Teema: Biojäätmete kogumine. Lahendused? Kuidas?

#4158245:

1. juunist kohustuslik hakata biojäätmeid koguma. Kuidas, kas toas hakkab haisema? Kes on BioBag kotte kasutanud, kas neid võib visata biojäätmete konteinerisse?

Kus sul need biojäätmed siis enne olid – kui mitte toas? Ilmselt tavalises prügis – see on ju samuti toas. Täpselt samuti nagu hakkaks tavaprügi biojäätmetega haisema hakkavad biojäätmed ka eraldi – ehk täpselt sama intervalliga viid välja kogumiskonteinerisse. Näiteks iga hommik, kui juhtub koer olema siis võid selle koti iga õhtul viimasel jalutuskäigul näppu võtta jne.

Biokottidesse ei saagi pikalt koguda – nad ligunevad ja lagunevad kiiresti läbi. Viidki kord 24-48h jooksul välja.

Suht nõme ikka, et pean tellima eramajja 2 korda kuus mingi biojäätmete äraveo ja niidetud murust ja lehtedest hunnikut ei tohiks ka nagu moodustada. Päris haige.

#4158279:

Toas eraldi kaanega ämber biojäätmetele, 1-2 päeva tagant tühjendan välja konteinerisse.

Talvel toas kotte ei kasuta, soojal ajal biolagunevad kotid – toas ei ole siiski muret, aga väljas konteineris kipub soojal ajal elu arenema, äkki individuaalsed kotid piiravad seda väheke

Pigem just soodustavad. Ja ega need biolagunevad kotid nüüd nii hästi ka lagune. Kõige parem on ikka ilma kotita.

Aga meil kortermajas on juba aastaid eraldi biojäätmete konteiner. Tänu sellele saime ühest olmeprügi konteinerist lahti. Minul on ~1,5l kaanega ämber. Kilekotte ei kasuta.

#4158298:

Suht nõme ikka, et pean tellima eramajja 2 korda kuus mingi biojäätmete äraveo ja niidetud murust ja lehtedest hunnikut ei tohiks ka nagu moodustada. Päris haige.

Hiljemalt 1. juunist 2023 tuleb biojäätmeid hakata koguma liigiti eraldi mahutisse kõigil kinnistutel  ja asutustes sõltumata korterite arvust, kinnistu sihtotstarbest või asutuse suurusest.   <br style=”outline: 0px; box-sizing: border-box; color: #000000; font-family: ‘Lab Grotesque’, Arial, ‘Helvetica Neue’, Helvetica, sans-serif; font-size: 18px;” />Erandina saavad mahuti kohustuses vabastusi taotleda üksikelamu, paarismaja, üksikelamuna registreeritud ridaelamuboksi ja kuni kahe korteriga elamuga kinnistud, kes kompostivad oma köögi– ja sööklajäätmed kohapeal kinnises kompostris (igast küljest kinnine kast, mis sobib aasta ringseks kasutamiseks) ning saavad kompostimiseks nõusoleku oma linnaosavalitsuselt.

Toidujäätmeid ning aia- ja haljastujäätmeid võib elamumaal vajaliku ruumi olemasolul ka kompostida. Nii säästate jäätmeveokulusid ning lisaks valmib kompost, mida saab kasutada aias väetisena. 

Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida üksnes kinnises kahjurite eest kaitstud kompostris. <br style=”outline: 0px; box-sizing: border-box; color: #000000; font-family: ‘Lab Grotesque’, Arial, ‘Helvetica Neue’, Helvetica, sans-serif; font-size: 18px;” />Aia-ja haljastujäätmeid (niidetud muru, puulehed, oksad jms) on lubatud kompostida lahtiselt aunades.

Seega minu jaoks ei muutu rohkem kui et ma pean saama kompostimiseks nõusoleku. Biojäätmete komposter juba aastaid olemas, mul küll soojustamata, seega talvel komposteerumist ei toimu, aga piisavalt suur, et soojal ajal jõuaks ka talvine kompost läbi kõduneda.

#4158327:

Mul on lehti ja muru väga suurtest kogustes. Kuna toidujäätmeid seal pole, siis ei tunne nende hunnikute vastu huvi ka mitte mingisugused rotid.

Haljasjäätmed võivad edasi hunnikus olla, keegi ei keela.

#4158335:

Oot, kas isetehtud puidust kast kaanega kõlbaks?

Materjali pole mainitud. Igast küljest kinnine kast, kahjurite eest kaitstud. Plekktünn peaks ka sobima.

#4158345:

Aga kuidas sinna õhk siis saab või kompost tekib?

Puidust kast vaevalt et hermeetiline saab olla.

#4158347:

#4158345:

Aga kuidas sinna õhk siis saab või kompost tekib?

Puidust kast vaevalt et hermeetiline saab olla.

Selge, siis mitte servatud laudadest ja mitte korralikult kinniklopsitud.

#4158345:

#4158341:

#4158335:

Oot, kas isetehtud puidust kast kaanega kõlbaks?

Materjali pole mainitud. Igast küljest kinnine kast, kahjurite eest kaitstud. Plekktünn peaks ka sobima.

Aga kuidas sinna õhk siis saab või kompost tekib?

Plkktünnile saab ju augud sisse teha

Meil on kraanikausikapis väiksem ämber biojäätmete jaoks. Kaanega. Tavaline prügikott sisse. Mitte midagi ei haise. Kuidas teil üldse midagi haisema läheb? Seal ju põhiliselt meil munakoored, õunasüdamed, kartulikoored, kuivand saiad leivad, kohvipaks, banaanikoored, mustad köögipaberid. Pole midagi, mis haiseb. Ei tühjenda iga päev. Oleks ju jube prügikoti kulu ja reostus. Tühjendan siis, kui täis saab. 3-4 päeva tagant. Raputan koti tühjaks biokonteinerisse ja must kott olmeprügisse.

#4158353:

#4158352:

#4158345:

#4158341:

#4158335:

Oot, kas isetehtud puidust kast kaanega kõlbaks?

Materjali pole mainitud. Igast küljest kinnine kast, kahjurite eest kaitstud. Plekktünn peaks ka sobima.

Aga kuidas sinna õhk siis saab või kompost tekib?

Plkktünnile saab ju augud sisse teha

kas sealt siis see supp välja ei hakka valguma?

Kompostrites ka ju jäätmed muutuvad mullaks, mitte ei teki mingi lögane vedelik, mis kuhugi valguks. Õhutusavad on põhiliselt ülaservas, kuhjaga täis ei saa kunagi. Meil on 360-liitrine. Aga müüakse ka palju suuremaid.

Minu meelest on see paanika täiesti üle paisutatud. Mitte midagi ei hakka järsku haisema, kui biojäätmed olmeprügi asemel eraldi prügikasti panna. Kuidas need õunasüdamed ja kartulikoored enne ei haisenud siis?

Paljud alahindavad tekkivate biojäätmete mahtu. Kui vähegi kodus ise süüa tega, siis tegelikult saab kahe nädalaga väiksemat sorti biojäätmete konteiner täis küll. Banaanikoored, kartulikoored, tsitruseliste koored jne tegelikult annavad päris palju mahtu (palun nüüd mitte kakskümmend lehekülge tõestada, kuidas keegi ei söö kartuleid, need on lihtsalt näited).

#4158380:

Paljud alahindavad tekkivate biojäätmete mahtu. Kui vähegi kodus ise süüa tega, siis tegelikult saab kahe nädalaga väiksemat sorti biojäätmete konteiner täis küll.

Mulle tundub, et sa pigem ülehindad biojäätmete tekkimise mahtu. Meil on olmejäätmete konteiner 240 l ja tühjendus 1x kuus, u 10 korda aastas on konteiner tühjenduspäevaks täitunud u 50% ulatuses. Kui meie 5-liikmelisel perel (ja me teeme igapäevaselt kodus süüa) ei kogune olmejäätmeid kuus isegi 140 liitri jagu, siis kuidas me peaksime äkki suutma 300 l biojäätmeid tekitada? Pole kuskilt otsast reaalne.

Mina ei saa siiralt aru, miks ma pean kompostihunniku hävitama.
Hunnik on majast umbes 150 meetri kaugusel, puurkaevust umbes 200 meetri kaugusel. Lähim naaber on kompostihunnikust umbes 600 meetrit. Vahel on paks mets vähemalt 450 meetrit. Teistel külgedel naabriteni üle kilomeetri, pigem poolteist.

Õunasüdamed haisevad hingematvalt. Meie kohvipaks läheb kõik lilledele ja viljapõõsastele. Munakoored munatädi kanadele. Karutulikoored – jah. Me sööme talve jooksul oma 5-6 kilo kartuleid ära. Pärast seenelkäiku seenejalad lendavad metsa alla. Banaane ei söö…teed ei joo. Porgandid võtan peenrast, pesen ja ei koori, talveks sügavkülmutan. Sidrunikoori jah tekiks oma 5 sidruni jagu aastas. Avokaadokesti ka samapalju. Õunasüdamed…me sööme koos südametega. Porgandiotsad jms läheb koertele pudru sisse. Kala ostame ainult fileena. Kana ainult kontideta. Leiba-saia üle ei jää, kui siis teeme saiavormi või saab koer võileiva. Sibulakoori saaks jah. Oma kilo läheb kvartalis. Kiivid soome koorega. Toidujäätmeid ei teki, sest isegi kui praemuna üle jääb, ega koera suu pole seinapragu.