Esileht Ajaviite- ja muud jutud Beebiga õues- miks ei viitsi?

Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 136 )

Teema: Beebiga õues- miks ei viitsi?

Postitas:
Kägu

Ma ei saa nüüd ikkagi aru.Kas liikuvas kärus magatud uni on lapse jaoks kuidagi kvaliteetsem kui seisvas kärus (hoovis, rõdul) magatud uni?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Enamasti on siiski asi nii, et isad ise ei taha väikelapsega tegeleda, kuigi ema palub jumalakeeli endale natukestki vaba aega rahus kasvõi vetsus või pesemas käia.

Ega isal polegi lapsega asja, kui kodune emme dikteerib kõik lapsega seotu ette. Kuna emme võttis endale plaaniks saada täiskohaga emmeks pooleteist kuni kolmeks aastaks ning saab selle eest ka tasu, siis polegi kellelgi teisel midagi õpetada ega teha. Laps ongi emme hoole ja pingsa jälgimise all saavad teised seda ilmaimet kaugelt imetleda. Seda, et lapsel on kaks vanemat, ei peeta millekski. Siis poleks äkki naist vajagi, kui issi ka lapse kasvatamisega hakkama saaks. Tuleb ikka hoida see laps enda ligi ning teha end asendamatuks.

Kõige selle tulemus on lõpuks katkine pere ja katkine laps. Saab veel euroopas rekordeid lüüa üksikvanemate osakaalu tõttu.

Väga suur erinevus on selles, kuidas lääne mees ja eesti mees suhtleb oma lapsega.

Lapse saamie ei ole ainuotsus, eksole.
N9uka aja emad kasvatasid oma poegi nii ja on mehi kes usuvad siiani, et titendus
on ema teema kusagil heigaasi sees lapsega patseerida.

Please wait...
Postitas:
Kägu

pole küsimustki, et liikumine vankriga teeb head nii lapsele kui emale.

Palun selgitust, kuidas see liikumine täpselt lapsele head teeb? Rohkem head kui muul viisil värskes õhus magamine, ma mõtlen.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Naljakas on lugeda naiste reageeringut. Imikut kistakse emme käte vahelt ära. Sunnitakse nuttes hoidu jne. Milline draama. Lapsed viiakse hoidu pooleks päevaks, kus nad toredasti mängivad ning koos teistega kiiremini arenevad. Samad emmed käivad ju lastega mängutubades. Seal ju lapsed mängivad? Hoid on mujal täiesti tavaline. KeMina räägin 6 kuud pluss või aastasest lapsest. Enamus pole aastaselt enam ammu mingil rinnapiimal.egi ei kujuta teistmoodi ettegi. Samas eesti emme läheb kohe kettasse. Misasja? Tööle? Ega müüjal ju vahet ei ole. Tuuakse näiteks kaks kuud.

Suhtumine on vildakas ja läheb ajaga hullemaks. Aga soovitakse euroopalikke väärtusi. Et palgalõhet poleks. Aga kui vaja ise euroopalikuks saada, siis ei sobi.

Selle kommentaari peale on raske tõsiseks jääda.

See kommentaar näitab julma selgusega, et inimene, kes on beebide (ja ilmselt ka väikelaste) alal täielik võhik, on kirjutanud Perekooli 18 kommentaari, kus ta üleolevas toonis õpetab Eesti emasid, kuidas on õige beebisid/väikelapsi kasvatada!!! Perekool on ikka hämmastav koht – ma ei usuks, kui poleks ise lugenud.

See võrdub sellega, kui programmeerimise alal täielik võhik sajaks sisse IT-firmasse ja hakkaks seal üleolevas toonis programmeerijaid õpetama, kuidas peab tegelikult koodi kirjutama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mind paneb imestama, et inimesed ise ei taipa seost sellel, et naised jäävad aastateks koduseks ning palgalõhe vahel.

Suurem probleem minu meelest on ikka selles, et lapsehoolduspuhkusel olijale tuleb töökoht ette teadmata ajaks säilitada, lisaks ei tohi teda koondada jms. See on see, mis tegelikult töövõtjale lastesaamiseas naise ebameeldivaks teeb. Teine probleem on haiged lapsed – millegipärast tööandjad juba eos eeldavad, et emad on just need, kes haige lapsega lehele jäävad no ja jama on pidada töötajat ju, kes pool aega kohal on, pool mitte. Lahti jälle lasta ei saa, koondada ei saa, töö on tegemata. Inimesed ise peavad seda ka kuidagi oma põhiõiguseks ja väga kergekäeliselt ikka jäädakse lapsega koju. Nagu näha, tervemad meie lapsed sellest sõltumata ei ole.
Samas jõuga neid asju muutes (pooleks lhp mehed vägisi koju või mehed vägisi haiguslehele vms) küll kellegi pereõnne ei suurenda. Kui palju keegi oma titega jalutab, aga ei ole üldse teemaga seotud. Välisriigis, kus mina elasin, jäi päris tihti üks vanem lastega koduseks, kuni need kooli läksid. Mitte LHP-le siis, vaid oligi töökohata. Kui lapsed suuremad, siis otsiti harilikult poole kohaga töökoht. See on tegelikult teine asi, mis aitaks eriti naistel kiiremini tööturule naasta, aga kahjuks Eestis on tööjõumaksud sellised, et tööandjal võib olla lausa kahjumlik luua 0,5 koormusega kohta.
Kui täiskohaga ei jaksa (isegi ju kirjutasid, et sinu välismaal lähevad naised 0,5 koormusega tööle) ja poolega ei saa, mis siis teha? Ma ei usu, et see olukorda parandaks, kui tööandjatele veel üks lisakohiustus panna – titevanematele 0,5 kohaga töötamise võimalus. Justnimelt liiga palju õigusi lapsevanematele ja liiga palju kohustusi tööandjale on see, mis tegelikult lapsevanema (peamiselt siis ema) konkurentsivõimele halvasti mõjub.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Välisriigis, kus mina elasin, jäi päris tihti üks vanem lastega koduseks, kuni need kooli läksid. Mitte LHP-le siis, vaid oligi töökohata. Kui lapsed suuremad, siis otsiti harilikult poole kohaga töökoht. See on tegelikult teine asi, mis aitaks eriti naistel kiiremini tööturule naasta, aga kahjuks Eestis on tööjõumaksud sellised, et tööandjal võib olla lausa kahjumlik luua 0,5 koormusega kohta.
Kui täiskohaga ei jaksa (isegi ju kirjutasid, et sinu välismaal lähevad naised 0,5 koormusega tööle) ja poolega ei saa, mis siis teha?

No vot, asjalik kommentaar ka.

Ongi nii, et sageli need, kes Eesti süsteemi (1,5a hüvitatud puhkust + 1,5a ilma hüvitiseta lapsega kodus olemise võimalust) kritiseerivad kui tagurlikku ja “Euroopalike väärtustega mitte kooskõlas olevat”, raiuvad ainult seda, et “aga riikides, kus sellist võimalust ei anta, lähevad naised ruttu tööle tagasi”. Mündi teine pool ehk et selline süsteem põhjustab ka seda, et need, kes ei taha väikest last kiirkorras kuhugi hoidu panna ja tööle tagasi tormata (sest selline elukorraldus tegelikult ei ole ikka nii roosa ja probleemivaba midagi, vaid võib olla nii vanemate kui laste jaoks üsna pingeline), lepivad üldse aastaid ilma töökohata ja isikliku sissetulekuta olemisega – see vaikitakse tavaliselt targu maha.

Meie “ebaeuroopalikud ja kodus laiaks istutud tagumikuga” beebiemmed lähevad üldjuhul siiski kuskil 1,5 ja 3a aasta vahel nende jaoks säilitatud töökohale tagasi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei saa nüüd ikkagi aru.Kas liikuvas kärus magatud uni on lapse jaoks kuidagi kvaliteetsem kui seisvas kärus (hoovis, rõdul) magatud uni?

Seda mitte, aga kõigil lihtsalt ei ole hoovi ega rõdu. Seega nende jaoks on kärutamine võimalus lapsega õues olla. Igaühele oma 😉

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei saa nüüd ikkagi aru.Kas liikuvas kärus magatud uni on lapse jaoks kuidagi kvaliteetsem kui seisvas kärus (hoovis, rõdul) magatud uni?

Seda mitte, aga kõigil lihtsalt ei ole hoovi ega rõdu. Seega nende jaoks on kärutamine võimalus lapsega õues olla. Igaühele oma 😉

Ma arendaks seda teemat edasi. Kas lapsel on parem magada kärus, millega jalutatakse suhteliselt tiheda liiklusega teede ääres või toas, omas voodis?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga miks peaks tiheda liiklusega tänava ääres jalutama, kui on olemas kõrvaltänavad ja pargid?

Oma tutvusringkonna pealt tooksin välja 1:1 korrelatsiooni, et kes ei käruta, ei vii väikelast ka mänguväljakule ega liivakasti. Blogijal on oma hoov, neil enamasti ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oma maja ja terrass, miks ei või last sinna magama panna, samal ajal saab ise toas ju tööd teha (blogisse mingit jura trükkida, kah karjäär) või koristada (aa, tal mees selle jaoks).
Olen ise ettevõtja ja tean, et tööaega kodus olles jaotada suht jama, tahad midagi rahus tegema hakata, siis kohe telefon heliseb või on kellegil midagi muud vaja. Olen kõigi lastega kõva kärutaja olnud, ei ole päeva tipphetk, aga ühildasin seda poes käimise, lapsega ujuma vms kohta minnes, niisama ühe kuuse juurest teise kuuse juurde ei viitsinud jalutada. Mõlemad lapsed max nädalaselt õues juba maganud, ei kujuta ette, kui istume terve perega umbses ilma venitilatsioonita majas karjaga ja vahime tõtt.

Sellepärast see vanem laps jooksis saate reklaamis metsas nagu pöörane, ju sai üle pika suve toast välja.

Elud erinevad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

pole küsimustki, et liikumine vankriga teeb head nii lapsele kui emale.

Palun selgitust, kuidas see liikumine täpselt lapsele head teeb? Rohkem head kui muul viisil värskes õhus magamine, ma mõtlen.

Käru lükkaja saab liikuda.
Kärus magavat last kiigutatakse natuke läbi liikumise.
On lapsi – küll vähemus – kes muidu ei magagi, kui liikuvas kärus.
Aga jah, peamine efekt on siiski see, et käru lükkaja ise saab jalutada ja kodunt välja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga miks peaks tiheda liiklusega tänava ääres jalutama, kui on olemas kõrvaltänavad ja pargid?

Oma tutvusringkonna pealt tooksin välja 1:1 korrelatsiooni, et kes ei käruta, ei vii väikelast ka mänguväljakule ega liivakasti. Blogijal on oma hoov, neil enamasti ei ole.

Minu elukoha läheduses ei saa jalutada väikestel ja vaiksetel kõrvaltänavatel, selleks, et jalutada puhtas õhus, peaksin sõitma autoga nii 15 km, ei tundu eriti mõistlik.

Kumb siis on parem?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu elukoha läheduses ei saa jalutada väikestel ja vaiksetel kõrvaltänavatel, selleks, et jalutada puhtas õhus, peaksin sõitma autoga nii 15 km, ei tundu eriti mõistlik.

Mis riigis sa elad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu elukoha läheduses ei saa jalutada väikestel ja vaiksetel kõrvaltänavatel, selleks, et jalutada puhtas õhus, peaksin sõitma autoga nii 15 km, ei tundu eriti mõistlik.

Mis riigis sa elad?

See ei puutu mitte ühestki otsast teemasse. Pole huvi end äratuntavaks teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu elukoha läheduses ei saa jalutada väikestel ja vaiksetel kõrvaltänavatel, selleks, et jalutada puhtas õhus, peaksin sõitma autoga nii 15 km, ei tundu eriti mõistlik.

Mis riigis sa elad?

Singapur, Hong Kong? Äkki hoopis Brasiilias? Muidugi tundub ka LA moodi…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu elukoha läheduses ei saa jalutada väikestel ja vaiksetel kõrvaltänavatel, selleks, et jalutada puhtas õhus, peaksin sõitma autoga nii 15 km, ei tundu eriti mõistlik.

Mis riigis sa elad?

See ei puutu mitte ühestki otsast teemasse. Pole huvi end äratuntavaks teha.

Jah, me kõik tunneme sind kohe ära. Mõnele on ikka suurlinna elu pähe löönud…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsega peab õues käima eelkõige karastamise pärast. Ema liikumine on muidugi ka tähtis, aga ema võib ka näiteks hilisõhtul metsajooksu teha, sellest hoolimata peab ka laps õue saama, vahet pole, kas rõdule või parki või mujale. Mul on tunne, et paljud vanemad ei mõista, miks on vaja lapsi õue viia, ja kui minnaksegi õue, siis külmetumise hirmus riietatakse laps üle ja kaetakse vanker kinni, et see hirmus värske haigekstegev õhk ligi ei saaks. Ja siis suuremana on laps nõrga tervisega, haigestub tihti, ja seda enam välditakse igasuguseid karastavaid (osade arvates külmetavaid) olukordi, tekib nõiaring. Nii et karastage oma lapsi kohe sünnist alates!

Please wait...
Postitas:
Kägu

pole küsimustki, et liikumine vankriga teeb head nii lapsele kui emale.

Palun selgitust, kuidas see liikumine täpselt lapsele head teeb? Rohkem head kui muul viisil värskes õhus magamine, ma mõtlen.

Käru lükkaja saab liikuda.

Kärus magavat last kiigutatakse natuke läbi liikumise.

On lapsi – küll vähemus – kes muidu ei magagi, kui liikuvas kärus.

Aga jah, peamine efekt on siiski see, et käru lükkaja ise saab jalutada ja kodunt välja.

Ma küsisin kasu lapsele. Iga ema võib vast ikka ise otsustada, mil viisil ja millal ise välja ja liigutada saab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii et karastage oma lapsi kohe sünnist alates!

Karastama ei pea ju väljas. Võib ka vannitada jahedama veega jne.
Kus need metsad ja aasad on, kus jalutamas käiakse? Linnas on ju heitgaasid.
Seetõttu näiteks suurlinnades ei käidagi jalutamas. Eestis nõuka ajast jäänud need mõtted, et peab väljas käima. Mis sajandus siinsed käod elavad?
Siin teemas samuti arst kinnitas, et pole vajalik kärutamine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 27 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Keegi ei arvagi, et kärutamine on just nii vajalik, aga peetakse silmas lihtsalt õues viibimist ja viibimise aega. Plussiks on tõesti “kärutamise puhul” seegi, et ema ise ka liigub õues või viibib õues. Pole vahet, kas laps on imik või lasteaialaps või koolilaps, alati on peetud normaalseks, et lapsed saaksid osa päevast veeta õues, suuremad juba liikudes. Midagi on ikka selles terve mõistuse teemat ka, pole vaja isegi eriti mõelda, et seda teada. Justkui oli alles (tegelikult juba palju aastaid) üles kerkinud see, et lapsed istuvad toas ja vahivad ekraane ja ei liigu. See on omavahel kõik seotud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma tõesti ei taipa. Et kui poemüüja läheb 2-kuuse juurest tööle, tema palk tõuseb kaks korda? Ja kui läheb kolme aasta pärast, võetakse ta palk kaks korda väiksemaks?

Noh, mõeldud on sellist rohkem kaudsemat seost, et kui tööandja teab, et naismüüja võib minna lapsepuhkusele, aga meesmüüja ei lähe, siis ta selle lapsepuhkusele mineku “ohu” tõttu võib maksta naismüüjale väiksemat palkakui meesmüüjale.

Aga – lihtsalt selle nimel oma imikut kuhugi hoidu panema ja ruttu-ruttu tööle tormama, et saaks tunda ennast mingi ideaalse sõdurina palagalõhe vastases võitluses, mina küll ei hakka. Või imikut rinnapiimalt pudelitoidule viima vms. kahtlase väärtusega asja tegema. Tänan väga!

Ikka ei saa aru. Meesmüüja võib samamoodi kaheks pooleks aastaks suvalisel ajal minna lapsehoolduspuhkusele. Isegi kui ta on 60. Naine vast 60selt enam ei sünnita.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ikka ei saa aru. Meesmüüja võib samamoodi kaheks pooleks aastaks suvalisel ajal minna lapsehoolduspuhkusele. Isegi kui ta on 60. Naine vast 60selt enam ei sünnita.

Mis siin aru saada. Tööandjad ei ole rumalad. Nemad teevad järelduse reaalse elu põhjal. Mitte selle põhjal, mida võiks olla või oleks seaduse järgi. Teada on, et tavaliselt jääb eestis lapsega koju ema ja seda pikalt. Siin nii mõnigi kägu läheb kohe pöördesse mõtte pealt, et alla 3 aasta ollakse lapsega kodus. See mõtteviis on olnud läbi aja ning tööandjad on märganud, et nii mõnigi naistöötaja jääb koju ja enne kolme aastat tööle ei naase. Kui lõpuks naasebki tööle, siis ei oska enam midagi, lapsed pidevalt haiged, tööl käib nagu jumal juhatab. Teised peavad tema töö ise ära tegema jne.
Mees ei jää lapsega üldjuhul koju. Kui jääbki, siis ainult juhul, kui on töötu või madalapalgaline. Mehe puhul ei mõtle keegi, et äkki hakkab haige lapsega kodus istuma. Keegi ei kahtlusta sellist asja mehe tööle palkamisel.
Seega ongi juba erinev suhtumine naistesse ja meestesse. Kui on kaks töötajat- naine ja mees, siis valitakse mees, sest mees on tõenäoliselt kauem tööl. Naine võib jääda lapsega koduseks või hakata puuduma töölt. Mees seda ei tee, on kindel töötaja.
Seega kõik need 3 aastat kodused emmed muudavad naiste palgalõhe veelgi sügavamaks. Naised saavad aina vähem ja vähem palka. Lõpuks peavad hakkama Eestist lahkuma, sest ei ela enam palgast ära. See on juba meie tütarde mure, mitte enam meie. Nende elu läheb ajaga veelgi hullemaks. Aga perekoolikas mõtleb ainult, et miks see müüja küll peaks tööle minema, ega ta ju karjääris ei kaota.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 27 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ikka ei saa aru. Meesmüüja võib samamoodi kaheks pooleks aastaks suvalisel ajal minna lapsehoolduspuhkusele. Isegi kui ta on 60. Naine vast 60selt enam ei sünnita.

Mis siin aru saada. Tööandjad ei ole rumalad. Nemad teevad järelduse reaalse elu põhjal. Mitte selle põhjal, mida võiks olla või oleks seaduse järgi. Teada on, et tavaliselt jääb eestis lapsega koju ema ja seda pikalt. Siin nii mõnigi kägu läheb kohe pöördesse mõtte pealt, et alla 3 aasta ollakse lapsega kodus. See mõtteviis on olnud läbi aja ning tööandjad on märganud, et nii mõnigi naistöötaja jääb koju ja enne kolme aastat tööle ei naase. Kui lõpuks naasebki tööle, siis ei oska enam midagi, lapsed pidevalt haiged, tööl käib nagu jumal juhatab. Teised peavad tema töö ise ära tegema jne.

Mees ei jää lapsega üldjuhul koju. Kui jääbki, siis ainult juhul, kui on töötu või madalapalgaline. Mehe puhul ei mõtle keegi, et äkki hakkab haige lapsega kodus istuma. Keegi ei kahtlusta sellist asja mehe tööle palkamisel.

Seega ongi juba erinev suhtumine naistesse ja meestesse. Kui on kaks töötajat- naine ja mees, siis valitakse mees, sest mees on tõenäoliselt kauem tööl. Naine võib jääda lapsega koduseks või hakata puuduma töölt. Mees seda ei tee, on kindel töötaja.

Seega kõik need 3 aastat kodused emmed muudavad naiste palgalõhe veelgi sügavamaks. Naised saavad aina vähem ja vähem palka. Lõpuks peavad hakkama Eestist lahkuma, sest ei ela enam palgast ära. See on juba meie tütarde mure, mitte enam meie. Nende elu läheb ajaga veelgi hullemaks. Aga perekoolikas mõtleb ainult, et miks see müüja küll peaks tööle minema, ega ta ju karjääris ei kaota.

Üldkokkuvõttes oleks seega parem ju kui naised üldse lapsi ei saaks. Ja ei peaks me siis ka oma tütarde pärast muretsema, sest nei polegi.
See sinu argumenteeritav laps hoidu ja ise tööle programm ei kaitse ka ju kuidagi selle eest et peab haige lapsega kodus olema. Kui just lapsele erahoidjat ei palka, aga sel juhul tasuks naisel tööle minna ainult juhul kui ta teenib kahekordset keskmist palka et maksta üks palk hoidjale ja teine jääb endale.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üldkokkuvõttes oleks seega parem ju kui naised üldse lapsi ei saaks. Ja ei peaks me siis ka oma tütarde pärast muretsema, sest nei polegi.
See sinu argumenteeritav laps hoidu ja ise tööle programm ei kaitse ka ju kuidagi selle eest et peab haige lapsega kodus olema. Kui just lapsele erahoidjat ei palka, aga sel juhul tasuks naisel tööle minna ainult juhul kui ta teenib kahekordset keskmist palka et maksta üks palk hoidjale ja teine jääb endale.

Tulebki võtta teiste riikide praktika abiks, kui ise ei suudeta probleemile lahendust välja mõelda. Lahendus ongi, et ema naaseks tööle varem, vajadusel poole kohaga ning riik toetaks tööandjat sel ajal sotsiaalmaksu tasumisel. Mujal on vanemal õigus nõuda tööandjalt osalise ajaga tööd. Eestisse peaks ka selle seadusesse sisse viima. Lisaks tuleb luua sõimekohti, kus oleks väiksem arv lapsi töötajate kohta. Mitte nagu praegu on lasteaedades. Siis saaks ema naasta tööle. Oleks laps hoitud. Tööandjad ei peaks muretsema selle pärast, et naine on pikalt töölt eemal. Kokkuvõttes võidaksid kõik. Raha selleks kõigeks saaks riik, kui lühendab vanemahüvitise maksmise taaskord aasta peale. Nagu see algselt oli. Ja kaks kuud sellest aastast peaks olema lapsega kodus teine vanem – see tuleb ELi direktiivist ja tuleb peatselt niikuinii seadusandlusesse sisse viia. Kui teine vanem koju ei jää, siis kaotatakse raha.
Siin kohal peaks tõesti ühtlustama EL-i liikmesriikide seadusandlust. Sest tundub, et väikesed riigid võtavad seaduseid vastu ilma analüüsimata, mida selline korraldus toob kaasa töötajate jaoks tulevikus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 27 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üldkokkuvõttes oleks seega parem ju kui naised üldse lapsi ei saaks. Ja ei peaks me siis ka oma tütarde pärast muretsema, sest nei polegi.

See sinu argumenteeritav laps hoidu ja ise tööle programm ei kaitse ka ju kuidagi selle eest et peab haige lapsega kodus olema. Kui just lapsele erahoidjat ei palka, aga sel juhul tasuks naisel tööle minna ainult juhul kui ta teenib kahekordset keskmist palka et maksta üks palk hoidjale ja teine jääb endale.

Tulebki võtta teiste riikide praktika abiks, kui ise ei suudeta probleemile lahendust välja mõelda. Lahendus ongi, et ema naaseks tööle varem, vajadusel poole kohaga ning riik toetaks tööandjat sel ajal sotsiaalmaksu tasumisel. Mujal on vanemal õigus nõuda tööandjalt osalise ajaga tööd. Eestisse peaks ka selle seadusesse sisse viima. Lisaks tuleb luua sõimekohti, kus oleks väiksem arv lapsi töötajate kohta. Mitte nagu praegu on lasteaedades. Siis saaks ema naasta tööle. Oleks laps hoitud. Tööandjad ei peaks muretsema selle pärast, et naine on pikalt töölt eemal. Kokkuvõttes võidaksid kõik. Raha selleks kõigeks saaks riik, kui lühendab vanemahüvitise maksmise taaskord aasta peale. Nagu see algselt oli. Ja kaks kuud sellest aastast peaks olema lapsega kodus teine vanem – see tuleb ELi direktiivist ja tuleb peatselt niikuinii seadusandlusesse sisse viia. Kui teine vanem koju ei jää, siis kaotatakse raha.

Siin kohal peaks tõesti ühtlustama EL-i liikmesriikide seadusandlust. Sest tundub, et väikesed riigid võtavad seaduseid vastu ilma analüüsimata, mida selline korraldus toob kaasa töötajate jaoks tulevikus.

Seleta siis seda kuidas on võimalik et EU ühe väikseima palgalõhega riigis Rumeenias on 1-2 aastat tasustatud vanemapuhkust 😁😁😁

Või et rikkamatest väikse palgalohega riikidest näiteka Luxemburgis töötab ainult umbes 65‰ naisi võrreldes Eesti 79%ga. Mis ilmselt näitab seda et osa naisi ei lähe üldse tööle pärast lapsi.

Ja Rootsil on poole väiksem palgalõhe kui meil, aga neil on samaväärne vanemahüvitise süsteem meiega.

Oled sa üldse uurinud neid asju päriselt või lahmid niisama?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oled sa üldse uurinud neid asju päriselt või lahmid niisama?

Uurisin.
Roosis on näiteks maksimumhüvitis 2800 eurot kuus, Rumeenias 1800 eurot kuus. Kusjuures Rootsis makstakse 80% eelnevalt teenitud tasudest, Rumeenias 85% eelnevalt teenitud tasust.
Huvitav, et Eesti 100% hüvitab eelnevalt teenitud tasudest ja maksimum kõrgem kui Rootsis. Rikas ikka see Eesti riik. Kusjuures Eestis oli käigus praktika, mil seda hüvitist veel tõsteti kunstlikult ning seda viimased 15 aastat.
Mina usun, et kasutatakse vähem, sest hüvitis ju madal võrreldes eelneva palgaga. Näiteks Rootsis on maksimummäär riigi keskmine palk. Seega kõik, kes teenivad üle keskmise, kaotavad vanemahüvitisega seoses palgas. Mitte nii nagu eestis, et makstakse 100 % ja maksimum on kolmekordne keskmine. Pakun, et üle keskmise teeninud emme lähebki tööle ruttu, mis ta seal kodus istub, kui hüvitis nii madal. Seal ju kõik palju kallim. Jääb nälga nii. Eriti kui peaks veel üksikvanem olema.
Luksemburgis maksetakse üldse miinimumpalga järgi.
https://www.leavenetwork.org/fileadmin/user_upload/k_leavenetwork/annual_reviews/Leave_Review_2018.pdf

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 27 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Oled sa üldse uurinud neid asju päriselt või lahmid niisama?

Uurisin.

Roosis on näiteks maksimumhüvitis 2800 eurot kuus, Rumeenias 1800 eurot kuus. Kusjuures Rootsis makstakse 80% eelnevalt teenitud tasudest, Rumeenias 85% eelnevalt teenitud tasust.

Huvitav, et Eesti 100% hüvitab eelnevalt teenitud tasudest ja maksimum kõrgem kui Rootsis. Rikas ikka see Eesti riik. Kusjuures Eestis oli käigus praktika, mil seda hüvitist veel tõsteti kunstlikult ning seda viimased 15 aastat.

Mina usun, et kasutatakse vähem, sest hüvitis ju madal võrreldes eelneva palgaga. Näiteks Rootsis on maksimummäär riigi keskmine palk. Seega kõik, kes teenivad üle keskmise, kaotavad vanemahüvitisega seoses palgas. Mitte nii nagu eestis, et makstakse 100 % ja maksimum on kolmekordne keskmine. Pakun, et üle keskmise teeninud emme lähebki tööle ruttu, mis ta seal kodus istub, kui hüvitis nii madal. Seal ju kõik palju kallim. Jääb nälga nii. Eriti kui peaks veel üksikvanem olema.

Luksemburgis maksetakse üldse miinimumpalga järgi.

https://www.leavenetwork.org/fileadmin/user_upload/k_leavenetwork/annual_reviews/Leave_Review_2018.pdf

Ja miks meil peab olema nii nagu Rootsis? Rootsil pole iibega nii suuri probleemi, neil on surk hulk moslemimammasid, kes usinalt sigivad ja nende lapsi peab see hästi teeniv rootsi naine ülal pidama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üldkokkuvõttes oleks seega parem ju kui naised üldse lapsi ei saaks. Ja ei peaks me siis ka oma tütarde pärast muretsema, sest nei polegi.

See sinu argumenteeritav laps hoidu ja ise tööle programm ei kaitse ka ju kuidagi selle eest et peab haige lapsega kodus olema. Kui just lapsele erahoidjat ei palka, aga sel juhul tasuks naisel tööle minna ainult juhul kui ta teenib kahekordset keskmist palka et maksta üks palk hoidjale ja teine jääb endale.

Tulebki võtta teiste riikide praktika abiks, kui ise ei suudeta probleemile lahendust välja mõelda. Lahendus ongi, et ema naaseks tööle varem, vajadusel poole kohaga ning riik toetaks tööandjat sel ajal sotsiaalmaksu tasumisel. Mujal on vanemal õigus nõuda tööandjalt osalise ajaga tööd. Eestisse peaks ka selle seadusesse sisse viima. Lisaks tuleb luua sõimekohti, kus oleks väiksem arv lapsi töötajate kohta. Mitte nagu praegu on lasteaedades. Siis saaks ema naasta tööle. Oleks laps hoitud. Tööandjad ei peaks muretsema selle pärast, et naine on pikalt töölt eemal. Kokkuvõttes võidaksid kõik. Raha selleks kõigeks saaks riik, kui lühendab vanemahüvitise maksmise taaskord aasta peale. Nagu see algselt oli. Ja kaks kuud sellest aastast peaks olema lapsega kodus teine vanem – see tuleb ELi direktiivist ja tuleb peatselt niikuinii seadusandlusesse sisse viia. Kui teine vanem koju ei jää, siis kaotatakse raha.

Siin kohal peaks tõesti ühtlustama EL-i liikmesriikide seadusandlust. Sest tundub, et väikesed riigid võtavad seaduseid vastu ilma analüüsimata, mida selline korraldus toob kaasa töötajate jaoks tulevikus.

Nii väike laps siiski kipub sageli haige olema ja see varakult tagasi rutanud emme hakkab tegelikult palju puuduma. Tema asemel on enamasti võetud ajutine töötaja, kes on väja õpetatud ja suudab koha täies mahus ära katta kuniks ema tööle naaseb võtab see siis aasta või kolm. Kui ema naaseb juba poole aasta pärast, siis pole mõtet ajutist ju otsida ega välja õpetada. Samas hakkab see mamma pidevalt ära olema ja kedagi pole asendajaks panna. Teised peavad tema võrra rohkem tööd tegema. Nii et kui mina oleks tööandja, siis eelistaks, et see mamma on pigem kauem ära ja naaseb siis kui laps on juba parajalt suur ja tervem. Kolmeks aastaks asendaja palkamine ja leidmine pole probleem. Aga mida pekki ma teen selle pooleaastase auguga ja edaspidi pidevalt puuduva töötaja tegemata tööga?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Värskes õhus jalutamine on ju ka emale endale igati kasulik. Kui vähegi võimalik, siis võiks siiski eelistada jalutamist toas raamatu lugemisele. Paraku kliimast tulenevalt on see talviti sageli mission impossible. Ja talv kestab meil pikalt. Siia juurde muud probleemid. Nõukaaegsetes kuni viiekordsetes majades pole lifte. Tänavad on kitsad, agressiivne autoliiklus, kõrged äärekivid jne.

Häirib, kui pidevalt käib kiremini iibe teemal ja naiste süüdistamine. Aga kas keegi võitleb ja räägib sellest, kui lastesõbralik on meie keskkond ja kuidas hiljuti sünnitanud naine viiendalt korruselt käru koos lapsega alla peab saama?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Üldkokkuvõttes oleks seega parem ju kui naised üldse lapsi ei saaks. Ja ei peaks me siis ka oma tütarde pärast muretsema, sest nei polegi.

See sinu argumenteeritav laps hoidu ja ise tööle programm ei kaitse ka ju kuidagi selle eest et peab haige lapsega kodus olema. Kui just lapsele erahoidjat ei palka, aga sel juhul tasuks naisel tööle minna ainult juhul kui ta teenib kahekordset keskmist palka et maksta üks palk hoidjale ja teine jääb endale.

Tulebki võtta teiste riikide praktika abiks, kui ise ei suudeta probleemile lahendust välja mõelda. Lahendus ongi, et ema naaseks tööle varem, vajadusel poole kohaga ning riik toetaks tööandjat sel ajal sotsiaalmaksu tasumisel. Mujal on vanemal õigus nõuda tööandjalt osalise ajaga tööd. Eestisse peaks ka selle seadusesse sisse viima. Lisaks tuleb luua sõimekohti, kus oleks väiksem arv lapsi töötajate kohta. Mitte nagu praegu on lasteaedades. Siis saaks ema naasta tööle. Oleks laps hoitud. Tööandjad ei peaks muretsema selle pärast, et naine on pikalt töölt eemal. Kokkuvõttes võidaksid kõik. Raha selleks kõigeks saaks riik, kui lühendab vanemahüvitise maksmise taaskord aasta peale. Nagu see algselt oli. Ja kaks kuud sellest aastast peaks olema lapsega kodus teine vanem – see tuleb ELi direktiivist ja tuleb peatselt niikuinii seadusandlusesse sisse viia. Kui teine vanem koju ei jää, siis kaotatakse raha.

Siin kohal peaks tõesti ühtlustama EL-i liikmesriikide seadusandlust. Sest tundub, et väikesed riigid võtavad seaduseid vastu ilma analüüsimata, mida selline korraldus toob kaasa töötajate jaoks tulevikus.

Nii väike laps siiski kipub sageli haige olema ja see varakult tagasi rutanud emme hakkab tegelikult palju puuduma. Tema asemel on enamasti võetud ajutine töötaja, kes on väja õpetatud ja suudab koha täies mahus ära katta kuniks ema tööle naaseb võtab see siis aasta või kolm. Kui ema naaseb juba poole aasta pärast, siis pole mõtet ajutist ju otsida ega välja õpetada. Samas hakkab see mamma pidevalt ära olema ja kedagi pole asendajaks panna. Teised peavad tema võrra rohkem tööd tegema. Nii et kui mina oleks tööandja, siis eelistaks, et see mamma on pigem kauem ära ja naaseb siis kui laps on juba parajalt suur ja tervem. Kolmeks aastaks asendaja palkamine ja leidmine pole probleem. Aga mida pekki ma teen selle pooleaastase auguga ja edaspidi pidevalt puuduva töötaja tegemata tööga?

Ära unusta, et sa pead talle ka osalise ajaga kohta pakkuma!
Aga sinagi paistad eeldavat, et haige lapsega koju jääb just ema. See on imelik, sest enamasti ema ju kaotab oma palgas haiguslehel olles rohkem, kui just tõesti miinimumi ei teeni, sest eelmise aasta eest makstud sotsiaalmaks puudub või on väga väike – sageli arvesatatakse hoolduspäevade raha miinimumpalga põhjal. Meil jäi just seetõttu mees lapsega koju. Aga kui isegi selline asi ei motiveeri meil mehi haige lapsega paar päeva kodus olema ja naised on peaaegu ilma rahata kodus, siis on probleem juba sügaval suhtumises, et laps on naise mitte pere asi, ja seda juba naisi tööle sundides ei lahenda – vastupidi, see paneks naised veelgi kehvemasse olukorda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 91 kuni 120 (kokku 136 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Beebiga õues- miks ei viitsi?