremini välja tuli, selle vastu ei saanud keegi vaielda. Konkurents oli aus, kandidaadid tegid oma etteaste ja siis valiti.

Vigastusi… Nende nelja aasta peale vist oli kaks juhtumit, kui keegi jalga vigastas terve trennigrupi peale.

Balletiringis käimine annab kindlasti eluks ajaks hea rühi ja kena hoiaku. Ja laheda esinemiskogemuse.

Kui laps on huvitatud, siis niisama trenni võid ta ikka panna, äkki talle meeldib, aga äkki ei meeldi. Sest eemalt vaadates on see ju tore, aga trenn on suuremas osas üsna rutiinne, teed oma ühte keerutust ja ühte kniksu järjest ja järjest. Ma kujutan ette, et peotants on põnevam 😀 Ja isegi siis kui ta ei taha minna balletikooli, aga talle meeldib see tants, ikkagi annab ballett huviringina talle positiivse elamuse eluteele kaasa.

Nõustun sellega, kes arvab, et sa mõtled üle. Kui sul on laps alles väike, siis väikestele lastele ei panda kohe peale suurt survet. Aga eks see ilmselt oleneb ka õpetajast, minu trenn oli väga tore, kuigi, eriti talvel, ei viitsinud mõnikord minna. Õnneks meil oli esinemisi piisavalt tihti korraldatud, see andis indu ja tekitas tahtmist käia. Enne esinemisi tehti küll ka pikki peaproovi päevi, aga ma mäletan neid pigem kui elevaid, mitte kurnavaid.

Meie laps käib iluvõimlemises ja 2 korda nädalas balletis (iluvõimlemise trenni osana). Balletitreener ütles, et iluvõimlemine “lõhub” rohkem last kui ballett. Treener on ise olnud profitantsija ja nüüd juba mitu aastat iluvõimlejaid treeninud. Balleti miinuseks on minu meelest ainult jalalabade deformeerumine… iluvõimlemises- põlved, puusad ja selg.

Mina puutun professionaalse balletiga kokku. Balletikooli lapsed satuvad sinna väga noorena, vigastusi on palju. Söövad enamasti kõik normaalselt, mitte nii, et ainult hommikusöök, ja sellel hoitakse ka silm peal. Aga lihtne see ala pole, nõuab kehalt füüsiliselt väga palju ja peab väga suur armastus tantsu vastu olema, et see valida.

7 aastaselt-ainult pluss lapsele!
Kindlasti tuleks ja peakski huvitatud last viima balletitrenni.
Annab hea rühi, pikad kenad lihased, venimise, lisaks armastuse klassikalise tantsu vastu.

Iluvõimlemise ballett ei ole ballett samal tasemel, mis seda on ballett proffessionaalsel tasemel, see on ikkagi hobitreening.(Tean, sest minu noorem tütar käib ka 2-3x nädalas “balletis” oma 6 korra nädalas iluvõimlemise osana).

Minu vanem tüdruk on tegelenud balletiga nüüdseks siis 13 aastat.
Jah-liigesed naksuvad, jah on ka olnud vigastusi, on olnud nuttu ja mõnetunnist ideed üldse ballett kõrvale jätta….Aga tema ainus soov on sellegi poolest saada baleriiniks.
Mina olen talle mitu korda aastas pakkunud, et kui ta tahab, siis ta võib selle ära lõpetada või jätkata treenimist hobitasemel, aga see ei ole tema soov.

Ballett proffessionaaliks saamisel on tõeline katsumuste rägastik nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt…aga milline spordiala seda ei oleks?(ja Eestis käib ballett spordi hulka haigekassa mõttes).

Ja eelduseid ei saa mitte keegi sellises vanuses öelda: see selgub siis, kui laps on juba puberteedi esimesed aastad läbinud-alles siis segub tegelikult kui pikad jalad, käed, keha lapsel on, milline on tema pea-kaela suhe, kui pikk ta tuleb, milline on tema jalalaba kuju jne jne