Esileht Kodunurk Biojäätmete kogumine. Lahendused? Kuidas?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 366 )

Teema: Biojäätmete kogumine. Lahendused? Kuidas?

Postitas:
Kägu

Mina ei saa siiralt aru, miks ma pean kompostihunniku hävitama.

Hunnik on majast umbes 150 meetri kaugusel, puurkaevust umbes 200 meetri kaugusel. Lähim naaber on kompostihunnikust umbes 600 meetrit. Vahel on paks mets vähemalt 450 meetrit. Teistel külgedel naabriteni üle kilomeetri, pigem poolteist.

Et sinna ei koguneks sööma hiired-rotid, seejärel rebased, kes neid otsima tulevad jne ning harjuvadki majade juurest toitu saama, muutuvad julgemaks, levitavad haiguseid jne.

Ei, metsloomad ei tule, kuna meil on õues kolm tõsist valvekoera ning lõpuks on krunt korralikult tarastatud. Hiired-rotid ikka, jah, aga mis nende Triibu, Miisu ja Täpi ja Nosuga peaks juhtuma, et ükski kass enam hiiri ei püüa.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina ei saa siiralt aru, miks ma pean kompostihunniku hävitama.

Hunnik on majast umbes 150 meetri kaugusel, puurkaevust umbes 200 meetri kaugusel. Lähim naaber on kompostihunnikust umbes 600 meetrit. Vahel on paks mets vähemalt 450 meetrit. Teistel külgedel naabriteni üle kilomeetri, pigem poolteist.

Aga kust sa selle välja loed, et pead hävitama? Mul 3 kompostrit, kuhu peamiselt läheb ikkagi köögikraam, ainult kihtitamise mõttes panen vahel peenrasodi ka. Suurem osa peenarde aiandusjääke läheb ikka edasi hunnikusse.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jäätmed ei muutu iseensest mullaks! Kompostiga peab tegelema ja selle pärast seda isetegevust üritatakse ka piirata. Enamuse tegelevad mädandamise mitte kompostimisega.

Kas te tõesti usute, et loodus on nii abitu, et et ilma inimese kaevamise ja pööramiseta toidujäätmeid ja puulehti mullaks muuta ei suuda? Suudab küll.

Mul on justnimelt selline kompostihunnik, kuhu olen üsna suvaliselt segi ladunud toidujäätmeid, aiast mahalõigatud pojengide  jm. püsilillede varsi, sügisel kokkuriisutud  puulehti…  Olen küll vahel mõelnud, et peaks ümber kaevama – aga reaalsuses on ikka aeg millegi muu peale ära kulunud ja pole ma selle komposti ümberkaevamiseni jõudnud. Nii on aastad läinud ja ma olen ikka ainult uut materjali peale visanud.

Suvel olen kompostihunniku katnud musta peenravaibaga, et kompostihunnik umbrohtu ei kasvaks (lahti on ainult see koht, kuhu toidujäätmeid/aiajäätmeid parasjagu peale viskan).

Ja mis sellest materjalist seal saanud on? Eelmisel suvel tekkis huvi, et kas saaks peenarde jaoks kompostmulda. Lükasin kompostihunniku pealmise kihi veel lagunemata jäätmed kõrvale – ja all oli muld mis muld. Kompostmulda vedasin käruga peenardesse. Pärast tõmbasin rehaga uuemad jäätmed peale tagasi.

Kui hakatakse ette heitma, et hunnik ei sobi – eks siis tuleb suur laudadest kast ehitada.

Pisikestesse plastikust kompostritesse pragune kompostihunnik ära ei mahuks.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul 3 kompostrit, kuhu peamiselt läheb ikkagi köögikraam, ainult kihtitamise mõttes panen vahel peenrasodi ka. Suurem osa peenarde aiandusjääke läheb ikka edasi hunnikusse.

No just, kui ikka aiast tuleb korraga terve sületäis mahalõigatud lillevarsi või sügisel igavene hunnik puulehti (kuigi ma riisun lehti ainult maja ümbert – kaugemal jätan maha) – kuidas need siis kompostrisse pigistada?

Ainus võimalus on suur laudadest kast tekitada (kui hunnik ei sobi).

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Toas bioprügi kogumiseks ostsin kompostikorvi ja sinna sisse biolagunevad kotid: https://veganshop.ee/product/biobag-maxair-kompostikorv-prugikotid-biobag-6l-30tk/

Bioprügi koti viin välja konteinerisse umber iga 3 päeva järel, selle aja jooksul haisema pole toas hakanud veel.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

No just, kui ikka aiast tuleb korraga terve sületäis mahalõigatud lillevarsi või sügisel igavene hunnik puulehti (kuigi ma riisun lehti ainult maja ümbert – kaugemal jätan maha) – kuidas need siis kompostrisse pigistada? Ainus võimalus on suur laudadest kast tekitada (kui hunnik ei sobi).

Kas kohe kuidagi ei jõua kohale, et “Aia-ja haljastujäätmeid (niidetud muru, puulehed, oksad jms) on lubatud kompostida lahtiselt aunades.”?

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oot, aga see tühjakskallatud konteiner läheb ju õues samamoodi haisema, sest jäägid jäävad sisse. Kuidas on mõeldud,  et kortermajas hakatakse seda pärast tühjendamist pesema? Keegi on alati valves?

Kõige arusaamatum on minu jaoks muidugi pakendite kogumine ning sellega kaasnev pakendite pesemine – puhta joogiveega pesemine, samas kui maailmas on sellest nii suur puudus.

Lisaks muidugi kogu see läänemaailma paanika prügi sorteerimisest samal ajal kui aasia ja aafrika upuvad prügisse sõna otseses mõttes. Absurd.

+12
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul 3 kompostrit, kuhu peamiselt läheb ikkagi köögikraam, ainult kihtitamise mõttes panen vahel peenrasodi ka. Suurem osa peenarde aiandusjääke läheb ikka edasi hunnikusse.

No just, kui ikka aiast tuleb korraga terve sületäis mahalõigatud lillevarsi või sügisel igavene hunnik puulehti (kuigi ma riisun lehti ainult maja ümbert – kaugemal jätan maha) – kuidas need siis kompostrisse pigistada?

Ainus võimalus on suur laudadest kast tekitada (kui hunnik ei sobi).

Aga kust te võtate, et hunnik ei sobi? Lisaks konteinerile. Konteineri olemasolu peab tõestama, et oleks kindel, kuhu ma köögijäätmed topin. Need on mul olemas. Aga kus on kirjas, et mul lisaks ei või olla hunnikut haljasjäätmetele?

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina ei saa siiralt aru, miks ma pean kompostihunniku hävitama.

Hunnik on majast umbes 150 meetri kaugusel, puurkaevust umbes 200 meetri kaugusel. Lähim naaber on kompostihunnikust umbes 600 meetrit. Vahel on paks mets vähemalt 450 meetrit. Teistel külgedel naabriteni üle kilomeetri, pigem poolteist.

Aga kust sa selle välja loed, et pead hävitama? Mul 3 kompostrit, kuhu peamiselt läheb ikkagi köögikraam, ainult kihtitamise mõttes panen vahel peenrasodi ka. Suurem osa peenarde aiandusjääke läheb ikka edasi hunnikusse.

Aiandusjääkide hunnikut jah ei pea hävitama, oksad, lehed jne.

Aga meil on hunnik, kuhu lendavad kapsalehed ja kartulikoored jne. Ei, koerad ei käi seal tuhnimas, sest nad on toidetud, neid ei huvita see. Mingid tummaks keedetud kondid ja lõplikult puhtaks keedetud kala selgrood, mis enam isegi ei lõhna kala järgi tekivad ehk kord aastas. Isegi ükski kutsikas pole huvi tundnud, kui siis ainult et tore kuhjake üles-alla jooksmiseks.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jäätmed ei muutu iseensest mullaks! Kompostiga peab tegelema ja selle pärast seda isetegevust üritatakse ka piirata. Enamuse tegelevad mädandamise mitte kompostimisega.

Kas te tõesti usute, et loodus on nii abitu, et et ilma inimese kaevamise ja pööramiseta toidujäätmeid ja puulehti mullaks muuta ei suuda? Suudab küll.

Mul on justnimelt selline kompostihunnik, kuhu olen üsna suvaliselt segi ladunud toidujäätmeid, aiast mahalõigatud pojengide jm. püsilillede varsi, sügisel kokkuriisutud puulehti… Olen küll vahel mõelnud, et peaks ümber kaevama – aga reaalsuses on ikka aeg millegi muu peale ära kulunud ja pole ma selle komposti ümberkaevamiseni jõudnud. Nii on aastad läinud ja ma olen ikka ainult uut materjali peale visanud.

Suvel olen kompostihunniku katnud musta peenravaibaga, et kompostihunnik umbrohtu ei kasvaks (lahti on ainult see koht, kuhu toidujäätmeid/aiajäätmeid parasjagu peale viskan).

Ja mis sellest materjalist seal saanud on? Eelmisel suvel tekkis huvi, et kas saaks peenarde jaoks kompostmulda. Lükasin kompostihunniku pealmise kihi veel lagunemata jäätmed kõrvale – ja all oli muld mis muld. Kompostmulda vedasin käruga peenardesse. Pärast tõmbasin rehaga uuemad jäätmed peale tagasi.

Kui hakatakse ette heitma, et hunnik ei sobi – eks siis tuleb suur laudadest kast ehitada.

Pisikestesse plastikust kompostritesse pragune kompostihunnik ära ei mahuks.

Muidugi suudab, aga kujutage nüüd ette, et igaüks hakkab omale aeda sellist hunnikut kuhjama. Ja mitte kõik ei pane sinna üksnes lubatud asju. Lisaks ei ole see protsess  kindlasti nii kiire kui ta võiks olla, muudest nüansidest rääkimata.

0
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõige arusaamatum on minu jaoks muidugi pakendite kogumine ning sellega kaasnev pakendite pesemine – puhta joogiveega pesemine, samas kui maailmas on sellest nii suur puudus.

Palun selgita, kuidas täpselt Eestis puhta joogiveega pakendi pesemine mõjutab veepuudust Saharas? No ära vaevu. Mitte kuidagi. Mõtleme ikka ka natuke enne kirjutamist.

+2
-11
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muidugi on parem koguda üldse kotita, käia ja tühjendada nõu otse konteinerisse, aga spetsiaalselt selleks korterelamus üles-alla käia osutus hirmus tüütuks. Variant ka tavaline prügikott, et kallad selle tühjaks ja prügikott olmesse, aga see polnud ka meeldiv tegevus. Lisaks on plastiku suhtes tekkinud üleüldine vastumeelsus.

Kui juba BioBag, siis soovitan vaadata nende korve ka. Praktiline ja siiani vist soodsaim lahendus. Kotid täpselt õiges suuruses, et need korvi panna ja siis järelejäänud toit sinna sisse koguda. BioBag sertifikaatidega ja lubatud biojäätmete konteinerisse visata  – mehega tegime päris suure eeltöö ära, et aru saada, mis on õige, mis mitte – nüüd neid rohelisi eksitavaid kotte äkki nii palju poeriiulitel. Alles oli Rohegeenisues artikkel, et Euroopa Liit hakkab lõpuks selles suhtes midagi ette võtma.

Nüüd kasutame juba aastaid MaxAir korvi (https://www.biobag.ee/tootekategooria/korvid/)

ei meenu ühtegi korda, et seal oleks haisema hakanud. Viisin ka emale, ka tema väga rahul. 

Enne oli meil selleks tavaline väike ämber ja seal oli küll suht kiiresti löga põhjas, mis hakkas haisema. Ei saa aru, miks neid kinniseid anumaid müüakse ja Tallinna linn isegi jagas selliseid. Eks noh, ajab asja ära, aga saab palju paremini. Vaatasin äsja, et IKEA-s ka nüüd biojäätmete kogumiseks eraldi anumad. Nägid täitsa head välja, aga õhuavad ainult külgedel.

Ja paneb samuti imestama, kes on need inimesed, kes viskavad oma Selveri koti ja kassiliiva biojäätmete konteinerisse. Palun mõelge ometi 🙁

+1
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muidugi on parem koguda üldse kotita, käia ja tühjendada nõu otse konteinerisse, aga spetsiaalselt selleks korterelamus üles-alla käia osutus hirmus tüütuks. Variant ka tavaline prügikott, et kallad selle tühjaks ja prügikott olmesse, aga see polnud ka meeldiv tegevus. Lisaks on plastiku suhtes tekkinud üleüldine vastumeelsus.

Kui juba BioBag, siis soovitan vaadata nende korve ka. Praktiline ja siiani vist soodsaim lahendus. Kotid täpselt õiges suuruses, et need korvi panna ja siis järelejäänud toit sinna sisse koguda. BioBag sertifikaatidega ja lubatud biojäätmete konteinerisse visata – mehega tegime päris suure eeltöö ära, et aru saada, mis on õige, mis mitte – nüüd neid rohelisi eksitavaid kotte äkki nii palju poeriiulitel. Alles oli Rohegeenisues artikkel, et Euroopa Liit hakkab lõpuks selles suhtes midagi ette võtma.

Nüüd kasutame juba aastaid MaxAir korvi (https://www.biobag.ee/tootekategooria/korvid/)

ei meenu ühtegi korda, et seal oleks haisema hakanud. Viisin ka emale, ka tema väga rahul.

Enne oli meil selleks tavaline väike ämber ja seal oli küll suht kiiresti löga põhjas, mis hakkas haisema. Ei saa aru, miks neid kinniseid anumaid müüakse ja Tallinna linn isegi jagas selliseid. Eks noh, ajab asja ära, aga saab palju paremini. Vaatasin äsja, et IKEA-s ka nüüd biojäätmete kogumiseks eraldi anumad. Nägid täitsa head välja, aga õhuavad ainult külgedel.

Ja paneb samuti imestama, kes on need inimesed, kes viskavad oma Selveri koti ja kassiliiva biojäätmete konteinerisse. Palun mõelge ometi ????

Mind hakkas huvitama – ehk siis sul on selline korv, millesse paned sisse kotid. Ag akui nagunii koti sisse paned, siis mis vahet on, milline see korv on? Ma võin ju sama koti panna ka tavalisse ämbrisse või miks need õhku läbilaskvad korvid head on?

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kellel on kodus toas komposti kogumise ämber koos biolagunevate kottidega, siis selle kaane sees on aukudega koht, kuhu saab panna filtri ette: https://www.carenoil.ee/et/a/asendusfilter-7l-ja-10l-ambrile-2tk

7l ja 10l biojäätmete ämbrid. Kas keegi tõesti hoiab omal korteris nii suuri kogumisämbreid? Need hakkavad kohe kindlasti haisema ju.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Muidugi on parem koguda üldse kotita, käia ja tühjendada nõu otse konteinerisse, aga spetsiaalselt selleks korterelamus üles-alla käia osutus hirmus tüütuks. Variant ka tavaline prügikott, et kallad selle tühjaks ja prügikott olmesse, aga see polnud ka meeldiv tegevus. Lisaks on plastiku suhtes tekkinud üleüldine vastumeelsus.

Kui juba BioBag, siis soovitan vaadata nende korve ka. Praktiline ja siiani vist soodsaim lahendus. Kotid täpselt õiges suuruses, et need korvi panna ja siis järelejäänud toit sinna sisse koguda. BioBag sertifikaatidega ja lubatud biojäätmete konteinerisse visata – mehega tegime päris suure eeltöö ära, et aru saada, mis on õige, mis mitte – nüüd neid rohelisi eksitavaid kotte äkki nii palju poeriiulitel. Alles oli Rohegeenisues artikkel, et Euroopa Liit hakkab lõpuks selles suhtes midagi ette võtma.

Nüüd kasutame juba aastaid MaxAir korvi (https://www.biobag.ee/tootekategooria/korvid/)

ei meenu ühtegi korda, et seal oleks haisema hakanud. Viisin ka emale, ka tema väga rahul.

Enne oli meil selleks tavaline väike ämber ja seal oli küll suht kiiresti löga põhjas, mis hakkas haisema. Ei saa aru, miks neid kinniseid anumaid müüakse ja Tallinna linn isegi jagas selliseid. Eks noh, ajab asja ära, aga saab palju paremini. Vaatasin äsja, et IKEA-s ka nüüd biojäätmete kogumiseks eraldi anumad. Nägid täitsa head välja, aga õhuavad ainult külgedel.

Ja paneb samuti imestama, kes on need inimesed, kes viskavad oma Selveri koti ja kassiliiva biojäätmete konteinerisse. Palun mõelge ometi ????

Mind hakkas huvitama – ehk siis sul on selline korv, millesse paned sisse kotid. Ag akui nagunii koti sisse paned, siis mis vahet on, milline see korv on? Ma võin ju sama koti panna ka tavalisse ämbrisse või miks need õhku läbilaskvad korvid head on?

Õhk käib läbi korvist kui BioBagi kottidest. Kui paneksin tavalisse ämbrisse, siis peaksin tihedamini välja viima, sest toidujäätmetest eraldub niiskust ja see koguneb koti/anuma põhja, siis hakkab kiirelt elu käima ja kott juba põhjast lagunema. Seal korvis seda ei juhtu, seal isegi mingi rest vms selleks all, et ka koti põhjast õhk läbi käiks. Ja ma laisa inimesena ei taha iga päev seda tühjendamas käia. 3-4 päevaga saab korv täis ja see paras aeg välja viia.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

7l ja 10l biojäätmete ämbrid. Kas keegi tõesti hoiab omal korteris nii suuri kogumisämbreid? Need hakkavad kohe kindlasti haisema ju.

Mul on jah selline, ja see ei ole sugugi suur, tavalisest veeämbrist väiksem. Ühtlasi ei käse keegi sul seda tühjendada alles siis kui see ääreni täis saab, aga on mugav, kui on pigem pisut suurem kast kui et väike.

Kui mul tekib mingit kergesti haisema minevat sodi sinna sisse, siis viin samal päeval välja, ei jää koguma sinna peale veel mitme päeva jagu uusi asju.

Eks see oleneb ka pere suurusest. Kui oled üksi, võtad väiksema, kui sul on viis last, vanaema, koer ja mees, siis ei ole mõtet mingi pisikesega susserdada.

P.S. ära nüüd hakka undama, et selline pere ei ela juu korteris. Vahet pole, korter või maja, see kogumiskast on sul köögis nagunii suurema osa aastast. Vanasti oli majades üldse solgiämber, lahtiselt, ilma kaaneta, ilma filtrita, ilma biolaguneva kotita. Ei haisenud ka hullult. Kooriti need kartulid ja värgid ära, viidi välja.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kellel on kodus toas komposti kogumise ämber koos biolagunevate kottidega, siis selle kaane sees on aukudega koht, kuhu saab panna filtri ette: https://www.carenoil.ee/et/a/asendusfilter-7l-ja-10l-ambrile-2tk

7l ja 10l biojäätmete ämbrid. Kas keegi tõesti hoiab omal korteris nii suuri kogumisämbreid? Need hakkavad kohe kindlasti haisema ju.

See ei ole ju üldse suur. Oleme kolmekesi ja 2-3 päevaga saab täis. Piisab sellest, kui ühel päeval sinna kartuleid koorida, mõned banaanikoored ja õunasüdamed ja täis ta ongi.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõige arusaamatum on minu jaoks muidugi pakendite kogumine ning sellega kaasnev pakendite pesemine – puhta joogiveega pesemine, samas kui maailmas on sellest nii suur puudus.

Palun selgita, kuidas täpselt Eestis puhta joogiveega pakendi pesemine mõjutab veepuudust Saharas? No ära vaevu. Mitte kuidagi. Mõtleme ikka ka natuke enne kirjutamist.

Ja kus mina ütlesin, et see mõjutab? Ja kui ei mõjuta, siis peab arutult laristma või?

Lisaks muidugi pealesunnitud kulutused vee peale.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

1. juunist kohustuslik hakata biojäätmeid koguma. Kuidas, kas toas hakkab haisema? Kes on BioBag kotte kasutanud, kas neid võib visata biojäätmete konteinerisse?

Jah, võib. Oleme kasutanud ja teeb selle toidukogumise ikka mugavamaks, ei pea käima mingi solgiämbriga seal konteineri juures. Aga need kotid eeldavad ka et sul ei ole kinnine kogumisanum, kui sa seda tavalise ämbri sees hoiad ja sinna nt kogemata kohvipaksuga liigselt vedelikku kallad, siis on oht et see hakkab juba varsti põhjast lagunema.  Siis vaja tihedamini välja viia.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

P.S. ära nüüd hakka undama, et selline pere ei ela juu korteris. Vahet pole, korter või maja, see kogumiskast on sul köögis nagunii suurema osa aastast. Vanasti oli majades üldse solgiämber, lahtiselt, ilma kaaneta, ilma filtrita, ilma biolaguneva kotita. Ei haisenud ka hullult. Kooriti need kartulid ja värgid ära, viidi välja.

Jutt oli tore ja selgitus arusaadav kuni sinna undamiseni. Ei suutnud ikka lõpuni viisakaks jääda.

Ja sellepärast undangi (sinu väljend, mitte minu) – korteris on tavaliselt niigi vähe ruumi, eriti vanemates paneelmajades. Mingi ämber kuskil nurgas võtab seda veel vähemaks. Lisaks on ju vaja veel olmeprügi jaoks kast, pakendite jaoks, klaastaara, paber ja papp ning tagastatav taara.

 

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja kus mina ütlesin, et see mõjutab?

Mida see lause siis üleüldse tähendas, kui mitte seda, et need kaks asja on seotud? Tsiteerin sinu lauset: “Kõige arusaamatum on minu jaoks muidugi pakendite kogumine ning sellega kaasnev pakendite pesemine – puhta joogiveega pesemine, samas kui maailmas on sellest nii suur puudus.”

Ja kui ei mõjuta, siis peab arutult laristma või?

Nüüd on minu kord küsida, et kus ma ütlesin, et peab laristama? Pakendeid, muide, ei pea pesema puhta joogiveega. Varu vihmavett, kui soovid. Ammugi ei pea neid pesema suure hulga veega.

+1
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mingi ämber kuskil nurgas võtab seda veel vähemaks. Lisaks on ju vaja veel olmeprügi jaoks kast, pakendite jaoks, klaastaara, paber ja papp ning tagastatav taara.

jah, see tänapäevane prügisorteerimine nõuab ruumi. Paneelmajades on tavaliselt siiski ka rõdu, osa prügisorteerimise asjadest saab sinna paigutada.

aga ei prügikast ega biojäätmete kast ei ole sul ju “kuskil nurgas”? Tavaliselt on see köögimööbli sees, kraanikausi all, juba nõukaajal oli korterites nii.

0
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mina ei hakka küll neid sorteerima. Meil aias on mingi kaanega kompostikast, aga sinna lähevad peamiselt oksad. Robot niidab muru ja seega mingeid erilisi jäätmeid ei teki. Kartulikoored ja muu läheb olmeprügisse. Lugesin seda keskkonnaaktivist pläma ja pigem oleksin nõus 50% rohkem prügiveo eest maksma kui sorteeriksin. Mul käib 2x kuus 240l prügivedu.

Mida ma selle kompostitud mullaga teen? Viin metsa alla? Pole mingeid peenraid ega potipõllundust ja ei taha ka.

+6
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ja kus mina ütlesin, et see mõjutab?

Mida see lause siis üleüldse tähendas, kui mitte seda, et need kaks asja on seotud? Tsiteerin sinu lauset: “Kõige arusaamatum on minu jaoks muidugi pakendite kogumine ning sellega kaasnev pakendite pesemine – puhta joogiveega pesemine, samas kui maailmas on sellest nii suur puudus.”

Ja kui ei mõjuta, siis peab arutult laristma või?

Nüüd on minu kord küsida, et kus ma ütlesin, et peab laristama? Pakendeid, muide, ei pea pesema puhta joogiveega. Varu vihmavett, kui soovid. Ammugi ei pea neid pesema suure hulga veega.

Üleüldiset pakendite pesemise kohustust ei ole, pakendid ei tohi määrida teisi puhtaid pakendeid. Kui sul on näiteks salatikarp kaanega siis see võibki seest salatiseks jääda. Kui sul on mingisugune karp, kus enne oli kanaliha ja seal vedelik põhjas, piisab kui valad vedeliku ära ja võid karbi pesemata pakendisse panna.
Kui sul on nt keefiripakend ilma korgita siis seda ei tohi pakendisse keefiritilgaga panna ja ideaalis kui oht, et külgedelt hakkab veel keefiri välja valguma siis loputad suurema osa vähese veega maha. Ei pea “puhtaks” pesema.

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Paljud alahindavad tekkivate biojäätmete mahtu. Kui vähegi kodus ise süüa tega, siis tegelikult saab kahe nädalaga väiksemat sorti biojäätmete konteiner täis küll.

Mulle tundub, et sa pigem ülehindad biojäätmete tekkimise mahtu. Meil on olmejäätmete konteiner 240 l ja tühjendus 1x kuus, u 10 korda aastas on konteiner tühjenduspäevaks täitunud u 50% ulatuses. Kui meie 5-liikmelisel perel (ja me teeme igapäevaselt kodus süüa) ei kogune olmejäätmeid kuus isegi 140 liitri jagu, siis kuidas me peaksime äkki suutma 300 l biojäätmeid tekitada? Pole kuskilt otsast reaalne.

Miks sa pead 300 l biojäätmeid tekitama? Meil on näiteks 80 l konteiner ja see kahe nädalaga on ikka pigem täis.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

aga ei prügikast ega biojäätmete kast ei ole sul ju “kuskil nurgas”? Tavaliselt on see köögimööbli sees, kraanikausi all, juba nõukaajal oli korterites nii.

Aga neid kaste mahub sinna valamu alla vaid 2, vaevalt, et rohkem. Ega valamukapid pole suuremaks läinud nõukaajast saati. Küll aga nõuded sorteerimiseks. Nagu juba kirjutati – tuleks sorteerida eraldi biojäätmed, pakendid, olmeprügi, tagastatav taara, klaastaara, papp ja paber. Ei jätku kraanikausikapis seda ruumi.

Mida ma selle kompostitud mullaga teen? Viin metsa alla? Pole mingeid peenraid ega potipõllundust ja ei taha ka.

Mulle pole ka komposti vaja. Komposter on juba aastaid, hea on sinna biojäätmeid panna, tavalises prügikastis nad võtaksid meil liiga palju ruumi ja ajaksid selle soojal ajal haisema. Komposter pole veel kunagi haisema läinud. Elab aianurgas oma elu. Kui alumine sats on mullaks saanud ja komposter liiga täitunud, võtan mõned kühvlitäied alt välja ja viskan suvalise puu või põõsa alla. Miks ka mitte metsa alla, kui komposti pole vaja ja põõsaid ka pole.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Jäätmed ei muutu iseensest mullaks! Kompostiga peab tegelema ja selle pärast seda isetegevust üritatakse ka piirata. Enamuse tegelevad mädandamise mitte kompostimisega.

Kas te tõesti usute, et loodus on nii abitu, et et ilma inimese kaevamise ja pööramiseta toidujäätmeid ja puulehti mullaks muuta ei suuda? Suudab küll.

Mul on justnimelt selline kompostihunnik, kuhu olen üsna suvaliselt segi ladunud toidujäätmeid, aiast mahalõigatud pojengide jm. püsilillede varsi, sügisel kokkuriisutud puulehti… Olen küll vahel mõelnud, et peaks ümber kaevama – aga reaalsuses on ikka aeg millegi muu peale ära kulunud ja pole ma selle komposti ümberkaevamiseni jõudnud. Nii on aastad läinud ja ma olen ikka ainult uut materjali peale visanud.

Suvel olen kompostihunniku katnud musta peenravaibaga, et kompostihunnik umbrohtu ei kasvaks (lahti on ainult see koht, kuhu toidujäätmeid/aiajäätmeid parasjagu peale viskan).

Ja mis sellest materjalist seal saanud on? Eelmisel suvel tekkis huvi, et kas saaks peenarde jaoks kompostmulda. Lükasin kompostihunniku pealmise kihi veel lagunemata jäätmed kõrvale – ja all oli muld mis muld. Kompostmulda vedasin käruga peenardesse. Pärast tõmbasin rehaga uuemad jäätmed peale tagasi.

Kui hakatakse ette heitma, et hunnik ei sobi – eks siis tuleb suur laudadest kast ehitada.

Pisikestesse plastikust kompostritesse pragune kompostihunnik ära ei mahuks.

Muidugi suudab, aga kujutage nüüd ette, et igaüks hakkab omale aeda sellist hunnikut kuhjama. Ja mitte kõik ei pane sinna üksnes lubatud asju. Lisaks ei ole see protsess kindlasti nii kiire kui ta võiks olla, muudest nüansidest rääkimata.

Inimene, meil juba on igas aias selline hunnik  – või mis sa kujutad ette, et peale nõude kehtestamist teevad need inimesed hunniku, kel seda seni pole või? Siiani ei haisenud need kümneid aastaid olnud hunnikud, vot nüüd hakkavad haisema?

+12
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Elan ka eramajas, kompostikast on olemas, sellega ok. Arusaadavalt panen sinna igasugu koored, aiajäätmed jne. Liha ja kala sinna ju panna ei tohi. Kalaluude, lihakontide ja lusikatäie ülejäänud hakklihakastme jaoks pean tekitama endale boijäätmete konteineri?

+7
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arust need kompostrid pole väga odavad ja sinna ei mahugi midagi ju sisse. Mul on lehti ja muru väga suurtest kogustes. Kuna toidujäätmeid seal pole, siis ei tunne nende hunnikute vastu huvi ka mitte mingisugused rotid.

Ma ei tea, mis on sinu jaoks odav. Minul hajaasustuse eramajas sai hunnikust kõrini aasta tagasi. Ostsin endale 470-liitrise kompostri, maksis umbes 50. Hetkel on umbes pool kompostrit täis, see kevad veel mulda välja võtma ei pea. Sina võid osta ju kõige väiksema, 320 liitrit, nii umbes 35 eurot. Lehed ja muru eraldi kompostihunnikusse ning toidujhäätmed ja vahel natuke lehti või muru siis kompostrisse.

+2
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ärgend ikka lolliks ka minge. See pole muud, kui järjekordne katse inimestega manipuleerida. Nii nagu taheti ahjukütmine ära keelata (oi jummel, misuke saaste maailmamastaabis, sureme kohe maha!), ei tohtinud musti sõstraid, piparmünti ja peterselli ja veel miskit omas aias kasvatada (akkame kohe kõik narkariteks, selmet kalleid apteegirohtusid ning keemiat täis väljamaa frukte süüa), ja veel seda ja teist ja kolmandat. Krt, kui mul on suvilas/talus mitu hektarit maad, naabrid kilomeetri kaugusel, siis ei ole kellegi kuradi ametniku-sitaratta asi, kas või mitu kompostihunnikut mul seal on ja kas rotid ja rebased seal kallal käivad. Mis ta käib kontrollimas ja tuleb teeb trahvi siis või? Vot see on tõesti rahva maksuraha sihipärane kasutamine, my ass!

Ja puhast vett pakendite pesemiseks kasutama – see ON laristamine, kui sa seda pakendit just hiljem millekski muuks ei taha kasutada, siis on see muidugi õigustatud. Krt mis veearve on, mis elektriarve on, et boiler sooja vett teeb – ja kasvatan aga veel teisi mingi ajuvabaduse pärast. Kitsas korteris (nt neis vanades hruštšovkades) peaks inimesed veel mingeid eraldi prügiämbreid tekitama, kui vajalikudki asjad ära ei mahu?! Ja kui tuleb Rail Baltica, siis ei ole meil varsti enam seda puhast vettki. Krt nõukaajal suutsime suurematele lollustele ja fosforiidikaevandamisele vastu seista, nüüd kimame ise eurokrattide sunnil rongile, mis otsejoones kraavi kihutab.

+17
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 366 )


Esileht Kodunurk Biojäätmete kogumine. Lahendused? Kuidas?