Mul tekkis beebi kolmekuuseks saamisel probleem, millele ei oska lahendust leida. Varasemalt olid autosõidud lihtsad ja meeldivad, sest varem või hiljem lasi laps pärast väikest jorinat silma looja.
Siis aga olukord muutus ja nüüd on eriti just lühematest sõitudest kujunenud tõeline kannatuste jada. Turvahälli pannes praegu viiekuune kohe röökima ei hakka, küll aga järgneb see kindlasti sõitu alustades. Talle ei paista päike silma, ka pole ta liiga palavalt riides, turvahällil pole beebisisu – kõik peaks korras olema.
Oleme hakanud juba autosõitudest hoiduma, sest see on lihtsalt selline horror. Kas kellelgi on olnud sarnast kogemust ja milline on olnud lahendus? Palun öelge, et see on mingi mööduv faas, olen juba täiesti meeleheitel.
Mul otseselt lahendust pole pakkuda, aga sama teema. Praegu 6,5-kuune, ja paar päeva tagasi veendusin taas, et ei ole veel üle läinud. Olen sõitnud nii, et enne uneaega kussutan magama ja siis turvahälli ja sõitma. Või siis sõidan ise kõrval ja viin tähelepanu mänguasjadele. Pikka sõitu nii ei tee, aga sutsaka saab. Kahjuks lutti ei oska mul süüa, siis oleks kindlasti kergem. Nii et mõistan su ahastust.
Meil oli kuskil 3-6-kuuselt sama jama. Kui vahetasime turvahälli beebile mõeldud sss turvatooli vastu, siis läks üle. Nüüd enamasti on nõus kenasti sõitma ja magama seal.
Minu kolmas laps vihkas turvahälli algusest peale. Umb 5-6k läksid paremaks lühikesed (30 min) sõidud. Alles nii 8k paiku saime maale sõita (3h) suurema osa teest rahus, enne uinumist nuttis natuke, ja viimased 20-30 min oli suur draama.
Umb 11k läks oluliselt paremaks, sain ka pikal sõidul taas ise ette istuda, beebi oli rahulikult suuremate laste vahel.
Päris paljudel on nii. Mul on kolm last kõik vihanud autosõitu kuni nss tooli kolimiseni 1-aastaselt. Tasapisi läheb ka aasta jooksul paremaks näiteks kui ta juba mänguasju hakkab sõrmitsema. Üldiselt siiski kas uneajale ajastada sõidud ning jah, sõitsingi autoga nii vähe kui võimalik.
Omast kogemusest ütleks, et ajapikku läheb paremaks. Ja tihti see ei ole üldse seotud tooli või hälliga, vaid sellega, et lapsele ei meeldi lihtsalt autosõit või ei meeldi toolis kinni olla. Seetõttu ei tasu kohe kiirustada uut tooli ostma või mis veel hullem beebit nägu sõidusuunas sõitma panna. Minimaalselt 1,5a peaks lapsed olema ikka seljaga sõidusuunas.
Mul laps vihkas selg sõidusuunas istumist, kuna ei näinud hästi ümbritsevat. Meil suur maastur aga ikka käis jauramine. Soetasin 360⁰ pöörleva tooli MaxiCosi ja lasin 9 kuu vanusel lapsel näoga sõidusuunas olla. Pärast seda oli vaikus. Nüüd on laps 1a5k vana ja meil pole rohkem probleeme sõiduga olnud. Tean jah, et peaks hoidma last võimalikult kaua seljaga sõidusuunas, aga mu närvid maksavad ka midagi. Keskmine laps keeldus üldse istmekõrgendusel istumast, kui lasteaia lõpetas. Õnneks oli tal piisavalt pikkust ja turvavööd saab allapoole tuua.
Mul laps vihkas selg sõidusuunas istumist, kuna ei näinud hästi ümbritsevat. Meil suur maastur aga ikka käis jauramine. Soetasin 360⁰ pöörleva tooli MaxiCosi ja lasin 9 kuu vanusel lapsel näoga sõidusuunas olla. Pärast seda oli vaikus. Nüüd on laps 1a5k vana ja meil pole rohkem probleeme sõiduga olnud. Tean jah, et peaks hoidma last võimalikult kaua seljaga sõidusuunas, aga mu närvid maksavad ka midagi. Keskmine laps keeldus üldse istmekõrgendusel istumast, kui lasteaia lõpetas. Õnneks oli tal piisavalt pikkust ja turvavööd saab allapoole tuua.
Enamus lapsi on lasteaia lõpus veel nii lühikesed, et võiksid rahus turvatoolis edasi istuda, ei ole mingit istmekõrgendust vaja.
Mul otseselt lahendust pole pakkuda, aga sama teema. Praegu 6,5-kuune, ja paar päeva tagasi veendusin taas, et ei ole veel üle läinud. Olen sõitnud nii, et enne uneaega kussutan magama ja siis turvahälli ja sõitma. Või siis sõidan ise kõrval ja viin tähelepanu mänguasjadele. Pikka sõitu nii ei tee, aga sutsaka saab. Kahjuks lutti ei oska mul süüa, siis oleks kindlasti kergem. Nii et mõistan su ahastust.
Kirjutan uuesti, kuna enam-vähem on streik üle läinud! Praegu 8,5-kuune ning umbes kuu aega sõidab juba rahulikult. Vähemalt siis kui ise kõrval istun. Ostsin peegli ka, näeb paremini aknast välja. Olen andnud beebisnäkke tegelemiseks ja eriti head ootamatud leiud on silikoonist põll ning joogitops, millega suudab sõidu ajal oma aega sisustada. Aga jah, magama jääb autos siiski nii ja naa. Nii et sõidame mõnikord ärkveloleku ajal hoopis.
See on natuke ka harjutamise asi. Mina ei saanud vältida igapäevaseid lühisõite, sest ikka oli vaja suurem laps lasteaiast/eelkoolist koju saada, trenni viia/tuua, poodi minna jne. Jah, vahel beebi nuttis, aga mis teha. Ja alati polnud võimalik neid sõite lapse uneajale sättida. Kui nutt läks hüsteeriliseks, siis ikka peatusin. Aga üldiselt peatuste tegemine olukorda paremaks ei tee, kuna sõit pikeneb sellega.
Praegu on laps 8-kuune ning 20-30 min sõite talub üldiselt hästi: kas ilma nututa või vähese nutuga. Pikemad otsad üritame uneajale sättida – kui laps natukenegi väsinud, siis autos uinub ruttu (samas kaua ei maga). Samas autoreisile Poola ma koos temaga ei läheks 🙂
Seega minu soovitus: kui peab imikuga koos sõitma, siis sõida. Tean ühte perekonda, kes rahutu beebi tõttu mitu aastat kodus istunud, isegi vanaema-vanaisa juures maal (100+ km) pole kordagi käinud. Aga see pole ka lahendus, elu tahab ju elamist.
