Teema: beebi ja lasteaialapsed

Viimine: kui beebi oli ärkvel, siis võtsin vankriga või kõhukotiga kaasa. Kui magas, siis jätsin koju magama.
Lasteaialaps beebile haigusi koju ei toonud (kogemus kahe erineva lapsega)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sellepärast eelistangi lapsed hommikul mehega saata.
[/tsitaat]Teemaalgatajale see variant ei sobi.
Ma tõesti pole selline foobik, et last, kelle käitumist tunnen, 15-20 minutiks üksi oma voodisse magama jätta kardaks. Ja mind ei hirmuta jutud, et laps ootamatult ärgates end surnuks röögib või mina lasteaiast tulles auto alla jään.

kui beebi ärkab ja nutab, siis ta ootab, et keegi nutule reageeriks, tema vajadused rahuldaks. On tehtud uurimusi, kus on kindlaks tehtud, et kui beebil lasta üle 2-3 minuti nutta ilma reageerimata, tema juurde minemata, siis tekib lapsel baasturvalisuses juba vajakajäämine, hiljem võib see avalduda lapse psüühikas. Ehk siis surnuks ei nuta, kuid turvatunnet mõjutab küll. Võib olla oled hiljem hädas klammerduva lapsega võib olla aga, kui seda juhtub sageli, siis hoopis vastupidi – laps teeb järelduse, et ta tunded ei ole olulised ja pilkkontakt emaga väheneb, suhe kannatab…Mismoodi see veel edasises elus mõju avaldab, kes seda teab…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tere!

Kuidas viite lapsi lasteaeda 3 ja 6 aastased, kui olemas veel ka pisike beebi? Mehel tööpäev algab enamasti juba siis, kui lasteaed veel suletud, tema saab aidata vaid vahel järgi minemisel, ülejäänud korrad pean ise hakkama saama. Kuna lasteaed asub kodu lähedal, siis lähme sinna jalgsi. Beebi sünnib aga suve lõpus, niiet sügisel-talvel vihma-lume-sopaga tuleb siis valdav osa käike ette võtta.
Kuidas teie kogemused on olnud, kas väga palju haigusi tuuakse koju või on beebi immuunsus tänu rinnapiimale tugev?[/tsitaat]

Mul täpselt selles vanuses suuremad lapsed + beebi.

On kaks võimalust:
1) Ajad kõik 3 üles ja lähete koos lasteaeda
2) muretsed lapsehoidja, kes viib suuremad lasteaeda. Siis ei pea beebi päevakava rikkuma ja teda pidevalt solgutama.

Meil variant nr 2.

Mis puutub beebit ja haigusi, siis jah, minu kaks nooremat last on põdenud beebina kõiki viirusi, mis suurem/suuremad toovad.
Teine laps põdes kohutavalt, olime kogu aja haiglas, kolmas laps põeb väga kergelt.
Kõik 3 olnud rinnapiimalapsed.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ja lisan ka juurde, et vastsündinut ei jätaks mitte IIALGI 20ks minutiks üksi magama![/tsitaat]Kas sa pole tõesti ühestki oma lapsest 20 minutit eemal olnud? Valvad alati magava lapse kõrval, ei ole teises toas või köögis?

[small]elenna kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kas sa pole tõesti ühestki oma lapsest 20 minutit eemal olnud? Valvad alati magava lapse kõrval, ei ole teises toas või köögis?[/tsitaat]

Kas 20 minuti kaugune lasteaed on võrreldav teise toa/köögiga?????
Uskumatu, et tõesti on nii haigeid inimesi, kes beebi/väikelapse ÜKSI koju jätavad :S HAIGE!

[small]elenna kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ma vaid küsisin üle, kas käol on õigus kategooriliselt väita, et ta IIALGI last üksi magama ei jäta.
[/tsitaat]

Kui beebi jääb magama ja ise oled teises toas, köögis, aias, pööningul või mujal KODUS, siis on sul beebimonitor kaasas ja tõttadki kohe vähem kui minutiga nutva beebi juurde. Mitte ei lase tal minutite kaupa üksi nutta, sest jalutamast/poest/lasteaiast ei jõua minutiga koju tagasi, isegi siis kui sul on võimas raadiosaatja või nutitelefon kaasas.

Minu isiklik arvamus on,et nii väikse lapse üksi koju jätmine magamise ajaks on äärmiselt vastutustundetu, see ei ole kanaema tunnus vaid peaks olema lapsevanema tavapärane arusaam. Ma ei jäta isegi mitte 3 aastast last üksi magama, olen alati kuskil lähedal olema, nt. nüüd, kui on ilutulestiku aeg, siis millegi pärast on hakanud ta meeletult kartma paukusid. Minu teisel lapsel, alla aasta, on ikka veel nt väga valusad krooksud, mis segavad teda magamast, vahel magab korralikult vahel ärkab valust kiljumisega üles, laps korraks sülle, krooks välja ja saab edasi magada. Kortermajades ei tea sa kunagi, mida parajasti naaber kavatseb teha, eile vahetas üks naaber köögimööblit, oli korralikult betoonipuurimist, kes on seda häält kuulnud, siis saab aru, selle peale ärkaks ka kõige suurem unekott üles. Need on ainult väga väiksed näited, mis võivad nende und segada ja tavapärasest varem ärkama panna. Ja kujuta nüüd ette lapse hirmu, kui ta seal röögib ja röögib.

[small]elenna kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kas sa pole tõesti ühestki oma lapsest 20 minutit eemal olnud? Valvad alati magava lapse kõrval, ei ole teises toas või köögis?[/tsitaat]

Kas tõesti on inimesi, kes jätavad lapse 20 minutiks üksi korterisse/majja ja kõnnivad lihtsalt kodust minema??? Uskumatu.

Kõrvaltoas olemine või köögis söögi tegemine ei ole ju võrreldav imiku üksi magama jätmise ja ise teise lapsega lasteaeda minemisega.

Ma ise võtsin väiksema alati kaasa. Suurema lapse lasteaeda viimine sõltus vägagi sellest, kuidas väiksem ärkas, söödetud sai ja riidesse (oli rahutu ja gaasivaludega imik, magas heal juhul 30 min kaupa), nii et elu käis tema järgi. KUi pime ja külm aeg tuli, siis lõpuks loobusin üldse suurema lasteaeda viimisest, jäi koduseks. Kuna suurem oli alles 2,5-aastane, siis oli ta sellega väga rahul, kodus meeldis rohkem.

Teemaalgatajal soovitan pigem leida keegi, kes lapsed lasteaeda viib, mitte imikuga iga hommik ja iga ilmaga suuremaid lapsi lasteaeda viia.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kui beebi ärkab ja nutab, siis ta ootab, et keegi nutule reageeriks, tema vajadused rahuldaks. On tehtud uurimusi, kus on kindlaks tehtud, et kui beebil lasta üle 2-3 minuti nutta ilma reageerimata, tema juurde minemata, siis tekib lapsel baasturvalisuses juba vajakajäämine, hiljem võib see avalduda lapse psüühikas. Ehk siis surnuks ei nuta, kuid turvatunnet mõjutab küll. Võib olla oled hiljem hädas klammerduva lapsega võib olla aga, kui seda juhtub sageli, siis hoopis vastupidi – laps teeb järelduse, et ta tunded ei ole olulised ja pilkkontakt emaga väheneb, suhe kannatab…Mismoodi see veel edasises elus mõju avaldab, kes seda teab…[/tsitaat]

mis ongi normaalne, need 20-selt veel emme tissi küljes rippuvad äbarikud pole inimesed ega midagi! Laps peab vastsündinuna juba aru saama, et iga tema piuks ei pane maailma tema ümber keerlema!!!

Teemast, loomulikult jäävad vanemad lapsed emaga koju, kui ema enam tööl käima ei pea – vot nüüd räägi oma baasturvalisusest, kus ema on kodune, aga suuremad lapsed lükatakse ikka jalust ära lasteaeda, sest \”seal on ju huvitavam\”. Ema asi on oma laste elu huvitavaks teha, mitte võõraste inimeste asi!

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Teemast, loomulikult jäävad vanemad lapsed emaga koju, kui ema enam tööl käima ei pea – vot nüüd räägi oma baasturvalisusest, kus ema on kodune, aga suuremad lapsed lükatakse ikka jalust ära lasteaeda, sest \”seal on ju huvitavam\”. Ema asi on oma laste elu huvitavaks teha, mitte võõraste inimeste asi![/tsitaat]

Ja nii kasvavadki ennast täis memmekad egositid, kes ei oska teistega arvestada, aru saada, et lapsed/inimesed on erinevad (mõni pikk, mõni paks, mõni prillidega, mõni vaene mõni rikas jne). Emme on neid ilusti kodus hoidnud ja lõbustanud ja kui laps kooli läheb….avaneb uus ja huvitav maailm… paraku erinev sellest kus ta oli harjunud olema, et kuidagigi osata olla, tuleb teistega ülbitseda ja \”äge tuus kutt\” olla. vot see on hoopis memmekas, hoopis karuteene ülihoolitsevalt emmelt.

Võõrad ei tee su laste elu huvitavaks, vaid sina ise, pakkudes talle erinevaid võimalusi, ka lasteaed täis huvitavaid ja põnevaid päevi.

Võtsin beebi alati kaasa. Kuna olin titega kodus, polnud ju hommikul kuskile kiiret. Magasid mõlemad hommikuse une täis, sõime ja mängisime natuke, siis pakkisin tite vankrisse ja läksime kõik koos lasteaeda. Sinna on a la 200m, aga elu sees ei jätaks pisikest üksi koju. Lasteaias ootas tita vankris (välisgarderoobis; meil 2 garderoobi, üks välisriiete jaoks ja rühma juures teine), kui magas, jätsin õue, beebimonitor vankris (see juhtus pärastlõunati kui järele läksin ja vanem poiss veel mängida tahtis ja meil nii 30 min aega läks). Kui tita juba suuremaks sai, v6tsin rühma kaasa ja mängis seal 6htupoolikul ka natuke teistega. Tänu sellele tundis väga hästi kasvatajaid ja rühmaruumi, kui ise sel sügisel lasteaias hakkas käima.