Esileht Beebi ja mitmikud Beebiga kusagil käimine – ainult stress ja konfliktid?

Näitan 7 postitust - vahemik 31 kuni 37 (kokku 37 )

Teema: Beebiga kusagil käimine – ainult stress ja konfliktid?

Postitas:
Kägu

Viimasele kommenteerijale!

Kui lapsed on kuldmagajad igas kohas, siis otseloomulikult saab spontaanset elu elada ja kõike teha. Kõigil paraku nii pole ja see seabki piirid ette.

Ja teemaalgatajale!

Meil ka pisike beebi ja samamoodi on kuskil käimine keeruline. Üritame uneaegadega arvestada ja sõidud nii sättida. Ent kunagi ei tea, kuidas laps kuskil võõrsil end tunneb vms. Sa pole üksi 😊

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil esimeste lastega polnud mingit päevakava ega rutiini. Ma ise täielikult vihkan selliseid asju. Kui korraks külla tuli perekond väikse beebiga ja nad ainult korraks astusid läbi, sest beebi magab autos ja teda ei tohi liigutada. Muidu neil läheb päevakava sassi, siis ma mõtlesin küll, et mis elu küll inimesed elavad. Miks kogu asi beebi ümber tiirleb? Minu jaoks oli see arusaamatu. Meile mehega meeldis ringi rännata. Kuna esimene laps tuli ootamatult ja me polnud saanud kahekesi palju koos olla, siis ei jäänudki muudüle, kui reisisime beebiga ringi. Mitte välismaal vaid Eestis. Me käisime pool Eestit läbi. Kevadel sündis laps ja suvel reisisime. Ööbisime isegi beebiga telgis mitu päeva. Käisime jalgsimatkal Kihnus. Beebi siis vankriga kaasas. Muidugi ise olime ka nooremad ja muretumad.

Meil on neli last ja kõigiga oleme elanud spontaanset elu. Kui tuli mõte, siis asjad ja lapsed autosse ja minek. Sai käidud Rabarockil ja oldud mitu ööd lastega telklaagris… Lapsed olid sellega harjunud. Kõik beebidena olnud kuldmagajad ja mingit kindlat päevakava ega uneaegu pole iialgi olnud. Sellist asja, et uksekell ja telefon tuleb hääletuks panna, muidu ärkab beebi üles, pole ka iial olnud. Lapsed magasid vajadusel autos, vankris, külas suvalises voodis… kus iganes uni peale tuli. Saigi kohe nii harjutatud, et samal ajal võiks vabalt rääkida, televiisor mängida või tolmuimeja põriseda, üles see kedagi ei ajanud….Ega siis elu laste pärast seisma ei saa jääda.

Siin võiks vaielda küll, kas kuldmagajaks saab last treenida või ta juba sünnib sellisena siia maailma.

Rahutu ja nõudliku beebi(de) emana olen neid halvustavaid kommentaare kuulnud küll, et kuidas ma ei oska lapsele magamist (hiljem siis kõike söömist, üksi mängimist jne jne) õpetada. Pidavat olema nii lihtne kui just vähem pabistada ja vaeva näha. Ja loomulikult ka beebinutule vähem reageerida, sest minu lapse “rikutus” tuleneb minu ülehoolitsemisest.

Minu arvates tsiteeritud kommentaar stiilis “minu lapsed küll magasid igal pool ja elu on muretu” teemaalgatajat kuidagi abistada ei saa.

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma olen viimase vastajaga nõus, et kuldmagajate vanemad tõesti saavad spontaanse eluga edasi minna ja teemaalgatajat see kuidagipidi ei aita. Võib ainult süümepiinu suurendada, et kas teeb midagi valesti, et kuskil käimine nii probleemiderohke on. Aga siin on palju ka toetavaid kommentaare olnud, et sa pole üksi sellises olukorras ja ega tõesti, kui stress laes, siis pole vaja minna. Las veidi kasvab ja siis uuesti proovida. Õnneks lapsed kasvavad kiiresti ja raske aeg läheb mööda. Kui ema-isa on stressis, tajuvad seda ka lapsed ning siis ongi kõik topeltkeeruline.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siis peab jälle kodinad kokku pakkima, et laps magama jalutada.

Mina seepärast vist kolme väikese vahega lapsega hulluks ei läinudki, et ma ei ole kunagi seepärast asju kokku pakkinud. Lihtsalt jätan mehe selle asjade hunnikuga randa, külla, vm., laps kõhukotti või vankrisse, lutipudel veidikeseks suhu (minu puhul küll rind (mida õhukese räti alt näha ei olnud)) ja jalutan rahulikult lapse suvalises kohas magama. Kui laps magama jääb, siis jalutan  mehe ja kodinate juurde tagasi. Kui laps on rahutu, siis jätangi ta kõhukotti, lasen mehel endale toetuseks kottidest hunniku laduda, toetun sinna, mees toob mulle joogi kätte, mina mõnulen merd vaadata, kindle raamatut lugeda, kuni laps magab, mees saab vahepeal ujumas käia. Kui saan lapse tekikesele puu varju magama, saame mehega vahetustega ujumas käia, putkast midagi osta vms.

Lapsed magavad jah külas halvemini, on rahutumad. Mina siis eraldun lihtsalt külas melust kusagile tagatuppa, imetan lapse ära, panen ta kusagile ohutusse kohta magama (kesrgkäru näiteks alati autos olemas), raadiosaatja küljes. Sel ajal kui teda magama panen, on minu lõbustuseks jälle raamat või audioraamat või muusika.  Kui oleme minu sõbrannal külas, saadan mehe lapsega jalutama ja teda magama panema.  Laps tunnetab kohe ära kui ema-isa on närvilised, kolmanda lapsega õppisin end täiesti maha rahustama. Ei ole mingit mõtet mõlema lapsevanema külaskäiku lõpetada, saab korda-mööda lapsega ära käia ja last rahulikumas keskkonnas magama panna.  Kolmanda lapsega saavutasin sellise professionaalsuse, et kui nägin teise korruse aknast, et külalised autoga lähenevad kilomeetri kauguselt, siis läksin beebiga koos voodisse ja teadlikult viisin enda hingamise täiesti uneeelsesse rahulikku  rütmi, mispeale beebi jäi minu kõrval ülikiirelt magama. Peaasi on vooluga kaasa minna.

Aga jah, on ka minul olnud perioode, kus lapsed jäid külas käies alati haigeks, siis veetsingi u. pool aastat nii, et käisime mehega eradi külas ja teine lapsevanem oli lastega kodus.

Mina soovitan mehega tegevusplaan läbi mõelda, et kas näiteks käite korda-mööda last magama panemas, söötmas ja mähkmeid vahetamas ja annate üksteisele korda-mööda ka aega külaskäigust või väljasõidust rõõmu tunda. Ilma süüdistamata kuulata ka mees ära, milline oleks tema lahendus olukorrale, et asi alati närviliseks ei läheks.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil esimeste lastega polnud mingit päevakava ega rutiini. Ma ise täielikult vihkan selliseid asju. Kui korraks külla tuli perekond väikse beebiga ja nad ainult korraks astusid läbi, sest beebi magab autos ja teda ei tohi liigutada. Muidu neil läheb päevakava sassi, siis ma mõtlesin küll, et mis elu küll inimesed elavad. Miks kogu asi beebi ümber tiirleb? Minu jaoks oli see arusaamatu. Meile mehega meeldis ringi rännata. Kuna esimene laps tuli ootamatult ja me polnud saanud kahekesi palju koos olla, siis ei jäänudki muudüle, kui reisisime beebiga ringi. Mitte välismaal vaid Eestis. Me käisime pool Eestit läbi. Kevadel sündis laps ja suvel reisisime. Ööbisime isegi beebiga telgis mitu päeva. Käisime jalgsimatkal Kihnus. Beebi siis vankriga kaasas. Muidugi ise olime ka nooremad ja muretumad.

Meil on neli last ja kõigiga oleme elanud spontaanset elu. Kui tuli mõte, siis asjad ja lapsed autosse ja minek. Sai käidud Rabarockil ja oldud mitu ööd lastega telklaagris… Lapsed olid sellega harjunud. Kõik beebidena olnud kuldmagajad ja mingit kindlat päevakava ega uneaegu pole iialgi olnud. Sellist asja, et uksekell ja telefon tuleb hääletuks panna, muidu ärkab beebi üles, pole ka iial olnud. Lapsed magasid vajadusel autos, vankris, külas suvalises voodis… kus iganes uni peale tuli. Saigi kohe nii harjutatud, et samal ajal võiks vabalt rääkida, televiisor mängida või tolmuimeja põriseda, üles see kedagi ei ajanud….Ega siis elu laste pärast seisma ei saa jääda.

Kui mõni su esimestest lastest oleks väga kehva unega või suur kisakõri olnud, või mõlemat, siis sul poleks nelja last 😉

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui mõni su esimestest lastest oleks väga kehva unega või suur kisakõri olnud, või mõlemat, siis sul poleks nelja last 😉

No eks see osalt on tõsi, et kui sul on rinnapiimatalumatusega lakkamault kisav beebi, siis tõenäoliselt mitte. Aga inimesed on ka erineva taluvuspiiriga. Minu lastest üksi pole hea magaja olnud, päevased uned olid esimesel lapsel ainult 40 min korraga pikad, ükskõik kus ta ei maganud. Öö oli ka korralikult hakitud, takkajärgi mõeldes olin ikka zombi küll. Aga ma võtan elu kuidagi budistliku rahuga, nii, et mina tegin vaatamata halvasti magavale beebile veel kaks kaheaastase vahega last järgi.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil esimeste lastega polnud mingit päevakava ega rutiini. Ma ise täielikult vihkan selliseid asju. Kui korraks külla tuli perekond väikse beebiga ja nad ainult korraks astusid läbi, sest beebi magab autos ja teda ei tohi liigutada. Muidu neil läheb päevakava sassi, siis ma mõtlesin küll, et mis elu küll inimesed elavad. Miks kogu asi beebi ümber tiirleb? Minu jaoks oli see arusaamatu. Meile mehega meeldis ringi rännata. Kuna esimene laps tuli ootamatult ja me polnud saanud kahekesi palju koos olla, siis ei jäänudki muudüle, kui reisisime beebiga ringi. Mitte välismaal vaid Eestis. Me käisime pool Eestit läbi. Kevadel sündis laps ja suvel reisisime. Ööbisime isegi beebiga telgis mitu päeva. Käisime jalgsimatkal Kihnus. Beebi siis vankriga kaasas. Muidugi ise olime ka nooremad ja muretumad.

Meil on neli last ja kõigiga oleme elanud spontaanset elu. Kui tuli mõte, siis asjad ja lapsed autosse ja minek. Sai käidud Rabarockil ja oldud mitu ööd lastega telklaagris… Lapsed olid sellega harjunud. Kõik beebidena olnud kuldmagajad ja mingit kindlat päevakava ega uneaegu pole iialgi olnud. Sellist asja, et uksekell ja telefon tuleb hääletuks panna, muidu ärkab beebi üles, pole ka iial olnud. Lapsed magasid vajadusel autos, vankris, külas suvalises voodis… kus iganes uni peale tuli. Saigi kohe nii harjutatud, et samal ajal võiks vabalt rääkida, televiisor mängida või tolmuimeja põriseda, üles see kedagi ei ajanud….Ega siis elu laste pärast seisma ei saa jääda.

Kui mõni su esimestest lastest oleks väga kehva unega või suur kisakõri olnud, või mõlemat, siis sul poleks nelja last 😉

Mina tegingi õnnelikus aborti kui vahend alt vedas, sest esimene laps oli liiga traumeeriv. Tegelikult olin alati suurest perest unistanud.  Esimesed 11 kuud karjus laps kogu ärkvel oleku aja ja magas ealisest normist poole vähem. Kõik arstid ja uuringud said läbi tehtud, ühtegi viga ei leitud, peale selle et laps ei maga ja karjub. Teismelisena tekkisid tal migreenid, ehk oli sellega seotud.

Lihtne on öelda et lapsed elu ei takista, kui on lihtsad lapsed.

0
-1
Please wait...

Näitan 7 postitust - vahemik 31 kuni 37 (kokku 37 )


Esileht Beebi ja mitmikud Beebiga kusagil käimine – ainult stress ja konfliktid?