Teema: Beebi kõrvalt ruttu tööle

#3265603:

Pariisis on elu teine ja kallim kui muudes Prantsusmaa piirkondades. Me ei pea nt maja eest üüri maksma ja omame ka kodust ettevõtlust, seega parim plaan on olla mõlemal vanemal lapsega mõnda aega kodus. 1400 Eurot kahe inimese ja lapse peale on normaalne summa, kui kuus kulub toidu peale ca 300-500 eurot, oleneb mida ja kust osta. Tavaliselt kulub 2 inimese peale 70 eur nädalas ja siis saame ka ikkaväga hästi söödud, ei mingeid kiirnuudleid… Siin ei ole hinnad Eesti toidupoodidest tunduvalt kallimad. 12 muna 1.60, piim 0.80, saiakang 0.35, 1 kilo liha u 7 Eur, kala 15 Eur kilo, riis 1.20 pakk, kartulikilo 1.90, jogurt 4 Eur kilo. Mõningad asjad on isegi soodsamad, samas nt liha kvaliteet on parem. Küte ja elekter ca 100 eur kokku, vee eest ei maksa. Üüri ei maksa. Imiku peale ei kulu alguses palju raha (mähkmed, rinnaga toitmine, riided). Riided, vanker ja turvatool põhiliselt veel vaja. Mõningad asjad saame tuttavatelt, kel oma lapsed suuremad. Lisaks muud lisakulutused 100 eur ringis, nt lutid, salvrätid, ravimid jms. Auto kütte peale ka üle 50-100 euro kuus ei läheks. Arstivisiidid on tasuta. Riideid meil pole ju vaja endale iga kuu osta. Kui tahame kuhugi reisida voi minna, siis riigisiseselt ei ole kallis autoga sõita.

Seega lähebki kokku umbes 1000 eurot kuus ja jääb ülegi veel ootamatuteks kulutusteks.

Lapsel on vaja mõlemaid vanemaid. Kui inimene endale kalleid brändi asju kokku ostab ja laenude najal elab, siis ta ei saagi hakkama.

Siin riik ikka mõtleb selle peale, et kui vanemad tahavad pühendada rohkem aega oma lapse kasvatamisele. Kui laps juba 2 aastaseks saab ei keela keegi vanematel tööle minna, aga samas isegi kui minnakse osalise ajaga tööle, saab laps sama palju toetust edasi, kui alguses. Miinimumpalk on siin 1100 eurot kuus. Ja kui üks vanematest ei töötaks ning oleks lapsega kodus teeb see umbes sama välja.. sest üksi kodus olevale vanemale lisatoetust ei maksta, ainult lapsele. Ja lihtsam on naisel, kui mees teda kodus aitab.

Vast see sinu loetud lõik naisest Pariisis oli üksikema ja maksis oma üüri seal ca 1000 eur kuus. Pariisis saab 20m2 korteri alles 1000 euro eest.

Ja kui kõik vanemad tahaksid pühenduda lapse kasvatamisele, siis raha selleks tuleks kust?

#3265985:

Kui on tahtmine oma lastega koos olla ja neid ISE kasvatada, siis ollakse ka nõus muudmoodi elama.

Mis sul enne lapsi probleemiks oli, et majanduslikku kindlustatust ei saavutanud?

Ja kui kõik vanemad tahaksid pühenduda lapse kasvatamisele, siis raha selleks tuleks kust?

Normaalsest riigikorraldusest ja kui inimesed lopetaksid laenude võtmise. Alati võib suurema tahtmise korral oma asukohariiki vahetada, mida ka mina tegin. Meil on ju Euroopa, vahe NLiga selles, et riigikeeled ja seadused erinevad. Kui eestlane päriselt ka oma talupoja orjusmentaliteediga edasi elab, siis kannatavad tulevased põlved ikkagi mitte vaid riigi tõttu vaid sellest, et inimlikkusel on lastud ära kaduda. Kes laseb, küsige endilt. Läänelik mõtteviis ja tarbimishullus.

#3265984:

kui soovite teadusliku uuringut küsige infot psühholoogilt Heino Laisk. Emaks olemine on tänapäeval osadele naistele nagu vastik kohustus.. kuhu nii jõutakse. Vanal ajal andsid jah rikkurid oma lapsed teiste hoida, et ise oma eluga tegeleda. Tehke tööd, aga mitte eesmärgiga lapsest eemale saada, laps ju tunnetab seda, et vanemad temast väsinud.

Heino Laisk on sama palju teadlane nagu mina olen teelusikas.
igaüks võib midagi öelda, see ei tee seda teadusfaktiks.

Elan Taanis ja siin on norm kuskil 7-8 kuuse kõrvalt tööle minna. Keegi ei maksa siin 1,5-3 aastat kodusolemise eest.
Mina läksin tööle 6 kuuse lapse kõrvalt ja siis oli mees lapsepuhkusel 2 kuud. Pole kellelgil siin traumasid. Vaata kuidas mujal maailmas lapsepuhkustega lood on..Eestis on asi iive tõstmiseks naeruväärseks tehtud.

#3265012:

mina ei kujuta jälle ette, mida need naised 1.5-3 aastat kodus teevad oma lastega. kas mitte mingit isiklikku ambitsiooni või huvisid tõesti ei ole?

lapse arenguks ja eluks on väga oluline, lisaks kõigele muule, tema vanemate vaimne tervis. mina näiteks ei peaks vaimselt vastu, kui peaksin 1.5 aastat kodus olema.

Mida siin ette kujutada on siis?

Minul on ka praegu plaais esimesel võimalusel tööle naasta. Hetkel muidugi teema pole veel aktuaalne, sest neljas laps veel tulekul pole, aga kui peaks. Tõenäoliselt hakkan osalise ajaga tööl käima, kuna mees on ka vahetustega tööl ja samas kohas, siis aame klattida nii, et tema on kodus, kui mina tööl olen. Saavad isa ja laps ka omaette olla. Või siis jääb mees päris koduseks. Pregune pesamuna on väga issikas, nii et usun, et see on hea mõte. Rinna sai see viimane ka kuni 3-aastaseni vist, kuigi hakkasin vaikselt töö käima, kui ta oli aastane,

Minule kunagi üks hambakirurg rääkis – mina ei tea, kas vastab tõele või mitte, sest tema ise rääkis mulle (trennikaaslane oli), et nt kirurgias pidi olema tavaline, et naised ei jää pikalt lapsehoolduspuhkusele, kui vähegi võimalik, jääb mees (ja ilsmelt, kui mees on ka kirurg, siis jagatakse aeg pooleks). Sest oskused pidid kiiresti aeguma ja käsi ei ole pidevalt töös, siis 1,5-3a eemale tulles pead esmalt hakkama apelsini peal harjutama.

ilmselt on sama teema ka näiteks pilootidega, kes peavad mingi n arv tunde kuus lendama jne

Ja on ka naisi, kes alles peale lapse saamist avastavad, et neile ei sobigi kodune elu. Või et mees tahab nii väga koju jääda naise asemel. Ja on ka juhtumeid, kus mees on töötu ja see ongi mõistlik lahendus (me olime ise selle valiku ees, kui mees jäi töötuks, kui laps oli 1 k ja kui mees poleks lapse 6k saades tööd leidnud, oleksin ise naasnud).

#3264823:

Ma siin imestan,et osad emad on otsustanud minna pisikese beebi kõrvalt tööle. Ma saan aru,et paljudel pole võimalik rahaliselt enam kodus olla,aga alla aastasele lapsele on ema lähedus ülioluline. Ma ei kujutaks ette,et ma peaksin homne päev tööle minema kui mu laps alles 2-kuune. Ma ise lähen alles siis tööle kui laps lasteaias koha saab.

Muidugi iga ema otsus millal tööle tagasi suundub,aga ma ei suudaks isegi aastase lapse juurest nii kaua eemal olla. Mis te ise sellest arvate?

Naised on erinevad. Mina läksin ülikooli loengutesse kahenädalaste laste juurest (kaks loengut päevas) ning tööle, kui nad olid 10-kuused.
Perega planeerisime ja kavandasime ning sedasi saime asjad aetud.
Nüüd on lapsed täisealised ning meievahelised suhted jätkuvalt lähedased.

Mina hakkasin alguses beebi kõrvalt, tema uneajal ja hiljem 2-6 tunni kaupa eemal. Ausalt, otsus mida ma ei kahetse. Nt olen 3-4 päeva vaid lapsega kodus, tunnen, kuidas mandun ja ärritun tühise asja peale. Tööl olek on minu jaoks puhkus.Laps hetkel 1.5 rõõmus ja rõõsa, võõristab üksikuid. Maj. mõttes käisin tööl kaudselt. Emapalk oli kindlasti üle eesti keskmise, aga kui ma täna tööle oleks läinud, nn. puhtalt lehelt, siis minu pädevus oleks langenud tuntavalt, ja siis sahkerdustega oleks see palgake alla tulnud.

Ma arvan, et igal emal oma. Mis mina õppisin, kodus lapse kõrvalt töö tegemine on väga raske. Kui ei ole kontorit, mine tee mingis kohvikus tööd. Ära tee tööd siis, kui oled lapsega kahekesi ja ta on ärkvel(mul nt telefon garderoobis sel ajal kui lapsega, et vasta kõnedele, vaata instat ega perekooli) :D. See aeg pühenda temale. Ma olen paljude meelest vb rongaema, et temaga ei viibi kuni 6 tundi ööpäevas, samas olen kindel – et tänu nendele 6 tunnile – suudan mina olla parem ema!!!!