Ja samas pole ka nii palju laus(sala??)joodikuid, kui siin.
Siin käib jutt imetamise ajal alkoholi tarbimisest, mitte lihtsalt (sala)joomisest. Kui sa kellegi tervist ja elu heaolu oma joomisega ei kahjusta, siis ole (sala)joodik, nii palju kui tahad. Mu arust on siin ikka päris suur vahe.
Kui oled rase või imetad, siis ei ole vaja katsetada ega omale mingeid rumalaid õigustusi ja ettekäändeid välja mõelda, a la, mis see tilk ikka teeb või muidu ma tunnen ennast nii ebanormaalsena.
Miks peaks tegema midagi (jooma selle pokaalikese), mis ei ole ju tegelikult üldse nii oluline ja vajalik? Miks ei saa neid naudinguid lapse nimel paar aastat edasi lükata? Ja, kui ei saa edasi lükata, siis ma kaldun hoopis sinnapoole, et sellel “ainult üks pokaal mulli” tarvitajal on tegelikult siiski alkoprobleem.
Rasedus ja imetamime on alkoholi seisukohast muidugi täiesti erinevad olukorrad. Aga see selleks.
Ma olen nõus, et ühe lapse kõrvalt, kui saad selle juba vanemas eas võib tõesti kolmeks aastaks alkoholi kõrvale jätta. Aga reaalsuses paljud tahavad siiski mitut last ja selles osas võibki see pokaal teinekord olla emale “oluline ja vajalik”, et tunda end lapsest eemaloleku ajal just normaalse ja seltskondliku täiskasvanuna, nt pidulikul päeval. Sama hästi võiks siis ju juba öelda, et sorri ema, aga katsu nüüd oma spaaskäigud ja sünnipäevapeod siin ikka järgmised 10a edasi lükata kuni kõik beebid on vähemalt 3a kasvanud. Et muidu saab lapse turvatunne (kaudselt siis ju ka vaimne tervis) ikka kannatada, kui peab emast eemal olema. Igasugused äärmused ei ole normaalsed ja head ja iga ema on ka inimene. Kui ema on kaine, siis võib ta imetada, alkoholiühikud võib igaüks vastavalt kehakaalule välja arvutada. Kui parasjagu tita magab või on kellegi hoida väljapumbatud piimaga, siis ei ole ilmtingimata vajalik, et ema endale kõike mõnusat keelama peaks. Ma arvan, et sellele ei vaidle keegi vastu, et alkohol pole ellu jäämiseks vajalik, aga samamoodi ei ole ka suhkur ja jahutooted ja paljud muud asjad. Aga nii ei saa keegi elada.