Teema: Biojäätmete kogumine. Lahendused? Kuidas?

#4158891:

#4158880:

Elan ka eramajas, kompostikast on olemas, sellega ok. Arusaadavalt panen sinna igasugu koored, aiajäätmed jne. Liha ja kala sinna ju panna ei tohi. Kalaluude, lihakontide ja lusikatäie ülejäänud hakklihakastme jaoks pean tekitama endale boijäätmete konteineri?

Miks ei tohi?

https://www.biolan.ee/artiklid/mida-komposti-sisse-voibei-voi-panna.html

Komposti hulka võib panna

Kõik majapidamisjäätmed, näiteks

puu- ja köögiviljade koored

liha- ja kalajäätmed, muud toidujäätmed

kohvi ja teepuru koos filterpaberitega

keedu- ja loputusvesi

pehmed ja niisked paberid

purustatud munakoored

lemmikloomade väljaheited

looduslikud kiud väikeste tükkidena

Ei tea kumba uskuda: https://www.kompostiljon.ee/kompostimine/mida-kompostrisse-mitte-panna/

#4158880:

Elan ka eramajas, kompostikast on olemas, sellega ok. Arusaadavalt panen sinna igasugu koored, aiajäätmed jne. Liha ja kala sinna ju panna ei tohi. Kalaluude, lihakontide ja lusikatäie ülejäänud hakklihakastme jaoks pean tekitama endale boijäätmete konteineri?

Miks? Kasti võid panna, lahtisesse kuhja ei tohi.

#4158364:

#4158358:

Meil on kraanikausikapis väiksem ämber biojäätmete jaoks. Kaanega. Tavaline prügikott sisse. Mitte midagi ei haise. Kuidas teil üldse midagi haisema läheb? Seal ju põhiliselt meil munakoored, õunasüdamed, kartulikoored, kuivand saiad leivad, kohvipaks, banaanikoored, mustad köögipaberid. Pole midagi, mis haiseb. Ei tühjenda iga päev. Oleks ju jube prügikoti kulu ja reostus. Tühjendan siis, kui täis saab. 3-4 päeva tagant. Raputan koti tühjaks biokonteinerisse ja must kott olmeprügisse.

Miks sa seda kotti sinna ämbrisse paned üldse?

Ämber läheb ju mustaks. Ja kus ma seda siis pesen? Duši all? Mulle nagunii ei meeldi prügiämbreid pesta. Suht jälk ja ebamugav, sest ainult duši alla mahun sellega. Ja ma pole enam näinud, et keegi kortermajast solgipangega õues prügikasti vahet käiks. Need ajad jäävad nõukaaega.

#4158946:

Ja ma pole enam näinud, et keegi kortermajast solgipangega õues prügikasti vahet käiks. Need ajad jäävad nõukaaega.

Hehe, järelikult ei ela su majas keskkonnateadlikke inimesi. Ei jää need ajad nõukaaega, pang ei ole enam Vene päritoluga tsinkplekkpang lihtsalt, vaid moodne korraliku kaanega bioprügiämber. Iga kell arukam tegevus kui osta hirmkalleid biolagunevaid kilekotte ja nendega möllata.

#4158653:

#4158392:

#4158380:

Paljud alahindavad tekkivate biojäätmete mahtu. Kui vähegi kodus ise süüa tega, siis tegelikult saab kahe nädalaga väiksemat sorti biojäätmete konteiner täis küll.

Mulle tundub, et sa pigem ülehindad biojäätmete tekkimise mahtu. Meil on olmejäätmete konteiner 240 l ja tühjendus 1x kuus, u 10 korda aastas on konteiner tühjenduspäevaks täitunud u 50% ulatuses. Kui meie 5-liikmelisel perel (ja me teeme igapäevaselt kodus süüa) ei kogune olmejäätmeid kuus isegi 140 liitri jagu, siis kuidas me peaksime äkki suutma 300 l biojäätmeid tekitada? Pole kuskilt otsast reaalne.

Miks sa pead 300 l biojäätmeid tekitama? Meil on näiteks 80 l konteiner ja see kahe nädalaga on ikka pigem täis.

Mina ei peagi, aga teemaalagataja paistab olevat sellise pakkumise saanud.

#4159099:

#4159038:

44 eurot mingi solgipange eest ???????????????? Ma ei sorteeri midagi, rämpsu tuleb kott päevas ja prügiarve on 4 eurot.

Kui see tundub suure rahana, siis peaksid oma sissetulekud üle vaatama.

Idioot oled? Sorteerijad kuulutavad, et sorteerida on vaja, sest siis on arved väiksemad. Mida sealt neljast eurost veel väiksemaks minna on?

#4159185:

#4158425:

Et sinna ei koguneks sööma hiired-rotid, seejärel rebased, kes neid otsima tulevad jne ning harjuvadki majade juurest toitu saama, muutuvad julgemaks, levitavad haiguseid jne

Mul käivad kitsed (kindlasti ka hiired ja igast putukad ja ussikesed jm lagundajad) talviti õunapuude all õunu söömas…. tea, mis ametnikud sellest arvavad. Käsevad õunad kokku korjata ja erikonteineri tellida, et õun kui biojääde prügilasse ikka saaks? Toidulaualt ülejäävat õuna ja kapsalehte nagu lahtiselt kompostida ei lubata ju.

Et kui sügisel peenralt kapsad, porgandid üles võtan, siis nagu oleks nende äravisatav osa aiajääde, samas kui toiduporgandi koored on biojääde ja auna visata ei tohi?

Ja mügrid käivad lillesibulaid krõmpsutamas. Saan ettekirjutuse, millist taime võib aias kasvatada?

Kas kasutuseta pööning tohib olla, et no nahkhiired…, kah loomad, kes võivad haigusi levitada.

See on sul hea ülevaade ????

Tahetakse head asja, aga üritatakse kõike ja kõiki ühe vitsaga lüüa. Elan metsade ja põldude vahel, metsloomi käib õuel kogu aeg. Kes meil siin kõik olnud pole! Rebased on igapäevased külalised, kuigi süüa nad siit ei saa. Lihtsalt nende marsruut käib siitkaudu – naabri kanu passima.  Komposter on ammu, eks see on kasuks ikka, aga no tõesti – kas tehakse trahvi, kui kapsad jäävadki üles võtmata või õunad maha? Neid nagu haljasjäätmete all ei mainita. Kas lapsed õunasüdameid ikka võivad maha visata või peavad kompostrisse viima? Saan aru tiheasustusest, aga hajaasustuse aladel peaks saama ikka nii toimetada, kuidas kõige mõistlikum tundub.

#4159256:

Hiired-rotid-rebased levitavad teistsuguseid haigusi kui nt metskitsed.

Minul elab hiiri igasuguseid, olen tuvastanud vähemalt 5 erinevat liiki + karihiired (ei kuulu näriliste hulka, on hoopis putuktoidulised). Rebaseid elab siin samuti ja kährikuid. Olen kõigi nende levitatavate haigustega rohkem kursis kui keskmine inimene (hariduselt zooloog) ja leian, et see kompostiseadus hajaasustuses on täielik idiootsus.

Hiired, rebased, kährikud, metskitsed, jänesed (mõlemat liiki), vähemalt 4 liiki kärplasi, karud, põdrad jne elasid siin kõik enne mind, elavad praegu ja elavad edasi ka minust sõltumata. Kompostihunnikus ega -kastides pole meil käinud ükski suurem loom, sest võrkaed on ümber. Hiired ja mõned linnud ilmselt vahel käivad. Aga hiirekindel komposter on jälle liialt õhutihe, et korralikult komposteeruks.
See-eest käivad süüdimatud kährikud pidevalt aias (selles osas, mis pole võrkaiaga ümbritsetud) kevadest sügiseste külmadeni. Virutavad marju, õunu, peesitavad niisama. Käivad nii ilusad-karvased kui kärntõbe põdevad. Kärntõbi pole inimesele siiski midagi selle parasiidi kõrval, mida rebased (ja osaliselt ilmselt kährikudki) kannavad. Sellegipoolest on selle pisikese paelussi nakkused inimesel üliharuldased. Hiired kannavad koertele ohtlikke haigusi, aga nende vastu on vaktsiin. Ja hiiri on siin sõltumata kompostikastidest. Ega hiired kompostist aiajäätmeid või õunasüdameid söö. Hiir eelistab pigem ilusat suurt õuna puu alt, tõrusid ja saare seemneid, mida on siin külluses. Ja lõppeks on siin, nagu maal ikka, suured viljapõllud – mis oleks veel parem toidulaud! Ka rebasele. Äärmiselt narr on ära keelata lahtine kompostihunnik, kui samal ajal on ümberringi viljapõllud. Või mõtlete, et sügisel, kui vili koristatud ja hiired ning kogu ülejäänud seltskond, kes neist toitub, talvituskohta otsima hakkab (hea meelega inimese majapidamise juures) end esmalt haigustekitajatest vabastab?

Linnas on teine asi. Seal võiks olla tõesti kompostikast selline, mida laiali tuustida ei saa. Hiirekindlat ei saa linnagi teha, aga liigsete hiirte-rottide vältimiseks tuleb liha-kala jms jäätmed prügikasti panna (kui just pole pisike tükike, mille kohe suurema portsu taimse massi alla matate).

#4158450:

Oot, aga see tühjakskallatud konteiner läheb ju õues samamoodi haisema, sest jäägid jäävad sisse. Kuidas on mõeldud,  et kortermajas hakatakse seda pärast tühjendamist pesema? Keegi on alati valves?

Mõistlik on maksta teenuse eest, et vedaja vahetab igakordselt koti.

Mul lähevad kõik toidujäätmed kinnisesse kasti – aga ikka elavad hiired sees – teevad ju maa alt uru. “Linnarebane” käib ka, ilmselt neid loomi veel.
Aga kuna seal käivad hiired ja ausalt öelda viskan ka tihti nö lagunevaid burgerikarpe, majapidamispaberid jmt siis lihtsalt tean, et seda mulda kuskile viljapeenrasse igaks juhuks ei pane – kui siis ainult maatäiteks või peenardesse-puude alla. Lihtsam nii tegutseda kui hakata eraldama.

#4159658:

#4159491:

Kuhu te panete puljongi keetmisest üle jäänud kondid, liha praadimisel pannile tellinud üleliigse rasva, nn taldrikukaaped, ülejäänud 2 lusikatäit koore ja peekoniga valmistatud kukeseenekastet jne?

Õli ja rasva pühin paberiga ära ja läheb kas lõkkesse või pliidi alla. Kastme- või pudrujäägid lasen vetsust alla, oma imbsüsteem, vajalikud bakterid sees, lagundavad kõik ära. Ega neid jääke palju ei teki. Lihakraami kompostrisse ei pane, kondid on alati läinud olmeprügisse ja lähevad ka edaspidi.

Nojah keskküttega (ja keskse kanalisatsiooniga) korteris/majas ei ole ei pliidialust, lõket ega oma imbsüsteemi.

Maal ei olegi ilmselt probleeme, ja minu silmis ka mitte kesklinnakorteris ( biojäätmetele eraldi prügikast, mida käid biojäätmete konteinerisse tühjendamas). Sinna vahele jäävad alevid ja väikelinnad, kus majad ja korterid pole see, ega teine. Nii korteritel kui eramajadel on tihti pisike aialapike, kuhu mingit suurt ja kõikvõimast kompostisüsteemi ei raja. Nurgas on 1 kompostikast, kuhu enamik koori jm saab panna, kuid mingeid asju panna ei tohi (kondid, õli, piimatooted jne). Samas neid keelatud asju niipalju ei teki ka, et peaks biojäätmete konteineri ja selle veo organiseerima. Suure prügiveo autoga ringi kolistada 2 lusikatäie sousti ja 3 kondi pärast ei ole ka teab mis keskkonnasõbralik tegu.

#4159491:

Erinevaid lehti ja õpetusi lugedes tundub, et ikkagi kala- ja lihajäätmeid tohiks panna ainult kiirkomposterisse, kus kuumus aastaringselt kõrge. Seda ma endale 600 euro eest osta ei kavatse. Peaelgi piimatooteid ei tohi sinnagi panna. Samuti rasva ja õlitooteid. Vist?

Vähe sellest, komposti ei sobi ka nt tsitruseliste koored, mida nt meie perel tekib talvekuudel ilmselt kilode kaupa. Komposti tohib neid ainult näpuotsaga panna.

#4159839:

Kuidas hindaksite sellist kompostrit? Tundub, et nõuetele justkui vastab (külgedelt ja pealt kinni), kuid kuidas nende vastupidavusega lood on?

Mul on selline, aga alles kolmas aasta, seega ei oska vastupidavuse kohta midagi öelda. Muidu plastist kast nagu plastist kast ikka, ära lagunenud seni pole.

#4159992:

Mina elan kortermajas. Biolaguneva prügi kilekotti hoian rõdu peal. See on see pisike läbipaistev kilekott, kuhu turul köögi- ja puuvilja laon. Nii ei ole kodus biolagunevate jäätmete haisu ja rõdul ka miski ei haise, sest ka suvel on öösiti väljas külm. Kord nädalas viin prügikoti biolagunevasse prügikasti. Olen nii teinud juba 2009. aastast ja asi töötab laitmatult.

Meil siin vareseid ja kajakaid kõik kohad täis. Selline kotike tassitaks rõdult kohe minema, ei pea ise tühjendamise pärast muretsema ????