Teema: Beebi ei taha oma voodis magada

Loomulikult las magab kaisus. Nii saad talle pakkuda turvatunnet ja lähedust. Saad ka ise vahepeal magada, mitte ei sahmerda öösel lapsega. Mul laps 6 kuune ja magab kaisus oliselt paremini kui oma voodis. Suurem laps hakkas umbes 10 kuuselt oma voodis magama ja pole sellest ajast kunagi öösel meie voodisse roninud. Sai oma lähedusvajaduse ja turvatunde kätte.

Pane laps magama nii, nagu sul endal on mugavam. Kui SIND häirib, siis õpeta ta omas voodis magama (uuri ise erinevate unekoolide kohta ja vali endale sobivaim), aga ära tee seda sellepärast, et kedagi teist (nt vanaema) häirib.

Ma olen ise selle jandi teise lapsega läbi teinud. Tema oli selline, kes sünnist alates päeval jäi magama ainult minu (ja minu, mitte mehe) sõles/õlal (juba sünnitusmajas oli meil sellega igavene jant, ja mees ise tõdes, et tema süles ei uinu, et mis trikiga m ata magama sain, nii et keegi ei saa süüdistada meid ärarikkumises vmt :D). Õhtul aga ei jäänud üheski asendis magama (ka kaises mitte). Päeval hakkas väga kiiresti vankris magama kõiki unesid – kuna kodus oli ka 2aastane, ei olnud mõeldav, et noorem laps mul terve päeva süles (ja kõhukotis ei meeldinud talle “lõpuni välja”, kuigi katsetasime ka hiljem korduvalt)

Lõpuks pärast 3 nädalat igaõhtust 2-tunnist piina süles nutva lapsega tegin ka unekooli. Meil käis nii (uurisin ka artikleid eelnevalt): Toitsin lapse ära ja tõstsin voodisse (õhtuti ta mul rinnal ei kustund mingil põhjusel), tegin pai-headööd ja lahkusin toast. Kui laps hakkas nutma, lasin tal 10-20 sekundit nutta (artiklite järgi oleks pidanud laskma 5 minutit, aga see on meeletult pikk aeg), siis läksin tagasi, paitasin ja rahustasin (sülle ei võta!), istusin, kuni oli täiesti rahulik ja lahkusin taas. Ja nii mitu korda käisin edasi-tagasi, kuni uinus. Juba esimese l õhtul uinus laps “kõigest” tunniga, mis oli meie perele suur võit. Kokku kestis unekool umbes 2 nädalat, siis hakkas kiiresti uinuma. Mis-iganes unekooli kasuks otsustad, esimene õhtu on alati kõige raskem, jääda endale kindlaks ja mitte last sülle krabada 😀 Korra avastasin piiludes lapse mehe süles, sisi sai mees kohe pragada mult 😀

Sellest hoolimata, peale esimest öist toidukorda jäi laps kaissu magama, kuna ei suutnud uuesti teisti uinuda. Ja ei sa akuidagi öelda, et midagi halba oleks sellest juhtunud, peale selle, et kohutavalt kitsas oli (2aastane ronis ka alguses veel kaissu). Ma arvan, et kuna meil see kõik ilmnes juba sünnitusmajast, sisi oli tegemist ikka loomupoolest suuremat lähedust vajava lapsega, kui et mingi harjumusega (kuni 2 a oligi tohutu memmekas). Praegu hakkab ta 3aastaseks saama ja aeg-ajalt tuleb ikka meile kaissu magama, aga mitte iga öö. 1,5aastaselt kolis meie toast õe tupp aja mingit probleemi sellega ei olnud, kui tahtis öösel kaissu, siis jalad olid tal all selleks 😀 Viimasel ajal on hakanud ka peaaegu 5-aastane jälle kaissu ronima ja magamegi nagu silgud karbis 😛 Ma mingid muud problemei peale selle, et kitsas on, ei näe. Oma lapsed ju.

Minestage nüüd, aga minu kolmeaastane magab siiani kaisus. Imikuna oli väga mugav sööta öösiti, mina magasin, laps sõi samal ajal. Siiamaani jäänud õhtuti kaisus magama, miks peaksin oma lapsele ema soojust keelama kui tal seda vaja on. Varsti on nagunii suur ja tahab oma tuppa.

Õudne, kuidas te suudate niimoodi hunnikus üldse mõne tunni magada saada….

Meil laabus asi nii, et päris kaisus magas laps võib olla esimese kuukese, kui oli väga külmakartlik ja pisike ja õrn. Peale seda hakkasin teda söötma nii, et ta oli enda võrekas, mis oli meie voodi vastas ja siis mina olin sedasi pooleldi tema võrekas kuni sõi – oli kiire sööja (5-7minutit). Siis jäi laps magama ja mina nihkusin vaikselt oma voodisse tagasi. Sellise elukorraldusega magasime kuni 1a 5k, sest siis loobus laps ise rinnast. Tema viimaseks rinnapiima söögikorraks jäi kell 6-7 hommikul söömine. 1a 5k hakkas lihtsalt ise järsku kella üheksani välja magama ja nii ta meil läks. Ja kuna siis enam öist söömist ei toimunud, otsustasin, et laps peab oma tuppa minema – lõpus oli ikka päris kohutav juba. Iga öö ta keeras ennast risti seal võrekas nii, et jalad olid minu näos või kõhus ja siis mina ronisin mehele lähemale ja tema voodi servale 😀 olime seal kõik hunnikus ja ahistatud ja magamata, sest laps keerleb öösiti ju nagu vurrkann. Igal juhul oma tuppa läks nii, et ostsime uue suure voodi ja esialgu hakkas seal päevaunesid magama ja siis paari nädala pärast kolis ööseks ka oma voodisse. Võreka viskasin kohe järgmine päev otsustavalt välja, et ei oleks “tagasiteed”.