Teema: Beebiga koos lasteaeda?

Mina olin kahe lapsega üksikema. Väiksem oli ülimalt rahutu ja pidevalt kõva kisa tõstev beebi, temaga koos lasteaeda minna oleks olnud mõeldamatu. Seega sai 2,5-aastasele väga ahvatlevas võtmes ära räägitud, kui tore koht lasteaed on, ja läks üksi. St hommikul läksime kolmekesi kohale, sai oma kapi ja asjad kappi aidatud, õpetajatega tutvustatud, aga rühma läks omapäi. Esimene kord muidugi vaid paariks tunniks. Ja kuna mina olin väiksemaga ju veel kodune, siis ega suurem ka esimestel aastatel üle kolme päeva nädalas lasteaias kunagi ei käinud. Ülihästi harjus, täiesti valutult ja pisarateta läks kogu see asi.

Väiksemaga oleks mul olnud küll võimalus kaasa minna ja ahvatlus endal näha, kuidas see lasteaiaelu neil käib, aga sain aru, et see oleks olnud puhtalt mu enda ego rahuldamine — väiksem oli mitu aastat suurema pealt näinud, et lasteaias käiakse üksi, ta ootas minekut ja minu kaasatulek oleks temas ainult segadust tekitanud. Seega usaldasin õpetajaid, kes vähemasti meie lasteaias on alati rääkinud, et enamik VANEMAID vajab hädasti seda, et saaks alguses ise kaasas käia last harjutamas, ning seetõttu kedagi ei keelata, aga lapse jaoks tähendab see kaht järjestikust kohanemist: kõigepealt lasteaia ja uute inimestega. Ning seejärel segadusega, mis tekib, kui selgub, et see polegi koht, kus käiakse koos emmega mängimas — ning see ei pruugi lapse jaoks sugugi kergem olla kui see, et algusest peale on selge, kuidas lasteaiaelu päriselt toimib. Nii et teadlikult langetasin otsuse noorem laps samuti kohe üksi rühma saata — ja meie pere jaoks toimis see super hästi.

Seega mul on kaks last läinud kohe üksi, ilma igasuguste probleemide ja tagasilöökideta, mõlemad kohanesid ülikiirelt ja suurepäraselt. Nii et mina oma kogemusest täitsa soovitaksin ka sellist varianti kaaluda. (Muidugi peab ise olema positiivne ja enesekindel, õpetajad Su otsust toetama jne, sest lapsed haaravad vanema hirme ja ebakindlust õhust.)

Või siis saadaksin lapse ikkagi isaga. Või läheksin ise ja väiksem jääks isaga, nagu keegi siin pakkus. Üle paari tunni ei olegi ju tarvis, esialgu ei jää ükski laps pikaks päevaks lasteaeda. Lasteaeda magama jäädakse ikka siis, kui laps on juba kohanenud ja vanemate juuresolek ei tule teemakski.

Aga imik rühmaruumis on küll minu arvates täiesti sobimatu ja kõigi jaoks väga häiriv variant, seda ma isegi ei kaaluks. Kuuekuune, kuitahes rahulik ja rõõmus laps, pole siiski ka enam vastsündinu, kes võiks ideaaljuhul mitu tundi häirimatult kuskil kandelina sees magada ja vahepeal nii märkamatult tissi võtta, et teised tema juuresolekut õieti ei märkakski.

Mulle tundub sinu kirjutise põhjal, et kõige parem kui isa viib lapse. Ja tõesti, lapse harjumisel on kõige olulisem vanemate suhtumine. Laps tunneb selle väga kergelt ära. Kui vanem on ärev ja negatiivselt meelestatud, siis kandub see üle ka lapsele.

#3487355:

Kuna sa oled kodune, siis lõunaunne hakkab siis jääma, kui hommikul enam ei nuta.

Mu lapsed jäid siis lõunaunele, kui ise tahtsid jääda. See võttis vähem kui pool aastat kummalgi juhul.

Minu kogemus ütleb, et mida vähem rühmas lapsega kaasas jõlkuda, seda kiiremini harjub. Pole mõistlik tekitada lapsele seost, et lasteaed on koht, kus ema on alati kohal ja tal pole muud tegemist peale lapsega mängimise.
Seletad lapsele kenasti ära, et kuhu ta läheb ja mis seal toimuma hakkab. Alguses lähed järgi peale lõunasööki, nädala või paari pärast peale magamist.

#3487539:

#3487362:

#3487355:

Kuna sa oled kodune, siis lõunaunne hakkab siis jääma, kui hommikul enam ei nuta.

Mu lapsed jäid siis lõunaunele, kui ise tahtsid jääda. See võttis vähem kui pool aastat kummalgi juhul.

Ja siis? Mu lapsed jäid siis lõunaunne, kui ma tööle läksin nagu keskmises peres ehk kui tekkis vajadus. 2 nädalat ja üks kuu oli neil kohanemiseks ja kõik elasime üle, ei saanud keegi traumat, kui vanem üle ei mõtle. Lõbu pärast ma neid aeda ei viinud.

Ja siis? Sina ei olnud ju kodune nagu teemaalgataja, nii et kuidas sinu laste aedajäämine asjasse puutub?

Ma ei tea, kuidas seal lasteaias kombeks, või mida õpetajad eelistavad. Aga minu laste lasteaias nad väga pikka harjutamist ja nii, et vanem pool päeva ongi rühmas, ei soosinud, et siis laps hakkab arvama, et ongi ema/isa temaga seal pool päeva ja nii käibki. Nagu keegi eespool kirjutas, laps peab harjuma vanemast eemalolekuga. Ja seda harjutataksegi esialgu ja vähehaaval. Viid lapse, natuke vaatab, mis teeb, selgitad, et jääb nüüd teistega mängima, sina käid ära ja tuled varsti tagasi. Tunnikese pärast tuled tagasi ja laps harjubki sellega, et ema/isa käib ära, aga tuleb tagasi. Kaob varsti hirm, et ta “sinna” jäetaksegi. Põhiline ongi, et laps harjuks sellega, et lasteaed ei ole nagu mängutuba, kus vanemaga koos mängimas käiakse, vaid ikkagi koht, kus ta õpetajate ja teiste lastega on. Tuleb lihtsalt tekitada see teadmine ja usaldus, et ema/isa tuleb tagasi.

Vanem laps alustas u 2,5-aastaselt sõimes, seal rühmas soovitasid õpetajad, et vanem istub esimesed päevad tunnikese ja jälgib, ei sekku, kui just laps ise tema juurde ei jooksee, laps vähehaaval sel ajal avastab rühmaruumi, tutvub teistega jne. Siis juba võiks proovida korraks ära käia jne. Nii et minu arust võid vabalt beebiga seal istuda, ega sa lapsega koos ju sinna mängima ei lähe, rohkem oled toeks ja olemas, kui tõesti vaja.

meie saime lasteaiast meili, et koroonaohu tõttu mingit vanematega koos harjutamist ei tule. Lapse peab juba välisuksel üle andma. ei teagi, mis nüüd teha.

#3511141:

meie saime lasteaiast meili, et koroonaohu tõttu mingit vanematega koos harjutamist ei tule. Lapse peab juba välisuksel üle andma. ei teagi, mis nüüd teha.

Soovitan võtta pikem harjutamisaeg. Vb on võimalik harjutada õues, st lähete hoopis õueminekuajaks kohale, saad nö eemal lapsele olemasolla ja siis sel ajal ära käia 30 min. Hilhem juba lähevad koos lapsega tuppa jne, kunils tuleb hommikune mibek. Ja enne hommikust minekut lapsele seletada, et seekord ei jää õue.

Kui nii ei saa, siis viidki alguses terve nädala 30 minutiks, kui lapsel probleem.

Mul kahene alustab lasteaiaga. Rühmaruumidesse sisse ei lubata, ainult õues võib koos olla.

Mina ei paneks TA asemel last sel aastal aeda.

Ilma vajaduseta tõesti sel aastal väga väikest last lasteaeda harjutama ei hakkaks.

Aga kui on kindel otsus laps lasteaialapseks treenida, siis õpetajana ei vaataks absoluutselt viltu, kui vanem koos beebiga suuremat aeda harjutaks. Lasteaed ongi ju kodu, st lapse peret toetav asutus ja kui perele on mugavaim või ainuvõimalik koos beebiga harjutamine, siis nii on. Eeldan muidugi samas vastastikust paindlikkust, et nt lapsevanem saab beebi kõrvalt siiski suuremat last toetada, ei lase beebil tegevuste ajal kümneid minuteid nutta jne ning et vanem usaldaks minu nõuandeid – nt kui pikk võiks olla konkreetse lapse harjutusperiood ja millal ja kui kauaks laps üksi mängima jätta.

#3518615:

#3518572:

Mina ei paneks TA asemel last sel aastal aeda.

Mina ka mitte. Sel aastal ühtki haigusnähtu keegi ei kannata, kohe pead koju viima ja paar nädalat ei tohi enam tuua. Seega nagunii seal palju käia ei saaks. Lisaks toob su beebile ka viirused koju. Pidevalt haigete lastega on hullem elu kui see, et mõlemad kodus on.

No mõlemad on kodus ka siis, kui nad pidevalt haiged on. Ehk et valida on teemaalgatajal tõenäoliselt selle vahel, kas olla kodus kahe terve või kahe haige lapsega.

#3518615:

#3518572:

Mina ei paneks TA asemel last sel aastal aeda.

Mina ka mitte. Sel aastal ühtki haigusnähtu keegi ei kannata, kohe pead koju viima ja paar nädalat ei tohi enam tuua. Seega nagunii seal palju käia ei saaks. Lisaks toob su beebile ka viirused koju. Pidevalt haigete lastega on hullem elu kui see, et mõlemad kodus on.

Kust tuleb arusaam, et lasteaialapsed on pidevalt haiged? Minu lapsed on sõimest-lasteaiast haiguste tõttu puudunud igaüks max 1 kuu õppeaastas, enamasti vähem. Mingeid erilisi pingutusi pole selleks teinud. Vastupidi, pole kunagi keelanud beebidel kokkupuuteid pisikute ja nohuste inimestega.
Ehk siis olen suht kindel, et beebi immuunsus pigem kasvab kui lasteaialaps talle erinevaid viiruseid koju toob.

#3522207:

#3521866:

Kust tuleb arusaam, et lasteaialapsed on pidevalt haiged?

Huvitav tõesti, kust? Suurem osa siiski on ju. Kui sinu laps on teistsugune, palju õnne. Aga väita ainult oma lapse põhjal, et ei ole, on ju vale. Sõimelapsed siiski üldiselt on palju haiged. Beebile võib tulevikus tõesti kasuks olla paljude viirustega kokkupuutumine, aga esimene aasta põeb ta tavaliselt ikkagi lasteaialapse kõrvalt samamoodi, mis pole emale kerge. Mina praeguses olukorras koduse emana lapsi sõime ei viiks, aga see on loomulikult igaühe enda asi.

Püüan öelda TA peab ilmselt tööle minema kui noorem laps piisavalt vanaks saab. Kui ta aasta pärast hakkab korraga mõlemat last esmakordaselt lasteaeda harjutama, siis võib tõesti olla, et esimese tööaasta peab ta pidevalt hoolduslehel olema. Kui üks laps on juba aasta kollektiivis käinud, kergeid viiruseid põdenud (ja tema kõrval ka noorem laps), siis tõenäoliselt saab ta esimesel aastal palju rohkem tööl käia. Ehk siis vanema lapse sel aastal harjutama hakkamine on investeering tulevikku.
Minu 2 vanemat last käisid enne lasteaeda hoiul lapsehoidja juures, kellel olid endal väikesed lapsed. Mõnikord oli kogu kamp (nii hoidja kui minu lapsed) nohus-köhas või kerges palavikus. Keegi sellest draamat ei teinud. Mina sain rahulikult tööl käia. Lasteaeda minnes põdesid nad ainult tuulerõugeid (suht paratamatu – tol ajal vaktsiini polnud) ja kord aastas oli vbl mingi paarinädalane hooldusleht veel. Igatahes, haiguste poolest oli lasteaiaaeg üsna muretu.

#3511141:

meie saime lasteaiast meili, et koroonaohu tõttu mingit vanematega koos harjutamist ei tule. Lapse peab juba välisuksel üle andma. ei teagi, mis nüüd teha.

Jah, nii on.
Meil ka just harjutamisperiood käsil. Lähme iga päev kella 10-ks lasteaeda õue ja harjutame seal.